2-12-55122/54 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja Xxx20.11.2008 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja käendajana XXXOÜ, registrikoodiga xxx ja panga vahel sõlmitud laenulepingust nr. xxx tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga kuid mitte suuremas summas kui 6 258 640 Eesti krooni, mis vastab 400 000 eurole. Tulenevalt pikaajalisest võlgnevusest, ütles pank laenulepingu ühepoolselt üles ning algatas täitemenetluse laenulepingu tagatiseks olnud laevahüpoteegi realiseerimiseks. Mootorlaev „Xxx“ müüdi 22.09.2010 toimunud avalikul kordusenampakkumisel 5 350 000 krooni eest. OÜ Xxx esitas hagi Tallinna kohtutäituri Marek Laanemets’a ja Swedbank AS-i vastu täiteasjas nr 014/2009/606 koostatud jaotuskava tühistamiseks ja uue jaotuskava koostamiseks. 16.01.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-53687 jättis kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebust ei esitatud, siis kohtuotsus jõustus ning jaotuskava, mille alusel on pangale laevahüpoteegiga tagatud nõude osaliseks rahuldamiseks tasutud 21.12.2012 88 451,16 eurot (mis vastab 1 383 959,91 Eesti kroonile), ei kuulunud muutmisele. Kuivõrd panga nõue laenusaaja vastu on kokku 7 565 292,68 EUR (sh põhiosa võlgnevus summas 3 117 605,84 EUR, intressivõlgnevus summas 52 121,42 EUR ja viivisvõlgnevus summas 4 395 565,42 EUR), siis järelikult olid tagatise müügist saadavad rahalised vahendid laenulepingust tulenevate panga nõuete rahuldamiseks ilmselgelt ebapiisavad. Pank saatis kostjale 11.04.2011 käenduslepingust tuleneva nõude/pankrotihoiatuse. Kostja ei ole asunud käendusest tulenevat nõuet täitma. Seetõttu on pank sunnitud esitama hagi kostja kui käendaja vastu. Kuivõrd käenduslepinguga on tagatud laenulepingust tulenevad nõuded, mille suurus on hetkel 7 565 292,68 EUR ning käenduslepingust tulenev kostja vastutus hageja ees on piiratud 400 000 euroga, siis on käenduslepingust tulenev hageja nõue kostja vastu 400 000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja käsuks käenduslepingu alusel 400 000 eurot. Kostja on väitnud, justkui poleks hageja laenusaajale, Xxx OÜ-le viimase ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx alusel laenusummat üldse välja maksnudki. Tegemist on täiesti väära seisukohaga, sest hageja on laenulepingust tulenevalt 16.12.2008 laenusaajale välja maksnud 3 206 057 eurot. Vastuseks kostja poolt esitatud aegumise vastuväidetele hageja selgitab, et laenulepingust tulenev laenusaaja üksik laenu põhiosamakse tasumise kohustus summas 38 167,35 eurot on muutunud esmakordselt sissenõutavaks 16.02.2009 ning järgmine, samale summale vastav põhiosa tagasimakse kohustus 16.03.2009. Alles 14.04.2009 muutus sissenõutavaks ülejäänud laenu põhiosa tagastamise kohustus. Intressimaksmise kohustus summas 18 176,85 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.02.2009, summas 16 417,80 eurot 16.03.2009 ning summas 17 590,50 eurot 14.04.2009. Seega algas laenulepingust tulenevate üksikkohustuste aegumise tähtaeg kostja kui käendaja suhtes 2009 aasta lõppemisest, s.o. alates 01.01.2010 ning lõppes

Eelviidatud alternatiivse käsituse korral tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista käendusest tulenev rahaline nõue, summas 44 871,21 eurot. Hageja on siiski jätkuvalt seisukohal, mille järgi ei ole ka laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuded aegunud kuivõrd TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus. Vastuseks kostja väidetele, et hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud krediidileping nr XXXon tühine selgtitas hageja, et pank kontrollib laenu väljastamisel selleks ettenähtud eeltingimuste täitmist, andes esitatud dokumentidele omapoolse hinnangu. Tegemist on panga õigusega, mitte kohustusega. Kuna hageja on laenu välja maksnud, siis järelikult leidis pank, et laenu väljamaksmise eeldused on täidetud. Vastasel korral ei oleks pank laenusaajale laenu väljastanud. Seetõttu on ebaõiged ja eksitavad kostja seisukohad justkui ei olnud laenu väljastamise eeltingimused täidetud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud milles võiks seisneda laenulepingu vastuolu heade kommetega. Kostja viidatud kohtutäituri dokumendis on tõepoolest märgitud nagu oleks hageja nõue laenusaaja vastu täitemenetluses täielikult rahuldatud. Ometigi ei vasta see tõele. Tõenäoliselt on tegemist kohtutäituri hooletusest tingitud eksimusega või ebaõnnestunud sõnastusega, mida tuleks tõlgendada selliselt, et täitemenetluses koostatud jaotuskavale vastav summa on kohtutäituri ametialaselt arveldusarvelt hagejale täielikult tasutud. Laenu tagatiseks olnud laevahüpoteegi realiseerimisest täitemenetluses on laekunud hagejale 88 451,16 eurot. Kui hageja põhinõue laenusaaja vastu on üle 3 000 000 euro, siis ei ole võimalik lugeda hageja nõue täitemenetlusest laekunud rahasummadega täielikult rahuldatuks, vaid üksnes osaliselt. Vastuseks kostja väitele justkui oleks kostjal võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumisest tulenevalt hageja vastu võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise

