Kohtu nimetus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungid
Viru Maakohus Nele Teelahk 18. veebruar 2025, Jõhvi 2-22-9792 M G avaldus Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistult teabe saamiseks, dokumentide väljanõudmiseks ning üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamiseks Avalduse lahendamine Avaldaja: M G (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Puudutatud isik: Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu (registrikood 80183173), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko 9. aprill 2024 ja 12. november 2024
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu M G avaldusest osaline loobumine ning lõpetada tsiviilasja nr 2-229792 menetlus M G nõudes tuvastada, et Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu 4. mai 2022 üldkoosolekul osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu määra kinnitamine – 55 senti 1 m2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) – 60 senti 1 m2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) – 30 senti 1 m2 kohta; 2022–2023. aastaks kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja kanalisatsiooni püstakute vahetuseks – 9600 eurot; territooriumi heakord – 600 eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega (ida poolt) – 110 000,00 eurot ning 4. mai 2022 üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada 2022. a tulu- ja kulukava.
2.Jätta M G avaldus Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistult teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud M G kanda.
4.Mõista M G Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 1430,56 eurot.
5.Mõista M G Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt (1430,56 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.M Gurõljov (avaldaja) esitas 4. juulil 2022 (täpsustatud 25. novembril 2024) avalduse Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu. Avaldaja palub täpsustatud nõudes kohustada korteriühistut esitama avaldajale kõik dokumendid, mis käsitlevad tehnosüsteemide seisukorda (küte, veevarustus, kanalisatsioon), mida kasutati 2022. aasta tulu- ja kulukava koostamisel ning ehitusprojekt, mille alusel 2022. aastal planeeriti ja tehti ehitustöid. Samuti palub avaldaja kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale teavet ja aruande planeeritud ja tegelike kulutuste kohta ning võimaldama tutvuda järgmiste dokumentidega järgmiste tehtud tööde kohta: -
sokkel, otsaseinad, sadeveesüsteem ja keldriakende paigaldus; planeeritud kulurea „avariitööd – 9600 eurot“ kohta perioodil 2020–2022; planeeritud kulurea „territooriumi heakord – 600 eurot“ kohta perioodil 2020–2022.
Lisaks palub avaldaja kohtul tuvastada, et 4. mai 2022 üldkoosoleku osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu määra kinnitamine – 55 senti 1 m2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) – 60 senti 1 m 2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) – 30 senti 1 m 2 kohta; 2022.–2023. aastaks kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja kanalisatsiooni püstakute vahetuseks – 9600 eurot; territooriumi heakord – 600 eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega (ida poolt) – 110 000,00 eurot ning 4. mai 2022 üldkoosoleku osalejad võtsid tegelikult vastu otsuse kinnitada 2022. aasta tulu- ja kulukava, mille puudutatud isik esitas korteriomanikele 4. mai 2022 koosolekul. Avalduse kohaselt oli 4. mai 2022 korteriühistu üldkoosoleku päevakorras majandusaasta plaani kinnitamine. Korteriühistu esitas 2022. a majandusaasta plaani asemel korteriomanikele 2022. a tulude ja kulude plaani. Üldkoosoleku protokolli p 2 järgi kinnitati aga 2022. a majandusaasta plaan. Avaldajat esindas notariaalse volikirja alusel esindaja, kes avaldas majandusaasta plaani kinnitamise otsuse osas eriarvamust. Korteriomanikud märkasid koosolekul, et korteriühistul puudub info maja tehnosüsteemide, ehituskonstruktsioonide seisukorra ja remondivajaduse kohta. Korteriühistu juhatus teatas 4. mai 2022 koosolekul majandusaasta plaani arutelu käigus, et korteriühistu juhatusel on ekspertarvamus tehnosüsteemide ja hoone ehituskonstruktsioonide seisukorra kohta ja töid planeeritakse vastavalt spetsialistide soovitustele. Avaldaja pöördus 8. mail 2022 korteriühistu poole avaldusega võimaldada tal tutvuda nende dokumentidega. Korteriühistu avaldajale ei vastanud. Kuna korteriühistu teatas 4. mai 2022 üldkoosolekul, et plaanib remonttöid vastavalt ekspertide soovitustele ja ehitusprojektile, siis avaldaja järeldas, et korteriühistu mõistis 8. mai 2022 teabenõudes esitatud nõudeid. Korteriühistu ei palunud avaldajal teabenõuet täpsustada, mis on hea usu põhimõttega vastuolus.
