Korteriühistu Hansu 4 hagi Folcomer Invest OÜ vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5506,31 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Folcomer Invest OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Korteriühistu Hansu 4 (registrikood: 80269288), tehinguline esindaja A-RK Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Folcomer Invest OÜ (registrikood: 11299574), seaduslik ja tehinguline esindaja IM
Kohtuistungi toimumise aeg
09.10.2015
Istungil osalenud isikud
Vastustaja tehinguline esindaja A-RK ja apellandi seaduslik ja tehinguline esindaja IM
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja summaarselt viiviseid 11,71 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Folcomer Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta maakohtu menetluskulu kostja kanda. Kostja ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja kanda ja hageja ringkonnakohtu menetluskulu jätta 90% ulatuses kostja kanda.
4.Mõista kostjalt, Folcomer Invest OÜ-lt hageja, Korteriühistu Hansu 4 kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu summas 414,13 eurot.
5.2.Välja mõista Folcomer Invest OÜ-lt Korteriühistu Hansu 4 kasuks 3998,99 eurot, millest põhivõlgnevus on 3987,28 eurot ja seisuga 03.03.2015.a arvestatud viivis 11,71 eurot.
5.3.Mõista Folcomer Invest OÜ-lt Korteriühistu Hansu 4 kasuks välja viivis alates 04.03.2015.a kuni põhinõude (summas 3987,28) tasumiseni määras 0,07% päevas.
5.4.Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda, kostja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda ja hageja apellatsioonimenetluse kulud 90% ulatuses kostja kanda.
5.5.Mõista Folcomer Invest OÜ-lt Korteriühistu Hansu 4 kasuks välja menetluskulud summas 1931,63 eurot. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 22.12.2014.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse tasumise nõudes. Kohtu poolt tehtud makseettepanekule esitas hageja vastuväite, misjärel anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.03.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 3987,28 eurot, viivised seisuga hagiavalduse esitamise seisuga (03.03.2015.a) 500,28 eurot, sissenõutavaks mittemuutunud viivised 0,07% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale 1513/33536 mõttelist osa kinnistust, aadressiga Harjumaa, Tallinna linn, Hansu tn 4 (registriosa nr 21119001), mille reaalosa on mitteeluruum nr M1 üldpinnaga 151,30 m2 (edaspidi „korteriomand“). Kostja on sellest tulenevalt ka korteriühistu Hansu 4 (hageja) liige. Korteriühistuseadusest (KÜS), korteriühistu Hansu 4 põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevalt lasub korteriomandi omanikul kohustus tasuda temale kuuluva korteriomandi majandamiskulud, kommunaalteenused ja muud kulud ning täita korteriühistu üldkoosoleku otsustest tulenevaid kohustusi. Vastavalt KÜS §-s 15 sätestatule on iga-aastaselt koostatud ja üldkoosoleku otsustega kinnitanud hageja majandustegevuse aastakavad. Kostja ei ole tasunud talle ajavahemikus 01.02.2014 - 01.03.2015 esitatud majandamis- ja kommunaalkulude arveid, milles kajastatud rahaliste kohustuste täitmata jätmisest tulenev hageja nõue moodustab hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 3 987,28 euro suuruse põhivõla nõude. Kostjalt nõutavad kohustused, koosnevad majandamiskuludest ja kommunaalkuludest. Kostjale on esitatud arved järgmiste majandamiskulude eest: haldusteenus, kindlustus, koristus (majahoidja palk), remondifond, reservfond ja tehnosüsteemide hooldus. Majandamiskulusid kogutakse ühistu üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandustegevuse aastakavade alusel. Hagiavalduse aluseks olevatel arvetel märgitud majandamiskulude kinnitamine kajastub käesolevale avaldusele lisatud Hansu 4 KÜ 28.04.2014.a üldkoosoleku protokollis, millega on
