Kohtuotsuse tegemise aeg ja 30.10.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-14-37754
Tsiviilasi
AS XXXhagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
641,10 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja XXX esindajad Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXXa), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel Kohtuistungi aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista XXX AS XXX kasuks välja võlgnevus summas 552,50 eurot ja viivis 02.03.2015 seisuga summas 33,67 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata võlgnevuselt (552,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.10.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.AS XXX(hageja) esitas 08.12.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 05.01.2015 avaldusele vastuväite ja nõue anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 02.03.2015 hagiavalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi aadressil XXX, Tallinn omanik. Pooled sõlmisid 26.07.1999 tarbimiskohale XXX maagaasi ostu-müügilepingu. 20.04.2005 sõlmis XXXOÜ, kelle juhatuse liige oli kostja, tarbimiskohale XXX uue maagaasi ostu-müügilepingu. XXXOÜ kustutati äriregistrist 29.04.2013, millega lõppes ka 20.04.2005 maagaasi ostumüügileping. Kostja ei sõlminud hagejaga uut maagaasi ostu-müügilepingut, olles teadlik XXXOÜ registrist kustutamisest ja sellest tulenevalt 20.04.2005 lepingu lõppemisest. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei tasunud kostja hageja poolt esitatud arvete alusel tarbitud maagaasi ja teenuste eest. Kostja ei ole edastanud hagejale gaasiarvesti näite ega lasknud hagejal gaasiarvesti näitu fikseerida või gaasi sulgeda. Tarbimiskohale XXX sõlmis kostja uue maagaasi ostu-müügilepingu 12.06.2014. Kostja on tarbinud ilma kehtiva lepinguta hageja poolt edastatud maagaasi ja teenust perioodil 30.04.2013 – 11.06.2014, st alates XXXOÜ registrist kustutamisest kuni 12.06.2014 lepingu sõlmimiseni. Perioodil 30.04.2013 – 11.06.2014 arvestas hageja kostja pool tarbitud maagasi kogust prognoosnäitude alusel, sest kostja ei edastanud hagejale näite ega lubanud hagejal teostada kontrollnäite. Kostja tegelik tarbimine selgus siis, kui kostja sõlmis 12.06.2014 uue lepingu ja edastas arvesti näidu. Perioodi 30.04.2013 – 11.06.2014 eest esitas kostja hagejale arved prognoosnäitude alusel summas kokku 561,69 eurot. Kostja jättis arved tasumata. Seega on tegemist ebaseadusliku tarbimisega maagaasiseaduse (MGS) § 25 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes ja hageja sai arvestada tasu tarbitud maagaasi ja kasutatud teenuse eest MGS § 25 lg 4 alusel. Hagejal on MGS § 25 lg 3 alusel õigus nõuda kostjalt ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse hüvitamist. Kostja arvestus tarbitud gaasi kohta ei ole asjakohane tõend. Arved perioodi eest 30.04.2013 – 11.06.2014 on koostatud XXXOÜ nimele, kuna hageja ei saa programmis lepingut omaalgatuslikult lõpetada. Hageja saab tööprogrammis andmeid muuta ainult lepingu alusel. Hageja ei nõua kostjalt arvete tasumis aprillini 2013, mil tarbitud gaasi eest kohustus tasuma XXXOÜ. Põhjendamatu on kostja väide, et tema polnud teadlik lepinguta tarbimisest või XXXOÜ äriregistrist kustutamisest. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 561,69 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise võlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt tunnistab kostja hagi summas 177 eurot, mis vastab tegelikule tarbimisest tulenevale võlgnevusele. Kostja ei nõustu, et 12.06.2014 lepingu sõlmimisel avastatud vahe gaasitarbimise prognoosnäitude ja tegeliku näidu vahel kuulub tasumisele kostja poolt. Enamus sellest gaasist tarbiti pikema perioodi jooksul XXXOÜ poolt. Kostja on nõus tasuma tegelikult tarbitud gaasi eest, milline arvestatakse pikemaajalise tarbimisest kuu keskmise tarbimise koguse arvestamise teel. Kostja igakuine tarbimine ei saa olla rohkem kui 16,5 m3. Kostja ei saanud füüsiliselt tarbida perioodil 29.03.2013 - 12.06.2014 arves märgitud gaasi koguseid. XXXOÜ kustutati registrist 29.03.2013. Initsiatiiv lepingu sõlmimiseks hagejaga tuli kostja poolt pärast seda, kui kostja sai teada, et OÜ XXXon sundlõpetatud. Perioodil 29.03.2013 12.06.2014 on hageja esitanud kõik arved XXXOÜ-le, kuid alates 30.05.2013 oli hageja teadlik XXXOÜ kustutamisest äriregistrist. Hageja ei teavitanud kostjat lepinguta tarbimisest, vaid jätkuvalt väljastas arveid XXXOÜ-le. Kostja on töötu ja igasugune suurema summa tasumine käib kostjale üle jõu.
KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi XXX Tallinnas omanik (I kd, lk 29 – 35). Pooled sõlmisid tarbimiskohale XXX maagaasi ostu-müügilepingu 26.07.1999 (I kd, lk 36). XXXOÜ sõlmis 20.04.2005 tarbimiskohale XXX maagaasi ostu-müügilepingu (I kd, lk 37 - 39). XXXOÜ juhatuse liikmeks oli kostja (I kd, lk 40 – 44). XXXOÜ kustutati äriregistrist 29.04.2013 (I kd, lk 42). Kostja sõlmis tarbimiskohale XXXuue maagaasi ostu-müügilepingu 12.06.2014, millal teatas hagejale ka arvesti näidu (I kd, lk 67 - 71). Kostja ei ole hagejale gaasiarvesti näite regulaarselt edastanud, sh perioodil millal XXXOÜ oli toimiv äriühing (I kd, lk 64 – 66). Perioodil 30.04.2013 – 11.06.2014 arvestas hageja tarbitud gaasi kogust prognoosnäitude alusel ja esitas kostjale arved (I kd, lk 72 – 78). Kostja ei ole arveid perioodi 30.04.2013 – 11.06.2014 eest tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt perioodi 30.04.2013 – 11.06.2014 kohta väljastatud arvete tasumist.
6.Esmalt peab kohus kvalifitseerima pooltevahelised võlasuhted. Kohus palus 11.03.2015 määruses (I kd, lk 85 – 86) hagejal selgitada tema nõude õiguslikku alust ja välja tuua, kas nõue on esitatud lepingulise või lepinguvälise võlasuhte regulatsioonist tulenevalt. Vastuseks kohtule teatas hageja, et tugineb MGS §-le 25, mis sätestab võrguettevõtja ja müüja õiguse nõuda turuosaliselt ebaseaduslikult tarbitud gaasi ja võrguteenuse maksumuse hüvitamist. Kohus leiab, et pooltevaheliste suhete aluseks on muu seadusest tulenev alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 mõttes. Hageja nõude aluseks on maagaasiseaduses sätestatud regulatsioon. Kuivõrd hageja tugineb oma nõudes maagasiseadusele, ei analüüsi kohus hageja nõuet alusetust
rikastumisest tulenevalt, kuigi hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu ka alusetu rikastumise normide (VÕS § 1027 ja § 1037) alusel.
7.Hageja tugineb oma nõudes MGS §-le 25. MGS § 25 lg 1 p 3 sätestab, et gaasi ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta. Sama sätte lg-st 2 nähtub, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ebaseadusliku tarbimise juhtumiks ei saa lugeda kirjaliku lepingu puudumist gaasiettevõtja ja tarbija vahel, kui gaasiettevõtja esitab regulaarselt tarbitud gaasi eest tarbijale arveid ning tarbija on arved õigeaegselt tasunud. Sama sätte lg 3 järgi hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Sama sätte lg 4 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted Pooled ei vaidle, et XXXOÜ kustutati äriregistrist 29.04.2013. Samal päeval lõppes XXXOÜ ja hageja vahel 20.04.2005 sõlmitud maagaasi ostu-müügileping (lepingu p 14.4.3 (I kd, lk 39)). Kostja sõlmis hagejaga uue maagaasi ostu-müügilepingu 12.06.2014.
8.Kohus leiab, et hageja ei saa nõuda kostjalt arve nr XXX (I kd, lk 72) tasumist. Antud arve on väljastatud aprillis 2013 tarbitud maagaasi ja teenuse eest. Kuivõrd arve hõlmab maagaasi ja teenuse tarbimist ajal, millal XXXOÜ ei olnud äriregistrist kustutatud ja hageja poolt äriühinguga sõlmitud maagaasi ostu-müügileping kehtis, on hagejal aprillis 2013 tarbitud gaasi ja teenuse eest tasumise nõue XXXOÜ vastu (vt 20.04.2005 maagaasi ostu-müügileping p 9.4 (I kd, lk 38)). Kohtu hinnangul ei saa väita, et kostja tarbis aprillis 2013 gaasi ja teenust ebaseaduslikult MGS § 25 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes, kuna märgitud perioodil oli hageja lepingulistes suhetes XXXOÜ-ga ning hageja saaks nõuda viimaselt tasu maksmist aprillis 2013 tarbitud gaasi ja teenuse eest. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt arve nr XXX tasumist ja hageja nõue märgitud arve osas tuleb jätta rahuldamata.