2021. a avaldajale esitatud dokumendid ei sisalda kõiki nõutud dokumente: nt spetsialistide hinnangud tehnosüsteemide kohta ja plaanitud avariitööd aastateks 2020–2022. Korteriühistu väidab, et ekspertide hinnangud ja ehitusprojektid puuduvad, kuid finantskontrolli aktis viidatakse avariitööde kuludele ja nende seosele firmaga K T OÜ, mis tõendab dokumentide olemasolu. Avaldaja esitas 10. veebruaril 2025 tuvastusnõudest loobumise taotluse märkides, et kohtumenetluse venimisega seoses ei ole enam mõtet nõuda fakti tuvastamist, et 4. mai 2022 üldkoosolekul ei toimunud hääletust ega tehtud otsuseid küsimustes, mis on esitatud 25. novembri 2024 menetlusdokumendis.
2.Korteriühistu palub jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub korteriühistu jätta avaldaja kanda. Avaldajale kuulub A. Puškini tn 65, Narva kortermajas korter nr XX ja ta on korteriühistu liige. Korteriühistu juhatus otsustas korraldada 22. aprillil 2022 korteriühistu üldkoosoleku 2021. a majandusaruande kinnitamiseks ja 2022. a majandusaasta majanduskava vastuvõtmiseks. Korteriühistu liikmetele edastati kutsed ja 2021. a majandusaasta aruanne ja 2022. a majanduskava ning 2022. a tulude ja kulude kava. Kutses märgiti, et kõik soovijad võivad tutvuda korteriühistu dokumentidega 14. aprillil 2022 kell 17.00-18.30 või 19. aprillil 2022 kell 17.00-18.30. Avaldaja ei kasutanud võimalust korteriühistu dokumentidega tutvumiseks.
22.aprilli 2022 üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv korteriühistu liikmeid, mistõttu juhatus otsustas kutsuda sama päevakorraga kokku korduva üldkoosoleku. 4. mail 2022 toimus kordusüldkoosolek, kus 90st korteriühistu liikmest osales 60, sh avaldaja esindaja. Üldkoosolekul arutati kõiki päevakorrapunkte ja nende osas võeti vastu otsused. Otsused on seaduslikud ja puudub alus otsuste tühistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Ükski korteriühistu liige üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud. 2021. a alguses esitas avaldaja esindaja korteriühistu juhatusele taotluse korteriühistu dokumentidega tutvumiseks. Esindajal võimaldati dokumentidega tutvuda, mh anti üle dokumentide koopiad. 2021. aastal tutvus avaldaja esindaja järgmiste dokumentidega: korteriühistu üldkoosolekute protokollid, arved (AS N S , AS N V , prügi eest), 2017-2020. a ehitustöödega seotud dokumentidega, sh ehitusteatis ja ehitusprojekt (2015) jt. Avaldaja esindaja sai ka küsitud dokumentide koopiad (dtl 80-89). 2021. aastast kuni 4. mai 2022 üldkoosoleku otsuseni ei tekkinud korteriühistul uut dokumentatsiooni seoses elamu tehnosüsteemide kontrollimise, ehitus- või remonditöödega. Pärast seda ei ole korteriühistul uusi dokumente tekkinud. 1. juuli 2015 ehitusprojekti muudeti 2023. aastal, mille korteriühistu esitab avaldajale tutvumiseks. Korteriühistu ei ole keeldunud dokumentide üleandmisest ega nendega tutvumisest. Avalduses märgitud dokumentide nimekiri on abstraktne ning selles ei ole esitatud täpset dokumentide loetelu. Avaldaja jättis ise kasutamata võimaluse tutvuda korteriühistu dokumentidega 14. ja 19. aprillil 2022. Tõendamata ja ebaõige on avaldaja väide, et korteriühistu juhatus teatas 4. mai 2022 üldkoosolekul, et juhatusel on olemas ekspertide hinnangud tehnosüsteemide seisukorra kohta. Korteriühistul selliseid dokumente ei ole. Avaldaja ei ole tõendanud kohtuväliselt teabenõude esitamist. Kohtule esialgses avalduses märgitud nõuded on oluliselt erinevad 25. novembri 2024 täpsustustatud avaldusega võrreldes. Avaldaja nõue esitada dokumendid sokli, otsaseinte, sadeveesüsteemi ja keldriakende osas tehtud tööde osas on põhjendamatu. Kuigi nõue on ebaselge, esitab avaldaja ehitustöödega seotud lepingud (dtl 204-219).
Avaldaja ei ole avalduses märkinud, et korteriühistu juhatus vastas avaldaja teabenõudele juba
10.mail 2022 (dtl 255-256, tõlge dtl 257-258). Vastus pandi avaldaja postkasti. Avaldajale vastati, et teabenõue on alusetu ja abstraktne ning juhatusele jääb ebaselgeks, milliseid konkreetseid juhatuse käsutuses olevaid dokumente avaldaja küsib. Korteriühistu märkis, et ei võta avaldajalt õigust tutvuda korteriühistu dokumentatsiooniga. Seega ei keeldunud korteriühistu teabenõudele vastamast, vaid palus avaldust täpsustada. Möödunud on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 (avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioon) tähtaeg kohtusse pöördumiseks. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Avaldaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist. Korteriühistu lisab, et 11. november 2022 kuni 19. november 2022 toimus korteriühistu otsuste vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata, kus oli avaldajal võimalik tutvuda ehitusprojektiga (dtl 249, lk 2, eelviimane lõik, osaline tõlge dtl 252). Avaldaja on menetluses selgitanud, et soovis tutvuda K T OÜ tehtud avariitöödega 2021. aastal. Korteriühistu esitab viidatud dokumendid (dtl 264-283). Avaldaja tuvastusnõue on arusaamatu, sh ei ole see põhjendatud ega tõendatud. Avaldajal puudub õigus 4. mai 2022 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks, sest avaldus esitati kohtule 62 päeva pärast otsuste vastuvõtmist (KrtS § 29 lg 3). Korteriühistu märkis, et avaldaja peab avaldusest osalise loobumise tõttu kandma vähemalt poole korteriühistu menetluskuludest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 168 lg 4).
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võtab avaldusest osalise loobumise vastu. Ülejäänud osas jätab kohus avalduse rahuldamata.
4.Avaldaja on esitanud 25. novembril 2024 täpsustatud avalduses sisuliselt kaks taotlust: korteriühistu kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks ning 4. mai 2022 üldkoosoleku otsuse puudumise ja teise sisuga otsuse vastuvõtmise tuvastamiseks.
5.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis KrtS § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Avaldaja esitas 10. veebruaril 2025 avalduse, millega loobus nõudest tuvastada, et 4. mai 2022 üldkoosolekul ei hääletatud ega võetud vastu avalduse täpsustuses märgitud sisuga otsuseid. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et avaldaja osaline avaldusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada osas, milles avaldaja palus tuvastada, et 4. mai 2022 üldkoosoleku osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu määra kinnitamine – 55 senti 1 m2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) – 60 senti 1 m2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) – 30 senti 1 m2
kohta; 2022–2023. aastaks kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja kanalisatsiooni püstakute vahetuseks – 9600 eurot; territooriumi heakord – 600 eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega (ida poolt) – 110 000,00 eurot ning 4. mai 2022 üldkoosolekul võeti tegelikult vastu otsus kinnitada 2022. a tulu- ja kulukava. Kohus leiab, et avaldusest osalise loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. Korteriühistu ei ole loobumisele vastu vaielnud. Kohus ei ole tuvastanud ka TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud muid asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus järgnevalt avaldaja teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõude põhjendatust.
7.KrtS § 45 lg 1 sätestab korteriomaniku õiguse saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lg 3 (kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud redaktsioon) sätestab, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Seega on avaldaja teabenõude esitamise ajal kehtinud KrtS § 45 lg 3 redaktsiooni järgi kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Avaldajal tuli seega menetluses tõendada, kas ja millal ning millise sisuga teabenõude on avaldaja puudutatud isikule kohtuväliselt esitanud.
8.Avaldaja esitas 8. mai 2022 korteriühistu juhatusele saadetud e-kirja (dtl 242, tõlge dtl 238) ja teabenõude dtl 10-11, tõlge dtl 29-30). Korteriühistu ei ole vastu vaielnud sellele, et avaldaja 8. mail 2022 teabenõude esitas. Korteriühistu avaldas, et juhatus vastas avaldajale
10.mail 2022 (dtl 255-256; tõlge dtl 257-258), kuid ei nõustunud, et tegemist oleks olnud teabe andmisest keeldumisega. Avaldusest nähtub, et avaldaja käsitles korteriühistu tegevust teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisena ning pöördus 4. juulil 2022 teabe saamise ja dokumentidega tutvumise avaldusega kohtusse. Kohus nõustub korteriühistuga, et avaldaja on mööda lasknud KrtS § 45 lg 3 (kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud redaktsioon) tähtaja. Juhul, kui pidada korteriühistu 10. mai 2022 vastust keeldumiseks, möödus kaks nädalat keeldumisest 24. mail 2022. Juhul, kui lähtuda avaldaja väitest, et korteriühistu jättis teabenõudele vastamata, saabus kohtusse pöördumise tähtaeg TsÜS § 136 lg-te 5 ja 8 alusel 6. juunil 2022 (s.o neli nädalat taotluse esitamisest 8. mail 2022). Mõlemal juhul on tuvastatud, et avaldaja lasi 4. juulil 2022 kohtule avalduse esitamisel mööda seaduses sätestatud tähtaja. Kohus nõustub korteriühistu seisukohaga, et KrtS § 45 lg 3 sätestatud tähtaeg on (analoogselt ÄS § 166 lg 3 tähtajaga) õigust lõpetav tähtaeg. Sätte eesmärgiks on suunata korteriomanikku pöörduma teabenõudega esmalt korteriühistu juhatuse poole ning kui korteriühistu juhatuselt ei õnnestu teavet saada, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda sama nõudega kohtu poole. Kui korteriomanik laseb seaduses sätestatud tähtaja mööda, on tal võimalik pöörduda teabenõudega kohtuväliselt uuesti korteriühistu juhatuse poole ning seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti kohtu poole (vt ka RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-77-12, p 19).
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja nõuab korteriühistu juhatuselt teavet ja dokumentidega tutvumist. Kuivõrd avaldus jääb selles osas rahuldamata, ei kontrolli kohus avaldaja teabenõude ja dokumentidega tutvumise nõuet sisuliselt ega hinda sellega seotud tõendeid ja seisukohti.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja nõude korteriühistult teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks rahuldamata.
10.Kohus jätab avalduse rahuldamata jätmise ja avaldusest osalise loobumise tõttu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel ja TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda. Avaldaja märkis, et loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu. Seega ei ole loobumise põhjuseks asjaolu, et puudutatud isik oleks nõude rahuldanud.
11.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Puudutatud isik esitas 4. veebruaril 2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isik kandnud menetluskulusid kokku 1674,56 eurot. Puudutatud isiku menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja järgi esindajakuludest 1588,26 eurot, esindaja sõidukulu 12,20 eurot ja tõlkekuludest 74,10 eurot. Kostjat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaksu ja 122 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
12.Kohtu hinnangul on sõidukulu 9. aprilli 2024 istungile põhjendatud ja vajalik kulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 16). Justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Puudutatud isiku esindaja büroo asub Jõhvis (Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Viru maakond) ning 9. aprilli 2024 istung toimus Narvas kohtumajas (1. Mai tn 2, 20308 Narva). Kuigi avalduses ei ole täpsustatud, kas tegemist on ühistranspordi või isikliku sõiduvahendi kasutamisest tekkinud kuluga, siis arvestades advokaadibüroo ja Narva kohtumaja vahelist vahemaad (üks suund 48,7 km), siis on sõidukulu 12,20 eurot kohtu hinnangul mõistliku suurusega ning kuulub hüvitamisele.
13.Puudutatud isik palub menetluskuluna kindlaks määrata tõlkekulu 74,10 eurot, mis tekkis puudutatud isikul seoses 17. oktoobri 2022 vastuse lisade tõlkimisega. Kohus leiab, et avaldaja 4. juuli 2022 avalduse sisu arvestades oli tegemist põhjendatud lisade esitamise ja järelikult ka tõlkimisega. Tegemist on asja läbivaatamise kuluga TsMS § 143 p 1 tähenduses. Kohus leiab, et arvestades tõlgitud dokumentide mahtu ja sisu, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
14.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt osutas puudutatud isiku lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 13 h 5 min summas 1588,26 eurot, s.o
-
kohtumaterjalide ja avaldusega tutvumine, nõupidamised kliendiga, asjaolude ja kliendi dokumentidega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse avaldusele koostamine ja kohtule esitamine (3 h 45 min, tunnihind 120 eurot), kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 9. aprilli 2024 kohtuistungil (1 h 15 min, tunnihind 122 eurot),
12.novembri 2024 kohtuistungiks ettevalmistamine, 12. novembri 2024 kohtuistungil esindamine (1 h 5 min, tunnihind 122 eurot), avaldaja 25. novembri 2024 seisukohaga tutvumine (30 min, tunnihind 122 eurot), nõupidamised kliendiga, vastuse 25. novembri 2024 täpsustatud avalduse osas koostamine ja kohtule esitamine, 13. detsembri 2024 kohtunõudega tutvumine (3 h 45 min, tunnihind 122 eurot), avaldaja 2. jaanuari 2025 arvamusega tutvumine, seisukoha 2. jaanuari 2025 arvamuse osas koostamine ja kohtule esitamine (2 h 30 min, tunnihind 122 eurot), menetluskulude nimekirja koostamine (15 min, tunnihind 122 eurot).
Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, kahte toimunud kohtuistungit, avaldaja menetlusdokumentide, seisukohtade ja taotluste ebaselgust ning korduvaid täpsustusi, avaldaja ja puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on avaldaja esindaja märgitud toimingute osas põhjendatud ajakulu 11 h 5 min. Avaldaja loobus osaliselt nõudest alles maakohtu menetluse lõpus, mistõttu puudutatud isiku menetluskulude vähenemist see kaasa ei toonud. Samas leiab kohus, et puudutatud isiku esindaja ajakulu tuleb vähendada 2 h (tunnitasuga 122 eurot) võrra menetlustoimingutelt (nt 10. detsembri 2024 ja
22.jaanuari 2025 menetlusdokumendid), milles puudutatud isik esitas kohtule n-ö korteriühistu teabenõude täitmise eesmärgiga tõendeid. Korteriühistu liikme teabenõude osas on tegemist menetlusega, mille eesmärk on hinnata, kas korteriühistu juhatusel oli/on kohustus võimaldada avaldaja taotletud teabe ja dokumentidega tutvuda. Juhul, kui kohus tuvastab korteriühistu sellise kohustuse, siis kohustab kohus korteriühistut dokumentiga tutvumist võimaldama lõpplahendiga. Dokumente ei tule esitada tõenditena menetluse käigus. Kohtumenetluses dokumentide ja teabe esitamist ei taotlenud avaldaja ega nõudnud puudutatud isikult kohus. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmise osas, mis puudutab juba kohtumenetluses dokumentide esitamist ning vähendab seetõttu ajakulu 2 h võrra. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 1344,26 eurot käibemaksuga (1588,26 - 244).
15.Arvestades eelnevat mõistab kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude katteks välja 1430,56 eurot (12,20 + 74,10+ 1355,26). Rahuldamisele kuulub puudutatud isiku taotlus mõista avaldajalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.