2(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912 kinnitatud majandustegevuse aastakava 2014. ja 2015. aastateks. Kostjale on esitatud arved järgmiste kommunaalteenuste eest: ampritasu, prügivedu, soojusenergia, üldelekter, üldvesi, vesi ja kanalisatsioon (soe ja külm), elekter (öö ja päev) ja vee soojendamine. Ühistu liikmetelt kogutavad kommunaalteenused sõltuvad tarbitud teenuste mahust. Nii ühistu liikme majandamiskulude kui kommunaalteenuste kulu määramisel võetakse üldjuhul aluseks ühistu liikme omanduses oleva korteriomandi üldpinna osa maja kõigi korteriomandite kogupinnast. Nende kommunaalteenuste kulude määramisel aga, milliste tarbimismahtu on võimalik mõõta konkreetse korteriomandi tarbimist mõõtvate arvestite/mõõturitega (elekter, vesi, kanalisatsioon), võetakse aluseks arvestite/mõõturite näidud. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et esitas hagiavalduse kohtusse 03.03.2015.a, seega oli 20.02.2015 kostja poolt teostatud makse arvel loetud täidetuks kostja varasemaid võlgnevusi hageja ees ja hagiavalduses kajastati kohustusi, mis olid täitmata hagiavalduse esitamise päeva seisuga. 05.03.2015.a teostatud makse ei saanud kajastuda haginõude arvestuses, kuna see makse teostati kaks päeva pärast hagiavalduse esitamist. Majandamiskuludega mittenõustumise korral oleks kostja pidanud vaidlustama seaduses sätestatud korras vastavad korteriühistu üldkoosoleku otsused, mida kostja ei teinud. Järelikult otsused kehtivad ja on kohustuslikud kõikidele ühistu liikmetele, sh ka kostjale. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja omab korteriomandit aadressil Hansu 4/1, kus osutatakse lapsehoiuteenust 10 lapsele vanuses 2-3 aastat. Korter on selleks spetsiaalselt väljaehitatud (nt ventilatsioonisüsteem, eraldi WC lastele). Samuti omab ettevõte kinnistut, mis asub sama hoone ühes otsas, on piiratud võrkaiaga ja kuhu pääseb otse kostja ruumidest. Kostja tasus 20.02.2015.a ja 05.03.2015.a kokku 765,57 eurot. Kostja ei nõustu igakuistel arvetel majandamiskulude nimetuse all olevate kuludega. Juba ruumide omandamisest peale on kostja vastu olnud koristuse (majahoidja palk) eest tasumisele, kuna kostja leiab, et talle neid teenuseid ei osutata. Ettevõttele kuuluvasse korterisse on 2 eraldi sissepääsu (majaelanikega ühist trepikoda igapäevaselt ei kasutata), samuti on olemas eraldi piiratud õueala, mille korrashoiu eest ettevõte hoolitseb. Kostja on korduvalt sellele tähelepanu pööranud, kuid talle pole vastatud. Kostja on hagejalt palunud majahoidja ametijuhendit, et täpsustada tema tööpiirkonda ja ülesandeid, kuid pole hagejalt vastust saanud. Ei piisa ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve koristamise eest tasumiseks. Arve esitamine ei tõenda, et teenust oleks saadud (2011.a tegi kostja kirjaliku taotluse hageja üldkoosolekule, kuigi tulemust ei olnud). Hageja poolt väljastatud arvetel kajastub igakuiselt ka tehnosüsteemide hooldus. Kostjale on jäänud arusaamatuks, mis töid teostatakse. 24.03.2009.a on hageja ja Arkaadia Halduse AS vahel sõlmitud hooldusleping nr.20090301. Kostja osutas asjaolule, et hageja poolt on sõlmitud leping, mille eest tasu nõutakse, kuid kostja ei ole täheldanud, et reaalselt mingeid töid teostataks (tehnosüsteemide hooldus – kostja ruumides asuvaid tehnosüsteeme ei hooldata, samuti omab kostja ülejäänud majast eraldiseisvat ventilatsioonisüsteemi, mida hooldab ise). Kostja ühes ruumis asuvad mitme korteri vee- ja küttetorude kraanid/ventiilid, millede hooldus peaks ka tehnosüsteemide hoolduse alla kuuluma. Nimetatud torude kraanide jms hooldust pole aga keegi kunagi teostanud. Hageja on asjaolude täpsustamises lahti kirjutanud arvetel olevad teenuste nimetused, kuid jätkuvalt ei ole tõendanud, kuidas on arvetel olevad summad saadud ja et nimetatud teenuseid oleks kostjale osutatud. Kostja ei ole arvetel märgistatud teenuseid hagejalt saanud. Kostja selgitas, et on tasunud vee ja elektri tarbimise eest – nende tarbimismaht on reaalselt fikseeritud (kostja lisas oma vastusele maksekorraldused, kuhu oli märgitud selgitusse vesi ja elekter, hageja raamatupidamine kajastab teisiti). Ülejäänud teenuste tarbimine on hageja poolt tõendamata, nt kuidas on arvestatud soojusenergia. Radiaatorid asuvad näiteks ka üldkasutatavates