nõude summas 400 000 eurot, mille kostja saab võlausaldaja nõudega tasaarvestada märgib hageja, et kostja ega laenusaaja ei ole hagejale kahju hüvitamise nõuet ega tasaarvestuse avaldust esitanud (laenusaaja, kelle juhatuse liige oli kostja, ei ole vastavat nõuet ega avaldust esitanud ka täitemenetluses). Kostjal ei olegi võimalik eelnimetatud nõuet ega avaldust esitada, sest kostjal ei ole kahju tekkinud. Hagejal polnud kostjaga käenduslepingut sõlmides võimalik rikkuda võlgniku majanduslikust seisundist teavitamise kohustust, sest kostja oli põhivõlgniku ehk laenusaaja juhatuse liige ning seetõttu laenusaaja majanduslikust seisundist suurepäraselt teadlik. Järelikult on kostja väited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise kohta ebaõiged. Hageja on teostanud laenuanalüüsi. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1- 157-14 tehtud lahendile tuginedes puudub kostjal õigus tasaarvestuse tegemiseks. Hageja intressi ja viivise nõudeid tuleb käsitada käendusest tuleneva nõude kooseisu kuuluvatena ning kostja vastupidised väited tuleb jätta tähelepanuta. OÜ Xxxlaenulepingu nr xxxväljavõtte kohaselt, ajaperioodi 30.08.2008 - 16.12.2008 kohta, on 16.12.2008 (so laenulepingust nr xxxtuleneva laenu väljamaksmisel) osaliselt tasutud (refinantseeritud) laenulepingust nr xxxtulenenud OÜ Xxxvõlgnevused: 1 486 281,71 eurot, põhiosa võlgnevus; 149 011,70 eurot, intressivõlgnevus; kokku: 1 635 293,41 eurot. Viivisvõlgnevus summas 37 043,22 eurot on refinantseerimisel tühistatud. Laenulepingu nr xxxalusel väljastatud laenusummaga on refinantseeritud üksnes ja ainult põhiosa ja intressi võlgnevused, mitte aga viivisvõlgnevused nagu on ekslikult väitnud kostja. Järelikult ei vasta tõele ka kostja poolt esitatud väide, nagu oleks alusetud hageja intressi nõue summas 52 121,42 eurot ning viivise nõue kogusummas 4 395 565,42 eurot, sh perioodi 17.02.2009 – 13.04.2009 eest (so enne laenulepingu ülesütlemist) summas 4 866,25 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja käendusest tuleneva rahalise nõude summas 400 000 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning on seisukohal, et 20.11.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on esemetu, sest laenusaajal ei ole laenulepingust nr. xxxtekkinud käendusega tagatavat kohustust. Käendusega tagatava kohustuse puudumise tõttu ei saa hageja kostja vastu käenduslepingule tuginedes nõudeid esitada. Seega enne kui hagejal tekkis õigus laenusaajalt laenu tagasi nõudmiseks oli ta kohustatud laenusaajale laenu välja maksma, mida aga hageja teinud ei ole. Kuna hageja ei ole XXXOÜ-le laenu välja maksnud, siis pole XXXOÜ-l hageja ees laenu tagastamise kohustust. Hageja hagiavalduses esitatud nõue kostja vastu on aegunud. Arvestades sellega, et hageja hagiavalduses esitatud käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 14.04.2009, siis nõue aegus 14.04.2012 ja kostjal on õigus keelduda hageja mistahes käenduslepingust tulenevate nõuete täitmisest. XXXOÜ ja hageja vahel 20.11.2008 sõlmitud laenuleping nr. xxx ja laenusumma osade kaupa tagasimaksmine ei ole korduvatele kohustustele suunatud leping. Samas esimesed kaks osamakset 38 167,35 eurot + 38 167,35 eurot on hagiavalduse kohaselt muude tagatiste arvel hagejale rahuldatud, mistõttu neid osamakseid pole hagejal kostjalt võimalik nõuda, isegi kui need nõuded poleks aegunud. Hageja on laenulepingu üles ütelnud 14.04.2009 mistõttu tal oli piisavalt aega, et oma nõue käendaja vastu esitada. Hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud krediidileping nr. 08—219445 on tühine. Kõik lepinguga seotud dokumendid on allkirjastatud samaaegselt hageja soovil mulje jätmiseks, et hageja poolt Xxx OÜ-le antud laenud on igati tagatud. Tegelikkuses see nii ei olnud ja ei saanudki olla. Hageja kandis Xxx kontole raha aga võttis selle kohe ka tagasi, justkui kustutas vanad laenud. Krediidileping on sõlmitud hageja ettepanekul hageja poolt kolmandatele isikutele väljastatud ja ebatõenäoliselt laekuvate laenutähtaegade edasilükkamiseks. Antud lepinguga soovis hageja saada näiliselt õiget tagatist Xxx OÜ-le antud oluliselt suure laenu tagastamiseks Xxx omandis oleva laeva „Xxx“ arvelt. Nagu nähtub sõlmitud laenulepingust, soovis hageja XxxOÜ-ga

sõlmitava lepinguga refinantseerida kolmandatele isikutele väljastatud varasemaid laene. Kostjale pole teada hageja suhted XxxOÜ-ga ega nendevaheliste laenude tagamaid, kuid viimase 2008 finantsnäitajatest võib aimu saada, et hagejal puudus 2008 sellelt äriühingult laenu tagasisaamise tõenäosus. Välistatud pole seegi, et 20.11.2008 krediidileping ja käendusleping on vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Kostjal puudub igasugune teave hageja tellitud erapooletute hindajate hinnangutest laenu tagatiseks oleva laeva turuväärtusest ning kuidas toimus tagatisvara realiseerimine ja mil viisil tagatisvara müügi tulemust võis mõjutada hageja tegevus. Kuna hagejal puudusid kahe sõltumatu eksperdi poolt väljastatud nõuetekohased hindamisaktid, siis ei saanud hageja väljastada laenu enda kolmandatele isikutele väljastatud laenude refinantseerimiseks, kostja allkirjastatud 12.12.2008 väljamakse taotlus on tühine. 09.12.2008 notariaalsest lepingust nr. 4543 nähtub, et käenduslepingu sõlmimisel hageja laenu tagas Xxxomandis olev mootorlaev “Xxx” hüpoteegisummas 3 700 000 eurot, mis eeldatavasti oli tagatise, mootorlaeva “Xxx” turuväärtus. Lisaks oli hageja laenu tagatiseks Xxx garantii. Arvestades tagatisvarale seatud hüpoteegi väärtust ( 3 700 000 eurot) võis eeldada ka seda, et isegi turu langusest tingitud asjaoludest sõltumata pidanuks tagatisvara müük ja Xxxgarantii laenusaaja kohustused hageja ees katma. Nagu nähtub kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise 07.02.2013 otsusest täiteasjas nr. 014/2009/606 on hageja nõuded täielikult rahuldatud, mistõttu kostja esitab hageja nõudele VÕS §-is 145 lõikes 5 sätestatud vastuväite. Juhul kui kostja oleks teadnud, et laevale seatud hüpoteegi väärtus ei ole laeva turuväärtus, või et laeva omanik ei ole hagejale andnud garantiid kõigi krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ei oleks kostja hageja käenduslepingut sõlminud. Käenduslepingu nr. xxx sõlmimisel on kasutatud ära kostja kogenematust juriidilistel küsimustes ning käendusleping on sõlmitud kostja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel kohustuse tagamiseks, mida kostja ei olnud kunagi võimeline täitma. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leidis hageja, et kostja suudab juhul, kui laenusaaja kohustust ei täida, tasuma hagejale koheselt 400 000 eurot. Seega rikkus hageja käenduslepingu sõlmimisel hoolsuskohustust, sõlmides lepingu tarbijaga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul polnud suuteline täitma 400 000 euro suurust kohustust. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole vaidlusaluses lepingulises suhtes laenuvõtja juhatuse liikmena tarbija. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja krediidilepingu sõlmimisel kontrollinud ka laenusaaja maksevõimet ega teavitanud kostjat asjaolust, et laenusaaja ei suuda 3 206 057 euro suurust kohustust 84 kuu jooksul tasuda, sest isegi 38 167,35 euro suuruse osamakse tasumine käis laenusaajal üle jõu. Hageja on jätnud laenusaaja suhtes laenuanalüüsi tegemata ja pole sellest kostjat käenduslepingu sõlmimisel teavitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu võlausaldaja teavitamiskohustuse (VÕS § 14 lg 2 ja § 146 lg 3 ) tuleneva rikkumise tõttu 20.11.2008.a. käenduslepingu nr. xxx sõlmimisel kahju hüvitamise nõue summas 400 000 eurot, mis seisneb käesolevas hagis esitatud käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude kostja tasaarvestab hageja nõudega summas 400 000 eurot. Kostja hinnangul ei saa 23.09.2008 koostatud krediidi memorandumist kuidagi välja lugeda, et tegemist oleks XxxOÜ laenuanalüüsiga. Kostja arvates ei puuduta see tulude-kulude rahavoog XxxOÜ-d, kuna XxxOÜ-l pole mitte kunagi olnud sõlmitud mitte ühtegi m/v Xxx prahilepingut, siis ei ole XxxOÜ-le mitte kunagi laekunud prahitasusid. Hageja memorandumis viidatud m/v „Xxx“ prahileping oli sõlmitud Xxxja XXX. vahel 28.05.2007 kuueks kuuks, milline pikenes veel kahel korral kuueks kuuks ning lõppes 28.05.2008. XxxOÜ osutas XXX opereerimisteenust st vaid korraldas m/v Xxx igapäevast tegevust, mille eest talle maksti igast sissetulekust 5% ulatuses. Seega Xxxja XXX. vahel 28.05.2007 sõlmitud prahilepingust laekus XxxOÜ-le igakuiselt 7125 eurot, mitte hageja memorandumis viidatud 142 500 eurot.