9.Hageja ja kostja sõlmisid uue maagaasi ostu-müügilepingu 12.06.2014. Kostja ei ole väitnud, et perioodil mai 2013 – 11.06.2014 ei ole tema aadressil XXX elanud ega hageja poolt edastatud gaasi ja osutatud teenust tarbinud. Hageja väljastas perioodi mai 2013 – 11.06.2014 kohta arved, millised kostja jättis maksmata. Kostja ei ole väitnud, et tema ei ole arveid kätte saanud. Kuna perioodil mai 2013 – 11.06.2014 puudus poolte vahel kirjalik maagaasi ostu-müügileping ja kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid, kasutas kostja mai 2013 – 11.06.2014 gaasi ja teenust ebaseaduslikult MGS § 25 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes ning kostjal kui turuosalisel (MGS § 3 ja § 2 p 8) lasub kohustus hüvitada hagejale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumus MGS § 25 lg 3 alusel. Kostja ei ole maksnud perioodil mai 2013 – 11.06.2014 tarbitud gaasi ja teenuse eest ning rikkus sellega MGS § 25 lg 3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 alusel. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 21,09 eurot (arve nr XXX (I kd, lk 73)) + 2,43 eurot (arve nr XXX (I kd, lk 74)) + 2,32 eurot (arve nr XXX (I kd, lk 75)) + 16,80 eurot (arve nr XXX (I kd, lk 76)) + 18,61 eurot (arve nr XXX (I kd, lk 77)) + 491,25 eurot (arve nr XXX (I kd, lk 78)), kokku 552,50 eurot. Hageja selgitas, et arve nr XXX (I kd, lk 78) ei sisalda vareasemaid arveid. Hageja ei arvestanud antud arvel topelt mai 2013 kuni jaanuar 2014 esitatud arvete alusel toodud summasid. Hageja esitatud arvete võrdlemisest nähtub, et arve nr XXX ei sisalda varasematel perioodidel esitatud nõudeid ja vastab kostja poolt hagejale esitatud gaasiarvesti lõppnäidule.
10.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja saab nõuda tasu gaasi ja teenuse eest vastavalt tegelikult tarbitud gaasi ja teenuse mahule. Kuivõrd kostja ei teatanud hagejale gaasiarvesti näite (I kd , lk 64 – 66), oli hagejal õigus arvestada gaasi ja teenuse tarbimist prognoosnäitude alusel kooskõlas MGS § 25 lg-ga 4 ja esitada prognoosnäitude alusel koostatud arved kostjale tasumiseks. Seega on asjakohatud kostja väited ja tõendid tegelikult tarbitud gaasi ja teenuse mahu kohta (I kd, lk 166 – 180, 183 - 184). Asjaolu, et arved perioodil mai 2013 – 11.06.2014 on väljastatud XXXOÜ nimele ei vabasta kostjat kohustusest tasuda tarbitud gaasi ja teenuse eest. Kostja ei ole vaidlustanud gaasi ja teenuse tarbimist. Hageja selgitas, et tema ei saa programmis lepingut omaalgatuslikult lõpetada, kui klient on võlgu ja andmeid tööprogrammis saab muuta samale tarbimiskohale sõlmitud uue lepingu alusel. Pooled sõlmisid uue lepingu alles 11.06.2014. Alusetu on kostja väited, et hageja ei ole midagi teinud ebaseadusliku tarbimise lõpetamiseks. Hageja esitas tõendeid, et tema on korduvalt üritanud võtta kostjaga ühendust, palunud viimasel edastada gaasiarvesti näidud, edastanud kostjale pretensioone, meeldetuletusi ja hoiatusi võlgnevusest, üritanud gaasi sulgeda (I kd, lk 54 – 63, 198 – 232). Kostja ei ole väitnud, et tema ei ole hageja kirju kätte saanud. Kostja kui XXXOÜ juhatuse liige pidi täitma juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja pidi omama ülevaadet äriühingu seisu kohta ja seega pidi olema teadlik ka äriühingu likvideerimisest. Pärast XXXOÜ likvideerimist oli kostjal võimalus sõlmida hagejaga maagaasi ostu-müügileping isiklikult, et vältida hageja edastatud gaasi ja teenuse ebaseaduslikku tarbimist.
11.Hageja nõuab seadusjärgset viivist arvete tasumisega viivitamise eest alates iga arve alusel tasumisele kuulunud summa sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisearvestuse 25.03.2015 menetlusdokumendis (I kd, lk 90 – 91). Kostja ei ole viivisearvestusele vastu vaielnud. Arvete alusel sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise aja seisuga (02.03.2015) moodustab 33,67 eurot (kohus jätab arvestusest välja arve nr XXX tasumisega viivitamise eest arvestatud viivise), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 03.03.2015 tuleb võlgnevuselt (552,50 eurot) arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel kuni kohustuse täitmiseni.
12.Muud poolte poolt esitatud väited ei ole asjakohased.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui
vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, sest hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja on esitanud tõendid, et tema on töötu, ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kostja saab sotsiaaltoetust. Teatud perioodidel maksti kostjale ka toimetulekutoetust (I kd, lk 181 – 182). Kohus on kontrollinud kostja majanduslikku seisundit tema riigi õigusabi saamise taotluse lahendamisel ja tuvastanud kostjal kindla igakuise sissetuleku puudumise. Sellises olukorras oleks kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel.
(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.