2-14-58212
(Eesti Vabariigi nimel) Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2014, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-58212
Tsiviilasi
AS Eesti Väärtpaberikeskus hagi Aktsiaselts AREAL AN (likvideerimisel) ja A N vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: AS Eesti Väärtpaberikeskus (RK 10118982) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (IK XXX) Kostja I: Aktsiaselts AREAL AN (RK 10186833, likvideerimisel) Kostja II: A N (IK XXX ) Lepinguline esindaja Aleksandr Pehalenko, Alinea õigusbüroo, Kerese 5, 20309 Narva Kirjalik menetlus lihtmenetluses
2-14-58212 keskus kasuks solidaarselt viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ning täiendava kohtuotsuse tegemisel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates täiendava otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2(4)
2-14-58212 Kohtu selgitus Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
Kostja I esitas hagejale aktsiate registreerimise taotluse, mille alusel hageja kohustus registreerima kostja I aktsiad, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid. Kostja I kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvetele (hagiavalduse lisa 1). Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 23 lg 1 kohaselt katab registripidaja oma teenuste osutamise kulud tasuga vastavalt registripidaja kinnitatud hinnakirjale. Kostja I ei ole hageja esitatud arveid tasunud ja võlgneb 30. septembri 2014. a seisuga hagejale 86,40 eurot. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 23 lg 3 registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Taotluse esitamisega hagejale ja taotluse aksepteerimisega hageja poolt võtsid kostjad vastavalt registreerimistaotluse IV osa punktile 2 endale kohustuse maksta arvete tasumisega viivitamise korral hagejale viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kuue hageja poolt esitatud arve alusel on viivis 19,19 eurot. Nõude materiaalõiguslik alus VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 võimaldab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus VÕS §-st 101 lg 1 p 1 tulenevalt nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ete nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepingu ette nähtud intressimäär. Aktsiate registreerimise taotluse allkirjastamisega nõustus kostja I juhuks, kui ta ei täida oma kohustusi tähtaegselt, tasuma hagejale viivist 0,05% päevas viivitatud summalt. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjatele esitatud arvete maksetähtaegadest kuni hagiavalduse esitamiseni. Menetluse käik
2-14-58212 hivastuse. Vastuses kostja II hagi ei tunnista, väites kostjale I teenuste osutamine ei ole tõendatud. Hagiavaldusest ei nähtu, kui palju ja kuidas pidi kostja I maksma ja kas hageja osutas kostjale I mingeid teenuseid või mitte. Kostja II ei ole hageja poolt lisatud arveid kätte saanud. Lisaks väitis kostja II, et 22. detsembri 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-20627 otsustas Viru Maakohus kostja I likvideerida ja äriregistrist kustutada. Hageja vaidleb 23. märtsi 2015. a seisukohas kostja II vastusele vastu, väites muu hulgas ka, et kostjat I ei ole registrist kustutatud.
Kohus leiab, et hagi on esitatud kirjalike tõenditega ja materiaalõiguslike alustega põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjad esitatud menetluskulude (riigilõiv ja õigusabitasu) ei vaidlustanud.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.