Arvestades seda, et hageja maksis XxxOÜ pangakontole laenusumma 50 163 891,46 krooni 16.12.2008, pidi hagejal olema vähemalt kahe erapooletu eksperdi arvamused hagejat rahuldava laeva turuväärtusest mitte hiljemalt 16.10.2008. Selliseks eksperdiarvamuseks ei ole hageja esitatud 25.02.2008 Moskvas välja antud kindlustuspoliis, milles on vaidlusaluse m/v Xxx kindlustusväärtuseks märgitud 3 600 000 eurot. Kostja arvates asja kindlustusväärtus ei ole asja turuväärtus. Hageja esitatud memorandumist ja selle lisadest nähtuvalt on hagejal olnud algusest peale XxxOÜ-ga krediidilepingu sõlmimise eesmärgiks täiendavate tagatiste saamine XxxOÜle ja Xxx antud varasemate laenude täiendavaks tagamiseks, milleks oli kostjaga käenduslepingu sõlmimine. Eeltoodust tulenevalt on hageja ise endale kahju tekitanud. Krediidilepingu nr. 08—219445 sõlmimisel puudusid laenusaajal vahendid lepingu täitmiseks. Hageja ei ole täpsustanud, milliste põhivõlgniku võlgnevuste nõudmiseks hageja on kostja vastu hagi 400 000 euro nõudes esitanud. Arvestades sellega, et hageja on laenu tagatisvara müügist saadud raha saamisel 21.12.2012 määranud, et sellest rahast on täidetud põhivõlgniku põhivõlakohustus, siis hagejal ei ole seda võlgniku kohustuse täitmise järjekorda omaalgatuslikult võimalik muuta. Hageja poolt 29.04.2015 esitatud 23.09.2009 credit memos on viide, et Xxx laenu põhiosaks on kapitaliseeritud ka viivised. Arvestades hageja esitatud laenuanalüüsi, on kostjal alust arvata, et 20.11.2008 laenulepingu järgne laenusumma 3 206 057 eurot sisaldas OÜ Xxxja Xxx lepingujärgseid viiviseid. Kuna aga nendelt laenusaajatelt polnud hagejal võimalik intressidelt ja viivistelt täiendavalt intresse ja viiviseid nõuda, siis vormistatigi OÜ Xxxja Xxxlaenude intressi ja viivise kõrvalnõuded XXXOÜ laenuks, milline tehing on ilmselgelt heade kommetega vastuolus. Pole teada, millise summa XXXOÜ poolt võetud laenust summas 3 206 057 eurot on Xxxja Xxx poolt hagejale tagastamata laen, millelt hageja võiks üldse intresse ja viiviseid arvestada või milline summa on nendelt laenudelt arvestatud intressid ja viiviseid, mis on Xxx laenu põhiosaks kapitaliseeritud, millelt hageja omakorda intresse ja viiviseid arvestada ei tohi. 25.09.2015 kohtuistung Hageja asus seisukohale, et probleemid tekkisid hetkest, mil laev arestiti. Kui laeva müügiga reaalselt tegelema hakati selgus, et laeva väärtus on väga madal. Prahileping pidi kulusid katma, kuid tegelikkuses nii ei läinud. Xxxoli laeva tegelikust väärtusest teadlik, sest vastasel juhul ei oleks laenulepingut sõlmitud. Kostja luges käenduslepingu enne selle sõlmimist läbi ja pidi juhatuse liikmena firma finantsseisust teadlik olema. Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt kinnitab, et käendaja enda asi on, kas ta sõlmib käenduslepingu või mitte. Asjaolu, et kostja luges käenduslepingu enne allkirjastamist läbi, oli juhatuse liige ja ettevõtte finantsseisust teadlik käenduslepingu sõlmimisel, üle vaidlust ei ole. Hageja on rikkunud lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel ja käenduslepingu sõlmimisel hoolsuskohustust, hageja oleks pidanud vaatamata asjaolule, et kostja oli juhatuse liige teavitama kostjat, et võlgnik ei ole võimeline laenulepingut täitma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab, hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:

XxxOÜ ja Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) vahel on 20.11.2008 sõlmitud krediidileping nr XXX, mida on muudetud poolte vahel 09.12.2008.a. sõlmitud muutmise kokkuleppega nr 1, mille tulemuste kohaselt võimaldas Swedbank AS Xxx OÜ-l kasutada krediiti 3 206 057,00 euro ulatuses. Vastavalt krediidilepingu punktile 3 (a) oli laenusumma 3 206 057,00 kasutamise sihtotstarbeks OÜ-ga Xxxsõlmitud laenulepingust nr xxxja Xxx XXX-ga sõlmitud lepingust nr XXXtulenevate võlgnevuste refinantseerimine (leping inglise keeles I kd tlk 14-68 ja tõlge eesti keelde I kd tlk 99165); Xxx ja Swedbank AS on 09.12.2008 sõlminud hüpoteegi kohustuste lepingu nr 4543, mille kohaselt Xxx seadis omanikule kuuluvale mootorlaevale „Xxx“ (IMO nr XXX, raadiokutsung J 7AW8, kodusadam Portsmouth, ehitusaasta 1979) registreeritud Dominica Ühenduse rahvusvahelises laevaregistris registrinumbri XXXall, koos seadmete ja varustusega AS Hansapank kasuks summas 3 700 000 eurot intressimääraga 12% aastas kõigi hüpoteegipidajate võlgnevuse tagamiseks. Samuti leppisid pooled kokku, et omanik allub kohesele sundtäimisele hüpoteegiga tagatud võlgnevuse täitmiseks. Hüpoteegiga tagati hageja ja XxxOÜ vahel krediidileping nr xxxlaenu summas 3 206 057 eurot tagastamise kohustust ( III kd tlk 44-50); Kuna seisuga 13.04.2009 oli XxxOÜ võlgnevus AS Swedbank ees kokku 3 264 684,82 eurot, mis koosnes laenuosa põhiosa jäägist summas 3 129 722,30 eurot, põhiosa võlgnevusest summas 76 334, 70 eurot, intressivõlgnevusest summas 51 535,07 eurot, viivisvõlgnevusest summas 4 866,25 eurot ja kohustistasust summas 2 226,50 eurot ütles Swedbank AS 14.04.2009 laenulepingu nr 08 -219445-JI ennetähtaegselt erakorraliselt üles alates 14.04.2009 ( III kd tlk 25); 02.06.2009 esitas Swedbank AS Tallinna kohtutäiturile Marek Laanemetsale täitmisavalduse Xxxsuhtes täitemenetluse alustamiseks võlgnevuse 54 777 442,36 krooni (s.o 3 500 916,58 euro) sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva hageja kasuks hüpoteegiga koormatud laeva Xxx suhtes. Swedbank AS poolt esitatud täitmisavalduse kohaselt Swedbank AS nõue XxxOÜ vastu koosneb tagastamata laenude põhiosast summa 3 206 057 eurot, tasumata intresside nõudest summas 52 121,42 eurot, viivisenõudest summas 240 511,66 eurot ning kohustistasust summas 2 226,50 eurot (III kd tlk 52-54); Mootorlaev Xxx müüdi 22.09.2010 toimunud avalikul kordusenampakkumisel 5 350 000 krooni eest;