3(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912 trepikodades. Kostja (nagu 12.04.2015.a vastuses selgitatud) neid ei kasuta ja leiab, et ei pea nimetatud radiaatorite soojatarbimise eest tasuma. Seega tuleks täpsustada soojusenergia arvestust. Ampritasu – see peaks olema jagatud korterite vahel võrdselt, korterisse tulev elektrivool ei saa olla seotud korteri suurusega. Vee soojendamine – kostja ei tea, kuidas on vee soojendamine hageja poolt kalkuleeritud. Arvel M043603484 on summas 52,20 üldelekter, mis on kostja arvates ebanormaalne. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 25.05.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja võlgnevuse summas 4487,56 eurot, millest põhivõlgnevus oli 3987,28 eurot ja viivis seisuga 03.03.2015.a 500,28 eurot ning alates 04.03.2015.a viivis kuni põhinõude täitmiseni protsendina 0,07% päevas. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja esitatud arved oleksid mingi konkreetse summa osas valed, vaid tõstatanud erinevaid paljasõnalisi kahtlusi, miks kostja ei peaks hageja esitatud arveid maksma. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja paljasõnalised kahtlused teda kohustusest tasuda korteriühistu arveid. Hageja viitas õigesti, et kokkulepet, mis oleks saanud vabastada kostja ühe või teise korteriühistu liikmelisusest tuleneva kohustuse täitmisest või piirata kohustuse täitmise ulatust, oleks võimalik sõlmida korteriühistu üldkoosoleku vastavasisulise otsusega. Sellist otsust ega ka üheski muus vormis kokkulepet hageja üldkoosolekutel kohtule teadaolevalt vastu võetud/kinnitatud ei ole. Hageja märkis õigustatult, et nii ühistu liikme majandamiskulude kui kommunaalteenuste kulu määramisel võetakse üldjuhul aluseks ühistu liikme omandis oleva korteriomandi üldpinna osa maja kõigi korteriomandite kogupinnast. Nende kommunaalteenuste kulude määramisel aga, milliste tarbimismahtu on võimalik mõõta konkreetse korteriomandi tarbimist mõõtvate arvestite/mõõturitega (elekter, vesi), võetakse aluseks arvestite/mõõturite näidud. Korteriühistul on õigus ja kohustus kooskõlas KÜS § 151 lg-le 1 võtta mh koristusteenuse kulude ja tehnohoolduse kulude jaotuse arvestamisel aluseks vaidlusaluse kostja korteriomandi üldpinna suurus. Seadusest ega hageja kui korteriühistu põhikirjast ei tulene, et ühistu liikmete vahelised kulud tuleks jagada teistsugusel põhimõttel tulenevalt sellest, kas tegemist on korteriomandiga, mida kasutatakse eluruumina või mitteeluruumina. Viidatud seaduse sätetest tulenevalt tekivad kohustused korteriühistu liikmelisusest ja korteriomandi suurusest lähtuvalt, mitte sellest, kas omand kujutab endast eluruumi või mitteeluruumi. Ka korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud on kohustatud tasuma korteriühistu arveid samadel alustel, mis eluruumide omanikud. Õige pole kostja arusaam, et tema ei pea osalema koristusteenuse (majahoidja palga) eest tasumisel, kuna kostja korterisse on kaks eraldi sissepääsu ja ta ei ole huvitatud koristusteenusest. Korteriühistu tegutsemise põhimõte on üldjuhul solidaarsus, mitte asjaolu, kui vajalik mingi konkreetne teenus konkreetsele korteriomanikule on. Kohus leidis, et asjakohatud ja vastuolus korteriühistu tegutsemise põhimõtetega on kostja vastuväited, et tema koristaja teenuseid ei kasuta, soojust andvad radiaatorid asuvad üldkasutatavates trepikodades jms. Käesoleval juhul tulenevad kostja poolt vaidlustatud korteriühistu majandamiskulude arved korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel kinnitatud majandamiskavast, millega mittenõustumise korral oleks kostja pidanud vaidlustama seaduses sätestatud korras vastavat korteriühistu üldkoosoleku otsust. Kostja seda teinud ei ole. Korteriühistu üldkoosoleku vaidlustamata otsused kehtivad ja on kohustuslikud kõikidele ühistu liikmetele, sh ka kostjale. Korteriühistu Hansu 4 21.02.2011.a üldkoosoleku protokolli punktis 7 märgitust nähtub, et hageja üldkoosolek ei otsustanud vabastada kostjat koristusteenuse eest tasumisest. Samas ei ole kostja ka antud üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et kostjal ei olnud seaduslikku alust jätta tasumata hageja poolt esitatud kommunaalarveid. Kohus nõustus hagejaga, et kui kostjal on pretensioone teenuste saamise, kvaliteedi või lepingutingimustele vastavuse osas, tuleb kostjal oma
4(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912 sellekohased nõuded esitada, põhjendada ja tõendada eraldi hagis. Kohus leidis, et kostja kolmanda isikuna ei ole õigustatud isik hindamaks seda, kas hageja ja Arkaadia Halduse poolt 24.03.2009.a sõlmitud hoolduslepingut mh tehnohoolduse teostamiseks on nõuetekohaselt täidetud või mitte, sest kostja pole antud lepingu pool. Hageja on kinnitanud, et hagejal endal teenuste osutajatele teenuste saamise, kvaliteedi ja lepingutingimustele vastavuse osas nõudeid ja pretensioone ei ole. Kostja väidetav tähelepanek, justkui poleks ta täheldanud hooldustööde teostamist, on paljasõnaline ega anna alust keelduda kostja poolt esitatud arvete tasumisest. Asjassepuutumatud on kostja vastuväited selles, et kui ühistu nõuab kodukorra ühe punkti täitmist, siis samamoodi peaks olema tagatud ka teistes kodukorra punktides ära toodud kohustuste täitmine. Kohus leidis, et kostja ei ole käitunud käesolevas menetluses vastuväidete esitamisel heaukselt, sest on varasemalt oma korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi hageja ees tunnistanud ja kohustunud võlgnevust tasuma. Hageja on põhjendatult märkinud, et kostjale ei saanud arusaamatu olla, milliste kohustuste täitmist hageja kostjalt nõuab, mh seetõttu, et kostja on tunnustanud ja kohustunud täitma hageja nõudeid summas 3389,91 eurot poolte vahel 2014.a oktoobris sõlmitud kokkuleppes. Nimetatud võla tunnistamise kokkuleppe osas möönis kostja esindaja ka kohtuistungil, et ilmselt oli selles kokkuleppes ka hageja 2014.a arveid. Kostja ei vaielnud vastu hageja selgitusele, et nimetatud 2014.a oktoobris sõlmitud võla tasumise kokkuleppes on kattuvus hagiavalduse p 1.4 toodud tabelis positsioonide 1-8 arvete osas, s.o võlgnevus 30.09.2014.a seisuga. Seega on kostja ise varasemalt tunnistanud oma võlgnevust hageja poolt käesolevas menetluses nõutava võla osas 30.09.2014.a seisuga. Põhjendamatu ja paljasõnaline on kostja esindaja kohtuistungil esitatud väide, et ta olevat võla tunnistamise ja tagasimaksmise kokkuleppe suuliselt tühistanud, kuna hageja kokkulepet ei täida, st kõiki teenuseid kostjale ei osuta. Kohtu hinnangul ei tulenenud võla tunnistamise ja tagasimaksmise kokkuleppest kohustusi hagejale, vaid üksnes kostjale. Seetõttu ei ole kostja esindaja väited nimetatud kokkuleppe tühistamisest hageja poolsete väidetavate rikkumiste tõttu asjakohased, lisaks ei ole kohtu hinnangul võimalik suuliselt tühistada kirjalikult sõlmitud võla tunnistamise ja tasumise kokkulepet. Seoses kostja väitega, et kostja tasus 20.02.2015.a ja 05.03.2015.a kokku 765,57 eurot märkis kohus, et 20.02.2015.a tasutud 277 eurot on hageja oma hagis juba arvesse võtnud. Samas 05.03.2015.a pärast hagi esitamist elektri ja vee eest osaliselt tasutud 488,57 euro võrra ei pea kohus võimalikuks hageja nõuet vähendada, sest kohtu hinnangul tuli lähtuda kostja võlast hagiavalduse esitamise seisuga. Kostja vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu ning seega pidi kohus ka hageja nõudele hinnangu andma täies ulatuses. Kostjal on võimalik oma huve pärast hagi esitamist makstud summade osas kaitsta vajadusel täitemenetluses (sh sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise hagiga), kuigi kohtul puudub alus arvata, et hageja nõuaks kostjalt kohtuotsuse täitmisel juba tasutud summasid kahekordselt. Eeltoodu kehtib ka kostja väitel aprillis makstud teadmata suurusega summa osas, mille tasumise kohta kostja pole mingeid tõendeid esitanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja nõude arvestuslikule küljele. Arvestades kõiki eeltoodud põhjendusi leidis kohus, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele. Kostja ei ole viiviste arvestuslikule küljele vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Seega polnud kohtul alust viivist vastavalt kostja soovile tühistada. Kohus leidis, et TsMS § 367 võimaldab edasiulatuva viivise välja mõista ka hageja taotletud viisil ehk alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1517,50 eurot, millelt kohustas kostjat maksma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja esitas taotluse määrata kindlaks menetluskulude rahaline
5(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912 suurus ning mõista kostjalt välja menetluskulud. Kokku on hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-39912 18.05.2015.a seisuga 1555,85 eurot, sh riigilõiv kokku summas 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku summas 1130,85 eurot. Kohus leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu riigilõiv. Kohus leidis, et OÜ Legalpraksis arvega nr 060315 seotud ajakulu kokku 6 t ja 40 minutit (arve summa käibemaksuta 510,94 eurot) on põhjendatud ja vajalik. Samuti leidis kohus, et OÜ Legalpraksis arvega nr 150515 seotud ajakulu kokku 2 t ja 35 minutit (arve summa käibemaksuta 198,12 eurot) on põhjendatud ja vajalik. Seoses OÜ Legalpraksis arvega nr 240415 (arve summa käibemaksuta 421,79 eurot) leidis kohus, et antud arves on põhjendamatu ajakulu mahus 30 minutit seoses menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamisega. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega vähendas kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 30 minuti võrra, mis hageja lepingulise esindaja tunnitasu arvestades vastab 38,35 eurole. Osas, milles kohus kostja lepingulise esindaja menetluskulude ajalist mahtu ei pidanud vajalikuks vähendada, leidis kohus, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus nõustus hagejaga, et just kostja tegevus, sh alusetud menetluslikud vastuväited, on põhjustanud hagejale menetluskulud. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse täies ulatuses. Kostja leidis, et kohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning teinud tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikud järeldused. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et pärast hagi esitamist elektri ja vee eest osaliselt tasutud 488,57 euro võrra ei ole võimalik hageja nõuet vähendada. Esimese astme kohus jättis kostja poolt esitatud tõendid tähelepanuta ning ei andnud nendele hinnangut. Kostja hinnangul on otsus vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja 442 lg-ga 8 ning täielikult põhjendamata. Maakohus ei põhjendanud, miks kostja poolt esitatud tõendid pole veenvad ja need jäetakse tähelepanuta. Kostja ei nõustunud igakuistel arvetel majandamiskulude nimetuse all olevate kuludega. Ei piisa ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve koristamise eest tasumiseks, kuna see ei tõenda, et kostja on seda teenust saanud. Väär on kohtu seisukoht, et “õige pole kostja arusaam, et tema ei pea osalema koristusteenuse (majahoidja palga) eest tasumisel, kuna kostja korterisse on kaks eraldi sissepääsu ja ta ei ole huvitatud koristusteenusest”. Kostja selgitas kohtule, et ta pole koristusteenust ega hooldusteenust hagejalt saanud. Tegemist on pööratud tõendamiskoormusega ning kostja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid (et ta pole teenust saanud). Antud põhjusel ei ole õige kohtu argument, et „kui kostjal on pretensioone teenuste saamise, kvaliteedi või lepingutingimustele vastavuse osas, tuleb kostjal oma sellekohased nõuded esitada, põhjendada ja tõendada eraldi hagis”. Kostja leidis, et teenuste osutamise tõendamine oli hageja tõendamiskoormus TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt. Kostjapoolne teenuste tarbimine on hageja poolt tõendamata. Asjaolu, et kostja ei ole teenuseid saanud, oli valmis kinnitama vande all ka kostja juhatuse liige IM. Kostja esitas kohtule taotluse IM vande all ülekuulamiseks. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Kostja jäi oma taotluste juurde ning palus ringkonnakohtul vande all üle kuulata pr IM. Kostja ei nõustunud kohtu järeldusega, et käesoleval juhul tulenevad kostja poolt vaidlustatud korteriühistu majandamiskulude arved korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel kinnitatud majandamiskavast, millega mittenõustumise korral oleks kostja pidanud vaidlustama seaduses sätestatud korras vastavat korteriühistu üldkoosoleku otsust (mida kostja teinud ei ole). Kostja leidis, et kohtu järeldus on väär alljärgnevatel põhjustel: hageja üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks on seadusega paika
6(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912 pandud fikseeritud tähtajad (KÜS § 13 lg-st 3 tulenevalt on tähtaeg 3 kuud), arved aga võivad tulla (ja tulevad) hiljem. Antud vaidluse keskpunktiks ei ole asjaolu, kas koristus- ja/või hooldusteenus on vajalik või mittevajalik, vaid asjaolu, kas kostja on teenuseid saanud. Kostja eitas teenuste saamist hagejalt. Kostja vaidles vastu ka hageja menetluskuludele. Ei saa nõustuda, et OÜ Legalpraksis arvega nr 060315 seotud ajakulu kokku 6 h ja 40 minutit on põhjendatud ja vajalik, kuna tegemist ei olnud pika menetlusdokumendiga. Kostja leidis, et antud dokumendi koostamine võttis hageja esindajal aega maksimaalselt 2 tundi. Samuti ei saa nõustuda, et OÜ Legalpraksis arvega nr 150515 seotud ajakulu kokku 2 h ja 35 minutit on põhjendatud ja vajalik, kuna tegemist ei olnud õiguslikult keerulise menetlusdokumendiga ning enamus hageja seisukohtades on tehtud kopeerimise meetodiga. Maksimaalne ajakulu arve nr 150515 puhul võis olla 1 tund 30 min. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja summaarselt viivise 11,71 eurot ületavas osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et menetluse ajal kostja poolt võla katteks tasutud 488,57 eurot ei tule võlgnevuse suuruse määramisel arvesse võtta. Juhul kui kostja tasub osaliselt võla peale hagi esitamist, tuleb kõiki võlgade tasumisi arvestada eeldusel, et võlad tasutakse ja see tõendatakse kohtule enne asja sisulise arutamise lõpetamist. See, kui kohus peab ka peale hagi esitamist võlgade tasumist arvesse võtma, ei mõjuta menetluskulude jaotust, sest arvestada tuleb ka TsMS § 168 lg-s 4 sätestatut.
8.Kostja väitis, et ta tasus peale hagi esitamist võla katteks 488,57 eurot. Hageja selle asjaolu osas sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Hageja väitis pelgalt, et vastavat võla osalist tasumist tuleb arvestada täitemenetluse raames. Kuigi kostja märkis kõnealuse makse tegemisel makse selgitusse, et ta tasub osaliselt põhivõlga, tuleb makse arvelt siiski lugeda osaliselt kaetuks viivisenõue- VÕS § 88 lg 8 kohaselt loetakse võlgniku poolt tehtud makse esmalt tehtuks intressi, sh ka viivise kohustuse katteks ning alles viimases järjekorras põhivõla katteks. Sama paragrahvi 9nda lõike kohaselt ei saa võlgnik ühepoolselt määrata teistsugust kohustuste täitmise järjekorda. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud rahasumma arvestada tasutuks viivise katteks, olgugi, et võlgnik ise soovis summa arvelt katta põhivõla kohustust. Kuna maakohus mõistis kostjalt summaarselt välja viivise summas 500,28 eurot ja ringkonnakohus sellise viivise väljamõistmisega nõustub, tuleb kõnealune makse (summas 488,57 eurot) maakohtu poolt välja mõistetud viivisesummast lahutada. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks 03.03.2015.a seisuga summaarselt välja viivise 11,71 eurot ületavas osas.
9.Muus osas leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale esitati apellatsioonkaebus. Seejuures lähtub ringkonnakohus maakohtu otsuse kontrollimisel maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest, arvestades apellatsioonkaebuses esitatud asjaolude
7(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912 vaidlustamist. Maakohus tuvastas ja luges tõendatuks, et vaidlusaluses kortermajas tekkisid konkreetsed majandamiskulud ja et kostjal lasub kohustus nendest talle langev osa tasuda. Kuigi kostja vaidlustas formaalselt maakohtu otsuse tervikuna, vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses siiski konkreetsete asjaolude maakohtupoolset tuvastamist. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas apellatsioonkaebuses konkreetsete asjaolude maakohtupoolse tuvastamise vaidlustamine saab tingida maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamise osas teistsuguse järelduse tegemise.
10.Kostja heitis maakohtule ette seda, et maakohus jättis kostja poolt maakohtule esitatud tõendid hindamata. Milliste tõendite hindamata jätmist ja milliste asjaolude sellest tulenevalt valet tuvastamist kostja maakohtule täpselt ette heidab, selgitas kostja 9.10.2015.a ringkonnakohtu istungil. Kostja selgitas, et ta ei ole rahul sellega, et maakohus tuvastas, et kostjal kui korteriühistu liikmel lasus majahoidjaga seotud kulude eest tasumise kohustus. Kostja viitas, et ta esitas maakohtule tõendi, millest nähtub, et ta on ka varem majahoidja kulude probleemile tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud vastavasisulised etteheited ei saa tingida maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus luges hageja poolt esitatud tõenditega (kinnitatud majanduskavad) tõendatuks selle, et korterühistu liikmed võtsid vastu otsuse kinnitada majanduskava, milles sisaldusid ka majahoidja kulud. Majahoidja kulusid saab pidada majandamiskuludeks korteriühistuseaduse tähenduses. Seega luges maakohus majanduskava alusel õigesti tõendatuks, et korteriomanikel tuleb kanda majandamiskuluna majahoidja kulu. Maakohus asus õigesti seisukohale, et selleks, et kostjalt majahoidja kulu välja mõista, ei ole vaja tõendada, et kostja oleks majahoidja teenust tarbinud. See kostja vastuväide, et teda korteriühistu poolt palgatud majahoidja ei puuduta, sest tema kasutuses on eraldi alad, mille korrashoidmise eest hoolitseb kostja ise, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise alus. Maakohus selgitas kostjale õigesti, et kõikide kaasomandi majandamiskulude kandmise kohustus lasub kõikidel korteriomanikel, sõltumata sellest, kas iga korteriomanik igat majandamiskulu aluseks olevat teenust tarbib. Igal korteriomanikul lasub kohustus osaleda kõikide kaasomandi kulude kandmises.
11.Kostja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette veel ka teiste tõendite arvestamata jätmist, millega soovis kostja tõendada, et kodukorras on peale majandamiskulude maksmise kohustuse ka teisi kohustusi, mida tuleb täita. Maakohus leidis ka selle küsimuse puhul õigesti, et see, kui väidetavalt rikuti muid kodukorras ette nähtud kohustusi (pargiti autosid valede kohtade peale ja valet pidi), ei anna alust jätta majandamiskulude eest maksmata. Majandamiskulude kandmise kohustus tuleneb seadusest. See, et konkreetne korteriühistu on selle kohustuse ka kodukorras sätestanud, ei muuda kohustuse olemust. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega ja majandamiskulude kandmise kohustus kehtiks ka siis, kui kodukorras seda ei oleks sätestatud.
12.Osaliselt saab nõustuda apellandi selle väitega, et see, et apellant majanduskavasid kinnitavaid üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud, ei tähenda veel, et ta ei saaks majandamiskulude osas vastuväiteid esitada. Majanduskava raames otsustavad korteriühistu liikmed, milliseid kulutusi tuleb kanda. Selle otsuse vaidlustamata jätmise korral ei saa kostja vaidlustada majanduskavas kinnitatud kulusid kui selliseid, eeldusel, et otsus ei ole tühine. Samas saab alati esitada vastuväiteid sellele, et majanduskavas ette nähtud kulusid on näiteks valesti või otsusele mittevastaval viisil arvestatud. Käesoleval juhul aga selliseid asjaolusid ei nähtu. Kostja ei ole seaduses sätestatud korras vaidlustanud majahoidja palkamist kui sellist. Samas ei saa tsiviilasja materjali alusel järeldada, et kostja poolt kandmisele kuuluvat kulu osa oleks korteriühistu poolt valesti arvestatud.
8(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912
13.Apellandi poolt kaebuses esitatud väited ei anna alust muuta maakohtu otsust ka maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude osas. Maakohus hindas hageja esindaja poolt tehtud töötundide hulka ja töö mahtu ja andis töö mahule hinnangu. Põhjendatud töömahu hindamise puhul on tegemist maakohtupoolse asjaolude kaalumisel põhineva väärtusotsustusega, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et maakohus oleks diskretsiooni piire ületanud, ei ole kostja kohtu ette toonud. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Hageja esindaja töö mahu põhjendatusele andis hinnangu sama kohtunik, kes esimeses kohtuastmes menetlust juhtis. Sama kohtunik sai hinnata seda, kas esindajal kulus põhjendatult sedavõrd palju aega töö tegemiseks. See, et tegemist ei ole mahuka menetlusega, ei tähenda, et hageja esindaja ei peaks piisava põhjalikkusega kohtule esitatavaid menetlusdokumente ette valmistama ja läbi töötama. See, et tegemist on lühikese menetlusega, kajastub selles, et hageja esindaja ei pidanud tegema paljusid menetlustoiminguid ja seetõttu on neid menetlustoiminguid, mille tegemise eest esindaja tasu hüvitamist taotletakse, ka vähe. Menetluskulude jaotus
14.Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, ei anna see alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu otsus tühistatakse osaliselt põhjusel, et kostja rahuldas hageja poolt esitatud nõude osaliselt peale hagi esitamist. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et kostja ei andnud hagejale oma käitumisega põhjust kohtusse pöörduda. Kuna aga apellatsioonkaebus oli selle summa osas, mida kostja peale hagi esitamist tasus, põhjendatud, sest maakohus oleks pidanud seda summat hagi rahuldamisel arvestama, ei saa kõiki hageja apellatsioonimenetluse kulusid kostja kanda jätta. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda ja hageja apellatsioonimenetluse kulud 90% ulatuses kostja kanda. Kuna maakohus mõistis kostjalt kokku välja summaarselt 4478 eurot ja kuna maakohtu poolt välja mõistetud summat tuleb vähendada 488,57 euro võrra, moodustab vähem välja mõistetav summa ca 90% algselt väljamõistetud kogusummast. Vastustaja esindaja esitas kohtuistungil oma apellatsioonimenetluse kulude nimekirja. Nimekirja kohaselt tegi vastustaja esindaja 6,5 tundi tööd, mis seisnes apellatsioonkaebusega tutvumises ja sellele vastamises. Sellele lisaks kulus vastustaja esindajal tund aega apellatsioonikohtu istungiks ettevalmistamiseks ja tund aega istungil osalemiseks. Kõikide töötundide teenustasu hind oli 76,69 eurot, millele lisandus käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastamiseks ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui kolm tundi. Apellatsioonimenetluses esindas vastustajat sama esindaja, kes esindas vastustajat ka maakohtus. Seega pidid vaidluse asjaolud olema esindajale selged. Uusi asjaolusid apellatsioonkaebuses kohtu ette ei toodud. Vastustaja esindajal tuli ennast kurssi viia üksnes apellatsioonkaebusega ning kaebusele vastata. Käesoleva vaidluse puhul ei olnud tegemist kaebusega, mida saaks käsitleda eluliselt või õiguslikult keeruka vaidlusena. Hageja esindaja osutab õigusabi teenust oma majandustegevuse raames. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et vastustaja esindajal ei ole vaja viia ennast kurssi tavapärase kommunaalkulude vaidluse õigusliku regulatsiooniga. Selgeks on vaja teha üksnes konkreetse vaidluse asjaolud. Hagiasja kui sellist puudutavad asjaolud pidid esindajale olema selged juba maakohtu menetlusest ja need menetluskulud on maakohus kostjalt hageja kasuks juba välja mõistnud. Ringkonnakohtu istungiga seotud kulude osas leiab ringkonnakohus, et kokku kaks tundi, sh istungil osalemise aeg ja istungiks ettevalmistamise aeg, on põhjendatud ajakulu. Seega tuleb lugeda vastustaja põhjendatud esindaja tööaja kuluks apellatsioonimenetluses viis tundi. Seega on vastustaja põhjendatud menetluskulu 5x76,69x1,2=460,14 eurot. Sellest kostjalt väljamõistmisele kuulub 90% ehk 414,13 eurot.
9(10)
Tsiviilasi nr 2-14-39912
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.