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu alusel hageja ja XxxOÜ vahel 20.11.2008.a sõlmitud laenulepingust nr xxxtuleneva võlgnevuse tasumist. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt XxxOÜ ja Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) vahel on 20.11.2008 sõlmitud laenuleping nr XXX, mida on muudetud poolte vahel 09.12.2008.a. sõlmitud muutmise kokkuleppega nr 1, mille tulemuste kohaselt võimaldas Swedbank AS XxxOÜ-l kasutada krediiti 3 206, 057,00 euro ulatuses. Seega tuleb kohustus lepingust. Krediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut. Kostja on väitnud, justkui poleks hageja laenusaajale, XxxOÜ-le, viimase ja hageja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxalusel laenusummat üldse välja maksnudki. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud XxxOÜ arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on hageja 16.12.2008 OÜ-le Xxxvälja maksnud 3 206 057 eurot (II kd tlk 75). VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr xxx punkti 6.1 (Laenude tagasimakse) alapunktile c kuulus esimene tagasimakse maksmisele 2 kuud pärast laenu väljamaksmist, seega 16.02.2009. Järgmised laenu tagasimaksed kohustus laenusaaja hagejale tasuma 1 kuu möödudes arvates eelmise tagasimakse kuupäevas, seega 16.03.2009. Vastavalt laenulepingu punkti 9.1. alapunktile (a) oli esimene intressiperiood laenu väljamaksmise kuupäevast kuni ja kaasa arvatud kuupäevani, kui väljamaksest möödub 1 kuu. Iga järgmise intressiperioodi pikkuseks on kokku lepitud 1 kuu. Laenulepingu punkt 6.1. alapunkti (e) järgi koostab ja saadab laenuandja laenulepingu lisas nr 5 toodu vormile vastava maksegraafiku. Samas alapunktis on kokku lepitud, et maksegraafiku mittekättesaamine ei vabasta laenusaajat kohustusest tasuda laenulepingust tulenevad maksed tähtaegselt. Hageja poolt kohtule esitatud hageja ja Xxxvahel sõlmitud laenulepingust nr 08-21445- JI tuleneva nõude arvestuse kohaselt 16.02.2009 seisuga oli muutnud laenu põhiosa makse summas 38 167, 35 eurot, 16.03.2009 seisuga oli muutnud sissenõutavaks järgmine laenu põhiosa makse summas 38 167,35 eurot, intressimaksmise kohustus summas 18 176, 85 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.02.2009, summas 16 417,80 eurot 16.03.2009 ning summas 17 590,50 eurot. Vaidlust pole selle üle, et XxxOÜ hagejale eelnimetatud laenu tagasimakseid teinud ei ole. Kohus asub seisukohale, et antud juhul oli hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud lepingu alusel raha maksmise kohustus, mida Xxxrikkus. Kohtule esitatud laenulepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kohaselt seoses sellega, et 13.04.2009 seisuga oli XxxOÜ võlgnevus AS Swedbank ees kokku 3 264 684,82 eurot, mis koosnes laenuosa põhiosa jäägist summas 3 129 722,30 eurot, põhiosa võlgnevusest summas 76 334, 70 eurot, intressivõlgnevusest summas 51 535,07 eurot, viivisvõlgnevusest summas 4

866,25 eurot ja kohustistasust summas 2 226,50 eurot ütles Swedbank AS 14.04.2009 laenulepingu nr 08 -219445-JI ennetähtaegselt erakorraliselt üles alates 14.04.2009 ( III kd tlk 25). 02.06.2009 esitas Swedbank AS Tallinna kohtutäiturile Marek Laanemetsale täitmisavalduse Xxx suhtes täitemenetluse alustamiseks võlgnevuse 54 777 442,36 krooni (s.o 3 500 916,58 euro) sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva hageja kasuks hüpoteegiga koormatud laeva Xxx suhtes (III kd tlk 52-54). Mootorlaev Xxx müüdi 22.09.2010 toimunud avalikul kordusenampakkumisel 5 350 000 krooni eest. 12. oktoobril 2010 täiteasjas nr 014/2009/606 koostatud mootorlaeva Xxx müügist saadud tulemi jaotuskava kohaselt on Swedbank AS-le laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks tasutud 21.12.2012 88 451,16 eurot (mis vastab 1 383 959,91 kroonile) (III kd tlk 109-110). Hagiavalduse kohaselt kuivõrd hageja nõue laenusaaja XxxOÜ vastu on kokku 7 565 292,68 EUR (sh põhiosa võlgnevus summas 3 117 605,84 EUR, intressivõlgnevus summas 52 121,42 EUR ja viivisvõlgnevus summas 4 395 565,42 EUR), siis järelikult olid tagatise müügist saadavad rahalised vahendid laenulepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks ilmselgelt ebapiisavad. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja käsuks käenduslepingu alusel 400 000 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise 07.02.2013 otsusest täiteasjas nr. 014/2009/606 nähtuvalt on hageja nõuded täielikult rahuldatud, mistõttu kostja esitab hageja nõudele VÕS §-is 145 lõikes 5 sätestatud vastuväite. Kohus leiab, et kostja viidatud kohtutäituri dokumendis on tõepoolest märgitud nagu oleks hageja nõue laenusaaja vastu täitemenetluses täielikult rahuldatud (III kd tlk 55). Kohus nõustub hagejaga, et tõenäoliselt on tegemist kohtutäituri hooletusest tingitud eksimusega või ebaõnnestunud sõnastusega, mida tuleks tõlgendada selliselt, et täitemenetluses koostatud jaotuskavale vastav summa on kohtutäituri ametialaselt arveldusarvelt hagejale täielikult tasutud. Vaidlust ei ole selle üle, et laenu tagatiseks olnud laevahüpoteegi realiseerimisest täitemenetluses on laekunud hagejale 88 451,16 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 02.06.2009 esitas Swedbank AS Tallinna kohtutäiturile Marek Laanemetsale täitmisavalduse Xxx suhtes täitemenetluse alustamiseks võlgnevuse 54 777 442,36 krooni (s.o 3 500 916,58 euro) sissenõudmiseks võlgnikule kuuluva hageja kasuks hüpoteegiga koormatud laeva Xxx suhtes. Seega kuna kohtutäiturile esitatud täitmiseavalduse kohaselt oli hageja nõue laenusaaja Xxx OÜ vastu 3 500 916,58 eurot, siis ei ole võimalik lugeda hageja nõue täitemenetlusest laekunud rahasummadega täielikult rahuldatuks, vaid üksnes osaliselt. Seega ei ole täiteasjas nr. 014/2009/606 hageja nõuded täielikult rahuldatud. Kostja on esitanud vastuväite, et 20.11.2008 hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud krediidileping nr XXXning 20.11.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 p 3 kohaselt, juhul kui TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludes. Vastastikuste lepingute heade kommete vastasuse tuvastamisel TsÜS § 86 lg 3 alusel kontrollib kohus, kas soorituse ja vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele tuginenud pool on nimetanud ja tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu. Eelnimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasub TsMS § 230lg 1 järgi poolel, kes tühisusele tugineb, seega kosjal. Kohus on seisukohal, et

lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutust, ajendeid, eesmärke. Kostja arvates krediidileping on sõlmitud hageja ettepanekul hageja poolt kolmandatele isikutele väljastatud ja ebatõenäoliselt laekuvate laenutähtaegade edasilükkamiseks. Antud lepinguga soovis hageja saada näiliselt õiget tagatist Xxx OÜ-le antud oluliselt suure laenu tagastamiseks Xxx omandis oleva laeva „Xxx“ arvelt. Nagu nähtub sõlmitud laenulepingust, soovis hageja Xxx OÜ-ga sõlmitava lepinguga refinantseerida kolmandatele isikutele väljastatud varasemaid laene. Kostjale pole teada hageja suhted XxxOÜ-ga ega nendevaheliste laenude tagamaid, kuid viimase 2008 finantsnäitajatest võib aimu saada, et hagejal puudus 2008 sellelt äriühingult laenu tagasisaamise tõenäosus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Xxx OÜ ja Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) vahel 20.11.2008 sõlmitud krediidileping nr XXX, mida on muudetud poolte vahel 09.12.2008.a. sõlmitud muutmise kokkuleppega nr 1, mille tulemuste kohaselt võimaldas Swedbank AS XxxOÜ-l kasutada krediiti 3 206 057,00 euro ulatuses lepingu punkti 3 (a) kohaselt oli laenusumma 3 206 057,00 kasutamise sihtotstarbeks OÜ-ga Xxx sõlmitud laenulepingust nr xxx ja Xxx XXX-ga sõlmitud lepingust nr XXX tulenevate võlgnevuste refinantseerimine. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli Xxx OÜ üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks XXXja teiseks osanikuks ja juhatuse liikmeks XXX(I kd tlk 87-88) ning OÜ Xxx(pankrotis) ainuosanikuks on XXXja XXXoli OÜ XXX(pankrotis) juhatuse liige kui äriühingu pankroti väljakuulutamiseni ( IV kd tlk 34-35). 25.09.2015 toimunud kohtuistungil on kostja kohtule selgitanud, et OÜ-l Xxxoli veel üks omanik, kes omas XxxOÜ-t. Skeem oli selline, et XxxInglismaal oli peaettevõte ja oli registreeritud Edinghburis ja iga ostetud laev oli ostetud iga teise offshore firma poolt. Iga offshore firma omanikuks oli XxxInglismaal. See skeem töötas 90% ja nii töötab see skeem üldse laevanduses. Finantsjuhtimine offshore firmade üle oli Eesti äriühingu käes. Idee oli selles, et kogu juhtimine oleks olnud seotud Eestiga. XxxInglismaal ja XxxOÜ vahel oli sõlmitud agendileping. Xxxsai oma tasu juhtimise eest. Kõik ülejäänud tasu sai XxxInglismaal. See skeem oli pangaga kooskõlastatud ja see skeem töötas mitu aastat. Kolm laeva oli ostetud XxxOÜ poolt sularaha eest, kolme aktsionäri poolt. Seejärel panga osavõtul osteti veel kaks lava. 100% aktsiatest kuulusid XXXInglismaal. Viimased laevad olid ostetud XXXpoolt. Kui hakkasid probleemid, siis kõigepealt müüdi ära üks laev ja seejärel kustutati kõik võlgnevused seoses teise kahe laevaga. Kuna saadi aru, et laenu tagastamisega on raskusi, siis võeti vastu otsus refinantseerimiseks. Finantseerimine oli mõlema poole huvides. Kui XxxOÜ finantseerimist ei oleks olnud, oleks panklaeva ära võtnud. Erinevatel firmadel oli üks omanike ring. Xxxoli agendifirma ja tulu sai ainult juhtimisest. XxxOÜ lootis, et saab laenu tagastada. XXX, kes oli kõige omanik, lisas ärisse oma raha 2,5 miljoni euro väärtus ja tema huvid olid ühised huvid. Xxx tegevust kontrollisid samad isikud, kes oli kontrollisid XxxOÜ-t ja XXX Inglismaal. XxxInglismaal kuulub XXXle läbi teiste offshore firmade. Kõigil neil oli üks omanike ring (IV kd tlk 20-22). Kohtule esitatud Xxx ja AS Hansapank vahel 9.12.2008 sõlmitud hüpoteegi kohuste lepingust nähtuvalt Xxx Sipping N.V seadis omanikule kuuluvale mootorlaevale „Xxx“,registreeritud Dominica Ühenduse rahvusvahelises laevaregistris registrinumbri XXX all, koos seadmete ja varustusega hüpoteegi AS Hansapank kasuks summas 3 700 000 eurot intressimääraga 12% aastas kõigi hüpoteegipidajate võlgnevuse tagamiseks. Samuti leppisid pooled kokku, et omanik allub kohesele sundtäimisele hüpoteegiga tagatud võlgnevuse täitmiseks. Hüpoteegiga tagati hageja ja Xxx OÜ vahel krediidileping nr xxx laenu summas 3 206 057 eurot tagastamise kohustust. Nimetatud lepingu sõlmimisel on Xxx XXX-d esindanud volikirja alusel kostja XXX(III kd tlk 44-50). Kohus leiab kohtule esitatud tõenditest ja kostja poolt kohtuistungil antud selgitusest nähtuvalt oli XxxOÜ läbi omanike XXXja kostja huvitatud 20.11.2008 hagejaga krediidilepingu nr XXXsõlmimisest ja hagejalt 3 700 000 euro suuruse krediidi saamisest hageja ja OÜ Xxxvahel sõlmitud laenulepingust nr xxxnng hageja Xxx XXXga vahel sõlmitud lepingust nr XXXtulenevate võlgnevuste refinantseerimiseks kuna kõige

nende äriühingute omanike ring kattus. Kui XxxOÜ ei oleks sõlminud hagejaga eelnimetatud laenulepingut ja kostja ei oleks sõlminud hagejaga käenduslepingut, siis oleks hageja Xxx XXXle kuuluva mootorlaeva „Xxx“ suhtes alustanud sundtäitmise menetlust. Krediidilepingu sõlmimisel XxxOÜ lootis, et suudab laenu tagastada. Kostja vastuväidete kohaselt 23.09.2009 credit memos on viide, et Xxx laenu põhiosaks on kapitaliseeritud ka viivised. Arvestades hageja esitatud laenuanalüüsi, on kostjal alust arvata, et 20.11.2008 laenulepingu järgne laenusumma 3 206 057 eurot sisaldas OÜ Xxx ja Xxx lepingujärgseid viiviseid. Kuna aga nendelt laenusaajatelt polnud hagejal võimalik intressidelt ja viivistelt täiendavalt intresse ja viiviseid nõuda, siis vormistatigi OÜ Xxx ja Xxx laenude intressi ja viivise kõrvalnõuded XXXOÜ laenuks, milline tehing on ilmselgelt heade kommetega vastuolus. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Xxx laenulepingu nr xxx väljavõtte kohaselt, ajaperioodi 30.08.2008 - 16.12.2008 kohta on 16.12.2008 (so laenulepingust nr xxx tuleneva laenu väljamaksmisel) osaliselt tasutud (refinantseeritud) laenulepingust nr xxxtulenenud OÜ Xxx võlgnevused alljärgnevalt: põhiosa võlgnevus summas 1 486 281,71 eurot, intressivõlgnevus summas 149 011,70 eurot, kokku: 1 635 293,41 eurot. Nagu nähtub eelnimetatud väljavõtte viimaselt realt, on viivisvõlgnevus, summas 37 043,22 eurot, refinantseerimisel tühistatud (III kd tlk 202). Hageja on kohtule selgitanud, et Xxx võlgnevus tulenes lepingu nr XXX alusel esitatud arvest nr 8526609880, summas 26 881 222,58 EEK, mis Eesti Panga kursi järgi (1 euro = 15,6466 EEK) vastab 1 718 023,25 eurole ning mis koosnes põhiosavõlgnevusest, summas 20 539 102,97 EEK (1 312 687,93 eurot) ja debitoorsest võlgnevusest, summas 6 342 119,62 EEK (405 335,32 eurot) (III kd tlk 203). Debitoorne võlgnevus omakorda tulenes varem esitatud arvete nr 8205672031, 8205875058, 8205968978, 8206200952, 8206366799, 8206692829, 8502219427, 8506830501, 8510858090, 8515629253, 8518869418 ja 8522415227 põhiosa ja intressi maksetest ning samuti viivistest, summas 1 844 677,97 EEK, mis vastab 117 896,41 eurole (III kd tlk 203-209. Kui lahutada arve nr 8526609880 summast eelnimetatud viivised, jääb arve summaks 1 600 126,84 eurot (so suurem summa, kui eelpool nimetatud arvete osaline refinantseerimine, summas 1 563 479,81 eurot). Xxx OÜ konto väljavõtte järgi on 16.12.2008 laenu väljamaksmisega kustutatud (refinantseeritud): laenulepingust nr xxx tulenenud OÜ Xxx võlgnevus, summas 1 635 293,41 eurot; ja lepingust nr XXX tulenenud Xxx võlgnevus, summas 1 563 479,81 eurot( II kd tlk 75). Seega on laenulepingu nr xxx alusel väljastatud laenusummaga refinantseeritud üksnes ja ainult põhiosa ja intressi võlgnevused, mitte aga viivisvõlgnevused nagu on ekslikult väitnud kostja. Seega on et laenulepingu nr xxx alusel väljastatud laenusummaga refinantseeritud üksnes ja ainult põhiosa ja intressi võlgnevused. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks eelnimetatud laenulepingu ja käenduslepingu kohaselt soorituste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või et tehing oleks tehtud Xxx OÜ jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et Xxx OÜ või kostja oleks sõlminud eelnimetatud krediidilepingu ja käenduslepingu sundolukorras- erakorralisest vajadusest, kogenematusest või muust asjaolust tulenevalt. Kostja ei ole kirjeldanud muid TsÜS § 86 lg-s 2 nimetamata asjaolusid, rääkimata nende tõendamisest, mis oleksid kostjat laenulepingu ja käenduslepingut sõlmima mõjutanud. Kostja ei ole samuti tõendanud, et Xxx OÜ oleks sõlminud krediidilepingu ja kostja käenduslepingu mõjutatuna sõltuvussuhtest. Kohtul puudub mistahes alus mõistlikult järeldada, et kostja tahe krediidilepingut ja käenduslepingut sõlmides ei kujunenud vabalt ja/või krediidilepingu ja käendusleping ei vastu kostja tahtele. Liisaks eelnevale kohus märgib, et laenulepingu tühistuse aluseks ei saa olla vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine või hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole leidnud tõendamist, et hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud krediidileping nr XXXning 20.11.2008 hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping oleks vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine..

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja Xxx vahel 20.11.2008 sõlmitud käenduslepingust nr xxx tulenevalt vastutab kostja käendajana XXXOÜ ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr. xxx tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest panga ees solidaarselt laenusaajaga, kuid mitte suuremas summas kui 6 258 640 Eesti krooni, mis vastab 400 000 eurole. Vaidlus on selle üle, kas kostja vastutab käendajana OÜ Xxx kohustuste eest hageja ees. Kostja esitatud vastuväidete kohaselt 20.11.2008.a Swedbank AS ja kostja vahel käenduslepingu sõlmimisel hageja rikkus hoolsuskohustust, sõlmides lepingu tarbijaga, kes mõistlikult võttes polnud mingilgi juhul suuteline täitma 400 000 euro suurust kohustust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 20.11.2008.a Swedbank AS ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, seega on hageja antud juhul VÕS § 65 lg 1 sätestatu kohaselt õigustatud valima millise solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab. Käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o. seisuga 20.11.2008.a ) kehtinud VÕS redaktsiooni kohaselt VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 kohaselt mõisteti tarbijana füüsilist isikut, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 01.02.2012.a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-148-11 p-des 13 ja 14 järgmisele seisukohale: “Seega on Riigikohus leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendajana tarbijakäenduselepingust tulenevat kaitset. /.../ Samuti on oluline eristada käendaja isiklikku seotust põhivõlgnikuga ja käendaja vahetut majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandusetegevuse vastu. Kui käendajaks on füüsiline isik, tuleb kohtutel kontrollida, kas käendaja tegutses käenduslepingut sõlmides tarbijana või mitte. Äriregistri väljavõttega on leidnud tõendamist, et kostja oli põhivõlgniku Xxx OÜ osanik ja juhatuse liige (I kd tlk 87-88), seega omas otsest majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, täitmise ja põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu sõlmimisel ei tegutsenud kostja tarbijana ja tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja on seisukohal, et käenduslepingu punkti 1 viimase lause kohaselt käendaja vastutab sissenõutavaks muutnud summa tasumise eest 6 258 640 krooni ulatuses, mis on hageja nõutav 400 00 eurot ning sama lepingu punkti 4 teise lause kohaselt lepingu ülesütlemise korral on kohustuse täitmise tähtpäev päev, milleks võlgnik on lepingu kohaselt kohustatud tasuma kõik tasumata summas. Hageja ütles laenulepingu üles ühepoolselt 14.04.2009 ja laenusaaja oli 14.04.2009 kohustatud hagejale kogu laenu summas 3 206 057 eurot tagasi maksma. Seega oli kostja kohustuse täitmise tähtpäev 14.04.2009.a.

Kostja leiab, et käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks seega 14.04.2009 ning nõue aegus 14.04.2012. Kuivõrd hagi on esitatud kohtusse 21.12.2012, so pärast hagi aegumistähtaega, siis on kostja hinnangul hagi aegunud. Kostja vastuväidete kohaselt kuna laeva müügist saadud raha 88 451,16 eurot arvutatud laenu esimeste osamaksete tasumiseks, mille tulemusena 14.04.2009.a. seisuga jäi põhivõlgnevuse suuruseks 3 117 605,84 eurot. Kostja leiab, et selles tulenevalt enne laenulepingu ülesütlemist 14.04.2009 tekkinud osamaksete tasumis kohustused summas 76 334,70 eurot on põhivõlgniku poolt täidetud ja alates 15.04.2009 sissenõutavaks muutuud põhivõlgniku kohustused summas 3 117 605,84 eurot on aegunud. Hageja selgituse kohaselt hagi on käenduslepingust nr xxx tulenevas rahalises nõudes, summas 400 000 eurot. Hageja on seisukohal, et laenulepingust tulenev laenusaaja üksik laenu põhiosamakse tasumise kohustus, summas 38 167,35 eurot, on muutunud esmakordselt sissenõutavaks 16.02.2009 ning järgmine, põhiosa tagasimakse kohustus, summas 38 167,35 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.03.2009. 14.04.2009 muutus sissenõutavaks laenu põhiosa tagastamise kohustus summas 3 129 722,30 eurot. Intressimaksmise kohustus summas 18 176, 85 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.02.2009, summas 16 417,80 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.03.2009 ning summas 17 590,50 eurot on muutunud sissenõutavaks 14.04.2009.a. Hageja väidete kohaselt põhivõlgnevuse kogusumma 3 117 605,84 eurot sisaldab nii 16.02.2009 ja 16.03.2009 kui ka 14.04.2009 sissenõutavaks muutunud hageja nõude osasid. Hageja on seisukohal, et nõuded kostja vastu ei ole aegunud, kuna tegemist on kestvuslepingust tuleneva kohustusega, millele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154. Hageja leiab, et Laenulepingust tulenevate üksikohustuste aegumise tähtaeg kostja kui käendaja suhtes algas 2009 aasta lõppemisest, s.o. alates 01.01.2010 ning lõppes seega 01.01.2013. Kuivõrd hageja on hagi esitanud 21.12.2012, siis on hageja pöördunud käenduslepingust tulenevas nõudes kohtusse enne nõuete aegumist ning seetõttu nimetatud nõuded ei ole aegumine antud asjas kohaldamisele ei kuulu. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud hagis esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist. Riigikohtu 14.11.2007.a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 punkt 11 kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Laenuleping on tüüpiline kestvusleping VÕS § 195 lg 3 mõttes, s.t leping, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kuna laenulepingus nähti ette võla tasumine kuumaksetena, s.o lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, oli nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue sissenõutavaks muutus. Laenulepingust tulenevaid nõudeid tuleb seega hinnata iga üksikut kohustust eraldi hinnates. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-153-10 p 12 asunud seisukohale, et eristada tuleb nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks maksegraafiku alusel s.o enne krediidilepingu ülesütlemist. Enne ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb lähtuda TsÜS §-st 154. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul TsÜS § 147 lg-st 1. Riigikohtu 20.04.2009 otsuse tsiviilasja nr 3-2-113

33-09 punkti 10 kohaselt muutuvad võlausaldaja nõuded käendaja vastu sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõude põhivõlgniku vastu. Kohus on seisukohal, et laenulepingust tulenev laenusaaja üksik laenu põhiosamakse tasumise kohustus, summas 38 167,35 eurot, on muutunud esmakordselt sissenõutavaks 16.02.2009 ning järgmine, põhiosa tagasimakse kohustus, summas 38 167,35 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.03.2009. Kohus on seisukohal, et intressimaksmise kohustus summas 18 176,85 eurot, on muutunud sissenõutavaks 16.02.2009, intressimaksmise kohustus summas 16 417,80 eurot on muutunud sissenõutavaks 16.03.2009 ning intressimaksmise kohustus summas 17 590,50 eurot on muutnud sissenõutavaks 14.04.2009. Kohus on seisukohal, et viiviste summas 1545,75 maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 15.03.2009 ja viiviste summas 3320,50 eurot maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 13.04.2009. TsÜS §-st 154 tulenevalt Laenulepingust tulenevate üksikohustuste aegumise tähtaeg kostja kui käendaja suhtes algas 2009 aasta lõppemisest, s.o. alates 01.01.2010 ning lõppes seega 01.01.2013. Kuivõrd hageja on hagi esitanud 21.12.2012, siis laenulepingust tulenevate üksikohustuste summas 76 334,70 eurot ( 38 167,35 + 38 167,35), intressimaksmise kohustuste summas 52 128,15 eurot (18 176,85+16 417,80+17 590,50) ja viivise maksmise kohustuste summas 4 866,25 eurot (1545,75+3320,50) osas ei ole hageja nõue aegunud. Seega ei ole hageja nõue Laenulepingust tulenevate üksikohustuste summas 133 322,377 eurot (6 334,70+524 866,25) osas aegunud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingu ülesütlemisega muutus 14.04.2009 sissenõutavaks tasumata põhiosa jääk summas 3 129 722,30 eurot. Kohus leiab, et vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algas nimetatud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg 15.04.2009 kell 00.00 ja oleks lõppenud 15.04.2012 kell 24.00. Kuna hagi on kohtusse esitatud 21.12.2012, s.o pärast aegumistähtaja saabumist, on hageja nõue 14.04.2009 lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa võlgnevuse summas 3 129 722,30 eurot ja viiviste summas 4 390 699,17 eurot osas kohtu hinnangul aegunud. Hageja on märkinud, et kui kohus leiab, et hageja nõuded põhivõlgnik vastu, mis on muutnud sissenõutavaks Laenulepingu ülesütlemisega 14.04.2009, on aegud, siis tuleks hageja arvates lähtuda Laenulepingu punktis 25.2. kokku lepitud regulatsioonist, mille järgi tuleb Laenulepingu osalise täitmise korral arvestada laekunud summad esimeses järjekorras lepingutasude, leppetrahvide ja viiviste tasumiseks, teises järjekorras intresside tasumiseks ja kolmandas järjekorras põhivõla tasumiseks. Sellisel juhul moodustaksid enne Laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutnud nõuded põhivõlgniku vastu kokku summa 133 322,37 eurot, millest 76 334,70 eurot on põhivõlgnevus, 52 121,42 eurot tasumata intressid ja 4 866,25 eurot tasumata viivised. Kogusummas kuuluks vähendamisele Laenulepingu tagatise realiseerimisest saadud 88 451,16 eurot võrra (13 322,37 -88 451,16= 44 871,21 eurot.) Vastavalt hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmid laenulepingu punktile 25.2 tuleb laenulepingu osalise täitmise korral arvestada laekunud summad esimeses järjekorras lepingutasude, leppetrahvide ja viiviste tasumiseks, teises järjekorras intresside tasumiseks ning alles kolmandas järjekorras põhivõla tasumiseks. Kuivõrd hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides ise määranud, et Laenulepingu tagatise realiseerimisest saadud 88 451,16 euro võrra kuulub vähendamisele põhivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 13 322,37 eurot, siis sellest lähtuvalt loeb kohus Laenulepingu tagatise realiseerimisest saadud 88 451,16 eurot tasutuks põhivõlgniku vastu sissenõutavaks muutunud ja aegumata nõuete osas ja hageja sissõutavaks muutnud ja aegumata nõude suuruseks, mida hageja saab kostjalt käenduslepingu alusel nõuda on 44 871,21 eurot (13 322,37 -88 451,16= 44 871,21 eurot.) Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kostja on seisukohal, et tal hageja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS §-de 14 ja 115 alusel, kuna hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuväidete kohaselt kostjale teadaolevalt ei ole

hageja krediidilepingu sõlmimisel kontrollinud ka laenusaaja maksevõimet ega teavitanud kostjat asjaolust, et laenusaaja ei suuda 3 206 057 euro suurust kohustust 84 kuu jooksul tasuda, sest isegi 38 167,35 euro suuruse osamakse tasumine käis laenusaajal üle jõu. Kostja väidete kohaselt hageja on jätnud laenusaaja suhtes laenuanalüüsi tegemata ja pole sellest kostjat käenduslepingu sõlmimisel teavitanud. Alates 01.01.2007 kehtiv KAS § 83 lg 3 sätestas sõnaselgelt krediidiasutustele krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse. Kui hageja on oma kohustust rikkunud, on kostjatel õigus nõuda kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist. Kostja on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse 400 000,00 euro ulatuses. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Käesolevas asjas on hageja esitanud tasaarvestatavale nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja XxxOÜ-le krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohustust ega ka VÕS §-s 14 lg 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või lepingu sõlmimist muul viisil ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS § 89 lg-ga 3 1 enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest. Lisaks sellele on Riigikohus leidnud, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla ka VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 24). Kohus selgitab üldiselt, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei muuda lepingut tühiseks, ega tähenda, et laenusaaja vabaneb laenu tagastamise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole krediidisaaja vastutuse täielik välistamine. Kohtu hinnangul peab krediidisaaja siiski eelkõige ise hindama oma

võimekust võetud kohustusi täita. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kas ta soovib pakutavatel tingimustel lepingut sõlmida või mitte. Hageja on hinnanud Xxx OÜ maksevõimet, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte 23.09.2008 koostatud krediidi memorandumist ja mootorlaeva “Xxx” opereerimisest tulenevate rahavoogude tabeli (III kd tlk 121-126). Analüüsides Xxx OÜ kreiidivõimekust on laenuprojektiga tegelenud pangatöötajad jõudnud krediidi memorandumis seisukohale, et arvestades tagatiseks oleva laeva prahtimisest laekuvaid rahavoogusid, on XxxOÜ-l võimalik taotletavat laenu teenindada. Mootorlaeva „Xxx opereerimisest tuleneva rahavoogude tabelist nähtuvalt on rahavood piisavalt suured, et teenindada Hansapank AS ( praeguse Swedbank AS) laenu. Asja materjalidest nähtuvalt krediidi andmine Xxx OÜ-le oli hageja hinnangul piisavalt tagatud- tagatiseks oli hüpoteek mootorlaevale „Xxx“ koos seadmete ja varustusega AS Hansapank kasuks summas 3 700 000 eurot intressimääraga 12% aastas kõigi hüpoteegipidajate võlgnevuse tagamiseks. Hüpoteegiga tagati hageja ja Xxx OÜ vahel krediidileping nr xxxlaenu summas 3 206 057 eurot tagastamise kohustust (III kd tlk 44-50). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja seega laenu väljastades hinnanud XxxOÜ krediidivõimelisust, mitte ei ole nõustunud laenutaotlejale koheselt hindamata laenu väljastama. Lisaks ei ole kostjad tõendanud seda, et saadud krediidist tuli laenusaajale kahjulikke majanduslikke tarajärgi. Ainuüksi tõsiasjast, et laen tuleb tagastada, ei saa teha järeldust, et krediidist tuli laenusaajale kahjulikke tagajärgi Kostja vastuväidete kohaselt käenduslepingu nr. xxx sõlmimisel on kasutatud ära kostja kogenematust juriidilistel küsimustes ning käendusleping on sõlmitud kostja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel kohustuse tagamiseks, mida kostja ei olnud kunagi võimeline täitma. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leidis hageja, et kostja suudab juhul, kui laenusaaja kohustust ei täida, tasuma hagejale koheselt 400 000 eurot. Seega rikkus hageja käenduslepingu sõlmimisel hoolsuskohustust, sõlmides lepingu tarbijaga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul polnud suuteline täitma 400 000 euro suurust kohustust. Kohus märgib, et Riigikohus on 18. veebruar 2015. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14 leidnud, et käenduslepingut TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks pidada ainuüksi seetõttu, et kostjal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingustest tulenev käenduskohustuse piirsumma, ega seetõttu, et hageja jättis väidetavalt kontrollimata kostja kui käendaja krediidivõimekuse ega järginud seega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuigi krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist, on krediidiasutusel selline kohustus siiski laenulepinguid sõlmides, aga mitte käenduslepingute puhul. Käendaja nõuded võivad tuleneda üksnes VÕS §-st 14 ja eelkõige juhul, kui krediidiasutus ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidades avaldanud talle olulist informatsiooni. Käendaja võib VÕS § 149 lg-te 1 ja 3 järgi esitada võlausaldaja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnik, sh tasaarvestada võlgniku kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, krediidiandja nõudega. Samuti võib käendajal olla iseseisev kahju hüvitamise nõue krediidiandja vastu, kui krediidiandja on rikkunud oma kohustust teavitada käendajat käenduslepingu sõlmimisel võlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest. Sel juhul võib käendaja ka käenduslepingu eksimuse või pettuse tõttu tühistada (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 24–25). Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada ülalnimetatud muid õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.

Nii hageja laenuandajana kui XxxOÜ laenusaajana tegutsesid majandus- ja kutsetegevuses ning kostja käendajana tegutses ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Kostjal, kes ise oli XxxOÜ osanik ja juhatuse liige, pidi endal olema kõige parem ülevaade ettevõtte majandustegevusest, finantsseisundist ja ettevõtte võimekusest täita endale võetud kohustusi. Seega oli kostja teadlik endale võetavast riskist. Kohus märgib, et samas olukorras heas usus tegutsevad isikud ei loeks mõistlikuks käendada kohustust, mille põhivõlgniku maksevõime osas on kahtlusi. Arvestades asjaolu, et kostja oli XxxOÜ osanik ja juhatuse liige, st äritegevuses osalev isik, ei ole samuti usutav kostja väide, et tal ei ole õigusteadmisi ja ta ei saanud käenduslepingut sõlmides lepingu tingimustest ja oma vastutusest aru. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) Kostja leiab, et kuna hageja on oma kohustust rikkunud, siis on kostjal õigus nõuda kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist. Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja laenuandjana oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei ole kostja tõendanud, et laenusaajale oleks vaidlusalusest krediidist tekkinud kahju. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on alus VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel nõuda kostjalt hageja ja XxxOÜ vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostja nõude olemasolu hageja vastu, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada, ei ole kohtu hinnangul tõendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse summas 44 871,21 eurot. Seoses hageja nõude aegumisega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue 355 128,79 euro ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning nende esitatud tõendi hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hinnaks 400 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 11,21 % ulatuses kostja ning 88,79 % ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja esitas 25.09.2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu kokku summas 7564,60 eurot käibemaksuga. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega juhindudes TsMS § 174 lg 1 sätestatust määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tõlgikulu. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja lepinguliseks esindajaks jurist Ingrid Proos, kelle tunnitasu oli 120 eurot käibemaksuga. Juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks kostja lepingulise esindaja tunnihinnaks mitte rohkem, kui 96 eurot käibemaksuga. Kostja Xxxmenetluskulud Hageja palub kindlaks määrata kostja menetluskulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: TsMS § 169 lg 2 alusel jätab kohus 07.10.2013 kuni 01.11.2013 sooritatud toimingute osas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Hagiavalduse ja selle lisadega esmane tutvumine, nõupidamine kliendiga, tõendite analüüs ja 01.11.2013 kostja vastuse koostamine ning kohtule esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 3 h ulatuses, arvestades kohtule 01.11.2013 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - 12.02.2014 hageja seisukohtadega tutvumine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades hageja poolt 12.02.2014 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - 06.03.2014 kostja seisukohtade kujundamine, koostamine ja kohtule esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades kohtule 06.03.2014 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - 07.03.2014 hageja vastusega kostja 06.03.2014 seisukohtadele tutvumine ja analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades hageja poolt 07.03.2014 esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - 10.10.2014 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades 10.10.2014 kohtumääruse sisu ja mahtu. - Nõupidamine kliendiga ja läbirääkimised hagejaga. Arvestades konsulteerimise ajamahtu kõnealuses menetlusetapis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks mitte rohkem, kui 0,5 h ulatuses. - Kohtutäitur Marek Laanemets täitetoimiku 014/2009/606 materjalidega tutvumise õigusabikulu jätab kohus rahuldamata, kohtul ei ole võimalik anda hinnangut õigusabi vajalikkuse ja põhjendatuse osas menetlustoimingutele, mis ei kajastu tsiviilasja materjalidest. - 30.10.2014 hageja täiendavate tõendite ja selgitustega tutvumine ja analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades 30.10.2014 menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - 24.11.2014 kostja täiendavale vastuväidete ja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks koostamine ja kohtule esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 8 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - Hageja 14.03.2015 viivisenõude täpsustuse ja seisukohtadega tutvumine, analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades 14.03.2015 menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - 29.04.2015 hageja esitatud dokumentidega tutvumine, analüüs, nõupidamine kliendiga ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,5 h ulatuses, arvestades 29.04.2015 kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajalikkust kõnealuses menetlusetapis. - 05.06.2015 kostja seisukoha kujundamine, kohtule esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. - 17.09.2015 kostja seisukohtade täpsustamine ja kohtule esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 3 h ulatuses, arvestades 17.09.2015 kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. - 18.09.2015 toimikuga tutvumine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2 h ulatuses. - 25.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja kirjalike seisukohtade koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 5 h ulatuses, arvestades 25.09.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning kohtuistungi kestvust ja ettevalmistumiseks vajalikku ajamahtu. Lisaks eeltoodule palub hageja kindlaks määrata dokumentaalse tõendi saamise kulud 76,30 euro ulatuses käibemaksuga ja tõlkekulud 48,31 euro ulatuses käibemaksuga, kohus on seisukohal, et

hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb nimetatud osas TsMS § 143 p 1-2 alusel rahuldada. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd kostja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 25,89 h s.o 2485,44 eurot käibemaksuga (25,89 h x 96 eurot= 2485,44 eurot), millele lisanduvad dokumentaalse tõendi saamise kulud 76,30 eurot käibemaksuga ja tõlkekulud 48,31 eurot käibemaksuga, millest 88,79 % on 2317,46 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kokku 4954,55 euro ulatuses (õigusabikulud). Hageja Swedbank AS menetluskulud Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 3400 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga (hagihinna kuni 500 000 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 3400 eurot). Siinjuures juhib kohus poolte tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-115-13, mille p 22 kohaselt ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. See kehtib ka olukorras, kus riigilõivu on tasutud põhiseadusevastase sätte alusel. Seega peab kohus antud juhul määrama põhiseaduspärase riigilõivu (vt Riigikohtu üldkogu 11. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-13, p 29). Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-20-13, tunnistati riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 (alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-12-55122 Swedbank AS hagilt tasutava riigilõivu suuruseks 3200 eurot ning loeb riigilõivu hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutuks. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse summas 3200 eurot (riigilõiv), millest 11,21 % on 358,72 eurot. Kohus märgib, et TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul on võimalik nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 järgi. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1958,74 eurot (2317,46 - 358,72= 1958,74 eurot) /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid