Helen Paasi hagi Kätiliis Tiinase vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks, lepinguesemele tehtud vajalike kulutuste ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi
Tsiviilasja
hind 18 792 eurot 87 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohtu 18. oktoobri 2024. a otsus Helen Paasi apellatsioonkaebus
Kirjalik menetlus nende Apellant (hageja): Helen Paas
XXXXXXXXXXX),
lepinguline vandeadvokaat Raiko Paas
(isikukood esindaja
Vastustaja (kostja): Kätiliis Tiinas (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Helen Paasi apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 18. oktoobri 2024. a otsus, millega jäeti Helen Paasi hagi Kätiliis Tiinase vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks, lepinguesemele tehtud vajalike kulutuste ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.
Paasi hagi Kätiliis Tiinase vastu ja mõista Helen Paasilt Kätiliis Tiinase kasuks välja 18 792 eurot 87 senti.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Kätiliis Tiinase kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Helen Paas (hageja) esitas 16. märtsil 2023 Viru Maakohtule hagi Kätiliis Tiinase (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ning lepinguesemele tehtud vajalike kulutuste ja kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 709 eurot 27 senti. Hageja suurendas 23. aprillil 2024 esitatud avalduses nõuet 3083 euro 60 sendi võrra ning palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 18 792 eurot 87 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26. jaanuaril 2022 müügilepingu hobuse ostmiseks. Lepingu järgi pidi hobune olema terve. Hageja tasus kostjale hobuse eest 10 000 eurot. Umbes kuu pärast hobuse kättesaamist ilmnes, et hobune lonkab, mistõttu tellis hageja hobuse arstliku ülevaatuse Soome arstilt L. Niemelält. Arsti arvamuse kohaselt on hobusel artroosi ilminguid ja kandades luukillud, luukillud on olnud kandades juba pikka aega. Artroosi ei muudaks ka operatsioon, tegu on varjatud puudusega.
11.mail 2022 esitas hageja kostja esindajale lepingust taganemise avalduse põhjusel, et hobune polnud ostjale üleandmisel terve. Taganemisavalduses palus hageja tagastada hobuse eest tasutud 10 000 eurot. Lisaks leidis hageja, et ka juhul, kui taganemiseks poleks alust, oleks ostutehing tühine müüja alaealisuse tõttu. Kostja esindaja ei pidanud taganemisavaldust põhjendatuks, ostueelselt proovis hageja ise hobusega ratsutada.
Hageja tellis Inglismaa veterinaarkirurgilt dr Ellen Singerilt arvamuse hobuse tervise kohta.
23.oktoobri 2022 arvamus põhineb enne lepingu sõlmimist 22. detsembril 2021 tehtud röntgenülesvõtetel ning leitud on erinevaid anomaaliaid (nt tagajäsemete osteoartriit). Hageja nõutav summa koosneb hobuse eest tasutud 10 000 eurost, hobuse ülalpidamise ja tallirendi kuludest ajavahemikul 2022. a veebruar kuni 2024. a aprill 6748 eurot 90 senti, hobuse terviseseisundi kindlakstegemise ja raviga seotud kuludest 1279 eurot 65 senti, võõrkeelsete arstide hinnangute tõlgetega seotud kuludest 188 eurot 32 senti ja kohtueelsetest kulutustest õigusabile 576 eurot. Hageja vaidles vastu kostja tasaarvestuse avaldusele. Kostja kasutuseeliste hüvitamise nõue jääb arusaamatuks. Kostja palub hagejal hüvitada kostjale hobuse ülalpidamise kulu, mida kostja ise kandnud ei ole. Hageja soovis probleemide ilmnemisel hobuse kostjale tagastada, kuid kostja ei ole hobust tagasi võtnud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Müügileping on sõlmitud kostja vanemate nõusolekul. Müügileping ei ole tühine kostja alaealisuse tõttu. Hagejale müüdud hobune vastas lepingutingimustele, kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Pooled ei leppinud müügilepingus kokku kvaliteedinõudeid ega tingimusi, millele hobune peaks vastama. Müügilepingu p-s 6 on esile toodud vaid faktiline asjaolu, mille kohaselt on veterinaar hobuse üle vaadanud ja terveks tunnistanud – see punkt ega muud müügilepingu punktid ei sisalda kokkulepet, et kostja oleks olnud kohustatud tagama, et hobune on terve. Lepingu kohaselt müüdi hobune sellises seisukorras, nagu ta oli lepingu sõlmimise päeval, st tegemist oli müügiga as is põhimõttel (s.o asja müük, mis iganes seisukorras asi oli müügilepingu sõlmimise päeval). Sel põhjusel käis hageja ise korduvalt enne lepingu sõlmimist hobust üle vaatamas ja ratsutas hobusega ning tellis hobuse ülevaatuse enda valitud veterinaari poolt. Hageja tellitud veterinaar kontrollis hobuse üle ja tunnistas hobuse terveks. As is põhimõttel müük oli kokku lepitud seetõttu, et kostja on alaealine, kellel puudus igasugune teadmine hobuse tervisliku seisundi kohta. Kui hobune oli kostja valduses, hobune ei longanud ja tal ei ilmnenud ka muid hageja väidetud terviseprobleeme. Kuna kokku oli lepitud as is põhimõttel müük, siis ei saa kostja olla vastutav hobusel peale müügilepingu sõlmimist väidetavalt ilmnenud terviseprobleemide eest. Seega ei ole kostja müügilepingut rikkunud ning hagejal puudus alus müügilepingust taganeda. Ka juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et poolte vahel ei lepitud kokku as is põhimõttel müüki, ei ole kostja müügilepingut rikkunud. Hagejale müüdi 11-aastane hobune. Sellises vanuses hobuse puhul on tavapärane kaasnevate terviseprobleemide ilmnemine, hobune oli kasutusel parkuuridel hüppamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et hobusel oleks olnud puudusi, mida hobusega võrreldaval sama vanusega hobusel olla ei tohiks. Müügilepingu sõlmimise hetkel hobusel hageja väidetud terviseprobleeme ei esinenud. Kostja ei vastuta hobusel hiljem tekkinud terviseprobleemide eest. Seda, et hobune oli müügilepingu sõlmimise hetkel terve, tõendab hageja enda poolt tellitud veterinaari arvamus. Eluliselt ei ole usutav Soome arsti arvamuses toodu, mille kohaselt on luukillud hobuse kandades olnud juba pikka aega. Enne lepingu sõlmimist, lepingu sõlmimise hetkel ega hiljem vähemalt kuu aja jooksul hobune ei longanud. Seega pidid vigastused tekkima hiljem. Hobuse väidetavad terviseprobleemid on tõendamata. Hageja esitas L. Niemelä arvamuse, millel puudub allkiri. Hageja ei ole tõendanud, et L. Niemelä on arst, ta on pädev arvamust andma ja ta on üle vaadatud just vaidlusaluse hobuse.
Hageja ei ole tõendanud, et E. Singer on veterinaarkirug, ta on pädev vastavat arvamust andma ja talle on arvamuse andmiseks saadetud vaidlusaluse hobuse andmed. E. Singeri arvamusest ei nähtu, et hobusel oleks olnud enne müügilepingu sõlmimist terviseprobleeme, mis on põhjustanud lonkamise või et hobusel oleks mingeidki terviseprobleeme, mida ei saa pidada tavapäraseks sama vanusega hobuse puhul. Hageja on kaotanud õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja on väitnud, et ta sai väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teada ca kuu aega peale müügilepingu sõlmimist 2022. a veebruaris. Hageja teavitas kostjat hobuse väidetavatest terviseprobleemidest esimest korda 12. mail 2022, s.o 3 kuud hiljem. Sellist aega ei saa pidada mõistlikuks. Väidetav hobuse terviseprobleem ei anna alust müügilepingust taganemiseks. Hobuse tegelik müügihind oli 8000 eurot ja kostja sai hobuse müügist 8000 eurot. 2000 eurot tasuti hobuse müügi vahendajale, kelleks oli hageja tuttav. Taganemise kehtivuse korral peaks kostja tagastama hagejale 8000 eurot. 2000 eurot peaks hageja tagasi nõudma vahendajalt. Kuna hageja poolt esitatud ostuhinna tagastamise nõue on alusetu, siis on alusetud ka hageja poolt kostja vastu esitatud kulutuste ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue. Hageja kohtueelsed õigusabikulud on ühtlasi ebamõistlikult suured. Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, esitas kostja vastuses hagile tasaarvestuse avalduse ja 29. aprilli 2024 menetlusdokumendis täiendava tasaarvestuse avalduse. Lepingust taganemise kehtivuse korral tuleb hagejal hüvitada kostjale hobuse kasutamisest saadud kasutuseelised. Hobuse kasutuseelise väärtuse saab arvutada sarnase hobuse keskmise üüritasu järgi, milleks on vähemalt 200 eurot kuus, millele lisanduvad hobuse ülalpidamiskulud (boksiüür, sepakulud, veterinaaria). Ülalpidamiskulud on hobuse rendi korral kohustatud hüvitama hobuse rentnik. Hagis toodud hobuse ülalpidamisega seotud kulusid (tallirent koos toiduga jm) arvestades on kostjal taganemise kehtivuse korral hageja vastu hobuse kasutuseeliste hüvitamise nõue kokku 13 616 eurot 87 senti (5683,60+7933,27). Kostja palus 20. juuni 2024. a menetlusdokumendis arvestada kostja poolt esitatud kasutuseeliste nõude osas alates 1. septembrist 2023 hobuse kasutuseeliste nõudeks 630 eurot kuus. 21. augustil 2024 esitatud kohtukõne kirjalike seisukohtade kohaselt on kostja nõude suurus 1. augusti 2024. a seisuga 18 946 eurot 87 senti.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus tegi 18. oktoobril 2024 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2765 eurot 95 senti ja viivise menetluskuludelt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 26. jaanuaril 2022 sõlmitud hobuse müügilepingust (VÕS § 208). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 1näeb ette, et asi on kehaline ese. Sama paragrahvi lg 3 järgi kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 p-st 1 tulenevalt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Müügilepingu p 6 järgi on hobune veterinaararsti poolt kontrollitud ja terve. Mõistet as is (eestikeelne vaste: nii, nagu see on) Eesti õigus ei tunne. Kui müügilepingu osapoolte tahteks oli lepingus kasutada mõistet as is, pidi lepingus olema lahti kirjutatud või lepingust
tulenema, mida selle all mõeldakse. As is tingimusel sõlmitud lepingu puhul ei vastuta müüja lepingu eseme puuduste eest, mida müüja ei teadnud ega pidanudki teadma lepingu eseme valduse üleandmise ajal, ja tulenevalt sellest ei ole ostjal õigust selliste puudustega seoses kasutada müüja vastu õiguskaitsevahendeid. Maakohtu hinnangul ei tulene müügilepingust ega muudest tõenditest, et tegemist oli müügiga põhimõttel as is. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Maakohus nõustus hagejaga, et juhul, kui kostja arusaamist mööda pidi hobune ostetama sellises olukorras nagu ta on, siis miks oli mõistlikult võttes lepingus vaja veel eraldi välja tuua, et hobune on terve – kui pooled ei pidanud kostja sõnul seda oluliseks. Müügilepingu p 6 sätestab, et hobune on veterinaararsti poolt kontrollitud ja terve. Muude hobuse omaduste kohta ei ole müügilepingus midagi märgitud. Hageja seletuste kohaselt oli tema jaoks punkt hobuse tervise kohta lepingu vastu huvi püsimise eelduseks, kuna ta soovis osta omale terve hobuse ratsutamise jaoks. Hageja ja hobuse müüki vahendanud kostja treeneri P. Ervaldi vaheliste lepingueelsete läbirääkimiste kohaselt teatas hageja P. Ervaldile, et otsib hobust ratsutamiseks ja küsib, kas müüdav hobune on terve, mille peale P. Ervald vastab, et hobune on neil olnud veidike üle aasta ja siiani on kõik tiptop. Enne müügilepingu sõlmimist vaatas hageja initsiatiivil hobuse üle loomaarst Tiit Siiboja, tegi veterinaarülevaatuse ehk nn vet chek, mis koosneb röntgenväljavõtetest ja painutustestist. Nende alusel saab teha kliinilise arvamuse, kas hobune on terve või mitte. Hageja poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt ütles T. Siiboja hagejale, et hobune on terve. Kirjalikku arvamust ei koostatud. Eeltoodust tulenevalt leppisid pooled kokku terve ja ratsutamiseks sobiva hobuse müügis. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja andis hagejale hobuse otsese valduse üle 6. veebruaril 2022. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja toob hobuse puudusena esile, et hobune lonkab ja ei sobi ratsutamiseks, mistõttu hobune ei vastanud lepingutingimustele. Hageja tellis hobuse arstliku ülevaatuse Soome arstilt L. Niemelält. Arsti 18. aprilli 2022. a arvamuse kohaselt on hobuse kannaliigestes ja seljas näha artroosimuutuseid ning kandades luukillud, mis on olnud kandades juba pikka aega. Hobune lonkab mõlemat tagumist jalga. Arst L. Niemelä on 31. jaanuari 2023. a kirjas märkinud hageja küsimustele vastates, et operatsioon alumiste liigeste artroosi muutuseid ei raviks ning et tegu on olnud varjatud puudusega. Hageja esitatud Inglismaa arsti E. Singeri 23. oktoobri 2022. a hinnangu kohaselt esineb hobuse tagajäsemetel osteofüüt, mis on kooskõlas osteoartriidiga. Hageja esitas 21. mai 2024. a hobuste meditsiinile spetsialiseerinud Eesti maaülikooli loomaarsti L. Maisla arvamuse, millest nähtub, et artroosi tulemusel tekivad hobustel luukasvised ehk osteofüüdid, need esinevad ka hageja ostetud hobusel (ostefüüdid olid hobusel ka enne ostmist). Artriit on ajas süvenev ja seda välja ravida pole võimalik. Maakohus leidis, et seda ei lükka ümber P. Ervaldi meilisõnumis antud seletus selle kohta, et hobuste müügi puhul on tavapärane, et hobune müüakse reeglina sellises seisukorras, nagu ta on müügilepingu sõlmimise hetkel ja ostja võtab enda kanda kõik riskid, juhul kui hobusel peaks peale müüki tekkima terviseprobleeme – nii oli see ka käesoleva müügilepingu puhul. Tegu on isiku arvamusega, mis õiguslikus mõttes ei oma tähtsust.
Kostja 5. aprilli 2023. a menetlusdokumendile lisatud T. Siiboja (loomaarst, kes tegi hobusele vet chek’i enne lepingu sõlmimist) selgituste kohaselt tegi ta 22. detsembril 2021 Vao tallis hobusest röntgenpildid. Pildid saadeti hageja meilile. Kirjalikku arvamust vormistatud pole, T. Siiboja sai aru, et pildid lähevad ülevaatamiseks ostja usaldusloomaarstile. Ostja tellis hobusele ka painutustesti, kuid seda ei saanud 22. detsembril 2021 läbi viia, kuna hobune lonkas kabjapigistuse tõttu tugevalt vasakut esijalga. Paari nädala pärast andis hageja teada, et hobune on paranenud. Arst sõitis Vao talli, kuid selgus, et hobune lonkab endiselt. Veel paari nädala pärast viis arst läbi painutustesti. Hobune ei reageerinud painutustele, kuid liikumine polnud arsti arvates vaba. Arst andis sellest hagejale ka telefonitsi teada ja küsis, kas ta on hobust proovinud ja tema liikumist näinud. Ülevaatuse hetkel võisid hobuse liigestes olla luukillud, kuid arst neid oma röntgenpiltidelt ei tuvastanud. 18. aprillil 2022 saatis hageja arstile meili ja andis teada, et hobune hakkas paar nädalat pärast ostu lonkama ja dr L. Niemelä diagnoosis tal kandades luukillud. T. Siiboja võttis dr L. Niemeläga ühendust ja selgus, et luukildude kahtlus oli tal tekkinud pärast seda, kui ta oli teinud kandadest lisapilte. T. Siiboja poolt tehtud piltidelt ka tema luukilde ei tuvastanud. 11-aastase hobuse puhul võib pidada tavapäraseks, et liigestes võib olla tekkinud artrootilisi muutusi. Luukillud on liigestes enamasti siiski juba varases eas. Kilde on liigestest võimalik eemaldada artroskoopilise lõikuse abil. See ravimeetod on väga efektiivne ja hobuste puhul väga laialt levinud. Tervistumine igal konkreetsel juhul sõltub siiski mitmetest asjaoludest. Igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda lõikuse otstarbekust, kuna kõikide lõikustega kaasnevad teatud riskid, näiteks hobune võib mitte taluda narkoosi. Artroskoopilise lõikuse hind võib varieeruda sõltuvalt operatsiooni keerukusest ja eemaldatavate luukildude arvust. Umbkaudne hind võiks olla 1000 eurot lõikuse kohta. T. Siiboja 23. aprilli 2023. a seletuste kohaselt ei ole nn luukildude, ehk osteokonrdootiliste fraktsioonide esinemine hobuse liigestes tavapärane, aga need tekivad enamasti hobuse varases eas, kui organismis toimuvad kiired luustumisprotsessid. Luukillud ei teki väliste mehaaniliste traumade tagajärjel, vaid mingil põhjusel häirub teatud liigese kõhrepiirkonna verevarustus ja kõhrest rebitakse tükk lahti. See kild jääb omakorda liigesepindade vahele ja võib veel mõne kõhrekillu lahti rebida. Kõik luukillud ei pruugi liigestes valu ja lonkamist põhjustada. Maakohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et L. Niemelä, L. Maisla ja T. Siiboja on veterinaarmeditsiini valdkonnas eriteadmistega isikud. Kostja 5. aprilli 2023. a menetlusdokumendile lisatud loomaarsti T. Siiboja selgitusest tuleneb, et 11-aastase hobuse puhul võib pidada tavapäraseks, et liigestes võib olla tekkinud artrootilisi muutusi. Luukillud on liigestes enamasti siiski juba varases eas. Hageja esitatud L. Maisla seisukohast tuleneb, et artroos ehk osteoartriit on hobustel väga sageli esinev liigesehaigus, mille keskseks tunnuseks on liigesekõhre kulumine. Artriit tähendab liigesepõletikku. Artriidi korral võivad tabanduda erinevad liigesestruktuurid. Osteoartriit on artriidi levinuim vorm ning tähendab, et liigesepõletikuga kaasnevad ka muutused luus (kõhrealuse luu hõrenemine ehk skleroos ja luukasviste ehk osteofüütide teke). VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja 5. aprilli 2023. a menetlusdokumendile lisatud loomaarsti T. Siiboja selgitusest tuleneb, et arst viis läbi painutustesti. Hobune ei reageerinud painutustele, kuid liikumine
polnud arsti arvates vaba. Arst andis sellest hagejale ka telefonitsi teada ja küsis, kas ta on hobust proovinud ja tema liikumist näinud. Kohtuistungil seletas hageja, et kabjapigistuse tõttu polnud enne ostu siiski proovisõit võimalik. Hageja esitas esmakordselt 21. augustil 2024 kirjalikus kohtukõnes väite, et kostja 5. aprilli 2023. a menetlusdokumendi lisana esitatud T. Siiboja arvamusele toetuda ei saa, kuna see ei selgita, kas artroosihaigus esineb konkreetsel hobusel, arvamus on allkirjastamata. Maakohus jättis need väited tähelepanuta, TsMS § 402 lg 2 viimasest lausest tulenevalt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kohtul ei ole kahtlust, et arvamus on esitatud T. Siiboja poolt. Hageja ei esitanud hobuse vet chek’i kohta kirjalikku arvamust, kuid hobuse ülevaatamisest kirjutab ka T. Siiboja hageja poolt kahtluse alla seatud dokumendis. Maakohus leidis T. Siiboja ja L. Maisla seisukohtade alusel, et hobusel esinev artroos ehk osteoartriit ei ole oluline lepingutingimustele mittevastavus, kuna see on hobustel väga sageli esinev liigesehaigus, mille keskseks tunnuseks on liigesekõhre kulumine. Maakohtu hinnangul tuleb arvestada, et enne müügilepingu sõlmimist oli hageja initsiatiivil tehtud vet chek, hageja teadis hobuse võimalikest probleemidest lepingu sõlmimisel, hobune oli müügilepingu sõlmimise ajal 11-aastane, hüppas parkuuri ning on üldteada, et hobuste kaal on üle mitmesaja kilo. Seega ei vastuta kostja hobuse võimaliku lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg-st 4 tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtu hinnangul täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt hobuse ostuhinna tagastamist ja kahju hüvitamist, kuna kostja ei andnud põhjust nende kulude kandmiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks uues koosseisus. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusõigust. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsus on oluliste põhjenduste osas vastuoluline. Hageja ei vaidlusta maakohtu järeldust, et pooled leppisid kokku terve ja ratsutamiseks sobiva hobuse müügis. Maakohus on samas lugenud tuvastatuks, et ostetud hobusel oli liigesehaigus (artriit), mis on hobustel tavaline haigus ning mis pole seetõttu oluline lepingutingimustele mittevastavus. Maakohus leidis vastuoluliselt, et hobune pidi kokkulepitu järgi olema terve, kuid hobune võis olla lepingu järgi ka haige, kui tal on n-ö tavaline hobustel esinev liigesehaigus. Maakohus on lugenud ka tuvastatuks, et hobusega pidi kokkuleppe järgi saama ratsutada. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas hobuse haigus võimaldanuks seda ilma looma väärkohtlemata teha. Kohtuotsus on selles osas ilma igasuguse põhjenduseta. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõigust, mis on viinud asjas ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 218 lg-t 4. Hageja polnud lepingu sõlmimise eelselt teadlik sellest, et hobusel on artroos, seda ei tõenda ükski tõend. Artroosihaigus ei saanud olla hagejale hobuse ülevaatusel nähtav ega tajutav. T. Siiboja arvamusest ei nähtu, kuidas hageja pidi teadma hobusel esinevast artroosist. VÕS § 218 lg 4 ei piira müüja vastutust varjatud puuduste eest (RKTKo 3-2-1-46-17, p 24). Puudused, mida avastavad arstid alles ülevaatuse käigus, ei saanud mõistlikult võttes olla hagejale äratuntavad müügilepingu sõlmimise ajal, mistõttu said need olla varjatud puudused.
Kabjapigistusega seotud lonkamine möödus mõne aja pärast peale ostu ja see ei takistanud enam hobuse liikumist, kuid hobune hakkas uuesti lonkama, misjärel hageja pöördus probleemiga arsti poole. Müügileping nägi ette terve ja ratsutamiskõlbuliku hobuse ostu. Tegemist oli olulise lepingutingimusega, mis oli ostja huvi püsimise eelduseks, hobune ei vastanud nendele tingimustele. E. Singer on tuvastanud hobuse ostueelselt tehtud ülesvõtete järgi, et hobusel oli osteoartriit ja osteofüüdid juba enne ostu ning arst L. Maisla hinnangul on osteofüüdid artroosi sümptomiks. Arst L. Niemelä on tuvastanud osteoartriidi ilmingud hobuse jäsemetes ja seljas ning leidnud, et hobuse osteoartriidi ravi võimalik ei ole. Arst L. Maisla arvamuse kohaselt on artroos põhjuseks, miks hobustega ratsutada enam ei saa.
7.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei tuleneks ei müügilepingust ega muudest tõenditest, et tegemist oli müügiga as is põhimõttel. Müügileping ei sisalda poolte kokkulepet selle kohta, et kostja oleks olnud kohustatud tagama selle, et hobune on terve. Kostja on tõendanud, milline oli poolte tahe hobuse tervisliku seisundi osas. Hobusel peale müügilepingu sõlmimist ilmnenud terviseprobleemid ei anna hagejale õigust müügilepingust taganeda. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hobuse müügil ei lepitud kokku hobuse kvaliteedinõudeid. Asjas on üheselt tõendamist leidnud, et hobune vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, nagu ei vastaks selliste terviseprobleemidega hobune vähemalt keskmisele kvaliteedile ega väidet, nagu ei saaks hobust ratsutamiseks kasutada. Hageja on esitanud paljasõnalise väite, nagu oleks tegemist artroosihaigusega hobusega. Väidetav Soome arst ei ole tuvastanud mitte artroosihaigust, vaid artrootilised muutused. Asjas esitatud tõendid tõendavad seda, et hobune vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Loomaarst T. Siiboja selgitas, et 11-aastase hobuse puhul võib pidada tavapäraseks, et liigestes võib olla tekkinud artrootilisi muutusi ning et luukillud on liigestes enamasti juba varases eas. Kilde on liigestest võimalik eemaldada artroskoopilise lõikuse abil ning see ravimeetod on väga efektiivne ja hobuste puhul väga laialt levinud. Hageja esitatud loomaarsti L. Maisla arvamuses on selgitatud, et artroos ehk osteoartriit on hobustel väga sageli esinev liigesehaigus. Hobuse väidetavad muud terviseprobleemid, mis toodi hageja poolt esile 16. augusti 2024. a kohtuistungil ning hageja väide, nagu ei saaks hobust ratsutamiseks kasutada, on tõendamata. Tõendamata on hageja väited, nagu oleks kostja pidanud olema hobuse mingitest terviseprobleemidest teadlik. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, nagu ei oleks hobune ravitav. Hobusel ilmnenud terviseprobleemid ei anna hagejale alust müügilepingust taganeda – tegemist ei ole olulise rikkumisega ja taganemise korral kannaks kostja ebamõistlikult suurt kahju. Hageja ei ole tõendanud väidetava Soome arsti L. Niemelä arvamuse ja väidetava Inglismaa veterinaarkirurgi dr E. Singeri arvamuse usaldusväärsust. Kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud ja tõendatud. Seda tuleb asjas arvestada juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja taganemisavaldus on kehtiv.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad kostja kanda.
9.Hageja ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 26. jaanuaril 2022 hobuse müügilepingu (VÕS § 208 lg 1, I kd, tl 7). Hageja nõuab kostjalt müügilepingust taganemisest tulenevalt üleantu tagastamist, müügilepingu esemega seoses kantud kulutuste, puuduste kindlakstegemisega seotud kulude ning kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, mis seisnes kasutuseeliste nõudes. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hageja nõude ebaõigesti rahuldamata.
10.VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale 12. mail 2022 müügilepingust taganemise avalduse. VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et taganemine ei ole kehtiv, kuna hageja ei teinud lepingust taganemisavaldust mõistliku aja jooksul. Kostja väitel anti hobune hagejale üle 6. veebruaril 2022 (I kd, tl 71). Hageja esitas kohtule kirjavahetuse (I kd, tl 172), mille kohaselt informeeris hageja P. Ervaldit kui lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud isikut hobuse halvast tervislikust seisundist 12. märtsil 2022, P. Ervald lubas selle informatsiooni anda edasi kostjale. Seega oli kostjale sisuliselt vahetult pärast müügilepingu sõlmimist teada hageja etteheited seoses müügilepingu esemega ja see, et hageja soovib täpsemalt selgitada välja hobuse tervisliku seisundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja 12. mail 2022 tehtud taganemisavaldus on tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist ja müügilepingu eseme üleandmist.
11.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Maakohus on lepingueseme puuduse hindamisel õigesti viidanud TsÜS § 49 lg-le 3, mille järgi kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjas esitatu põhjal saab lugeda tõendatuks, et osapooled leppisid kokku terve ja ratsutamiseks sobiva hobuse müügis. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. Müügilepingu p 6 sõnastus „Hobune on veterinaar arsti poolt kontrollitud ja terve“ viitab ringkonnakohtu hinnangul selgelt poolte tahtele kokkuleppe sõlmimiseks üksnes terve hobuse suhtes ning õige ei ole kostja väide, mille kohaselt ei leppinud pooled kokku tingimusi, millele hobune peab vastama (I kd, tl 70 pöördel).
Poolte tahet kinnitab ka hageja ja kostja poolt tehingu sõlmimist ettevalmistava isiku, kostja treeneri P. Ervaldi vaheline kirjavahetus (I kd, tl 169 jj). TsÜS § 133 lg 2 järgi saab kostja treeneri kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isiku teadmisi omistada kostjale. Hageja kirjutas enne lepingu sõlmimist kostja treenerile, et „..ma otsin omale selge pea ja rahuliku meelega ja andestavat toredat harrastaja hüppehobust“. Hageja väljendas lisaks soovi osta hobust, kellega saaks käia maastikul ja uuesti võistlema hakata. Hageja küsis kostja treenerilt, kas hobune on terve. Kostja treener kinnitas, et pildid hobusest on tehtud 2017 ja need on puhtad. Hageja peaks tulema ruttu, sest üks huviline on veel. Seega toetab ka lepingueelsete läbirääkimistena peetud kirjavahetus, et hageja täimishuvi oli terve hobune ning hageja ja kostja olid kokku leppinud terve hobuse võõrandamises.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluses on tõendamist leidnud, et müügilepingu ese oli puudustega. Ekslik on aga maakohtu järeldus, et tegemist ei olnud niivõrd olulise puudusega, mis oleks hagejale andnud õiguse lepingust taganeda. Hageja esitas veterinaararsti L. Niemelä arvamuse (I kd, tl 8 pöördel), mille kohaselt ei usu arst, et hobust on võimalik saada „ratsastuses“ hästi liikuma. Killud ei ole tekkinud viimaste kuude jooksul, vaid need on olnud tõenäoliselt seal juba väga kaua. Hageja esitas lisaks Inglismaa arsti E. Singeri 23. oktoobri 2022. a hinnangu hobuse röntgeniülesvõtete kohta (I kd, tl 13 jj, tõlge tl 15 jj), millest tuleneb, et hobuse tagajäsemel on osteofüüt. Samas leiab E. Singer, et täpsema hinnangu andmiseks oleks vaja täiendavaid ülesvõtteid. Hageja esitas hobuste meditsiinile spetsialiseerunud loomaarst L. Maisla 21. mai 2024. a arvamuse hobustel esineva artroosi kohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt istungil väljendatuga, et asjatundjad olid hobuse suhtes diametraalselt erineval seisukohal (II kd, tl 19). T. Siiboja arvamuse kohaselt (I kd, tl 84) ei välista T. Siiboja, et enne lepingu sõlmimist tehtud ülevaatuse hetkel võisid hobuse liigestes olla luukillud. T. Siiboja ise neid ei tuvastanud. Arvamuse kohaselt hakkas hobune paar nädalat pärast ostu lonkama ja dr L. Niemelä diagnoosis hobusel kandades luukilud. T. Siiboja võttis dr Niemeläga ühendust ja selgus, et luukildude kahtlus tekkis pärast lisapiltide tegemist. Ka T. Siiboja arvamusest ei tulene, et hobune igal juhul pärast ravi tervistuks. Vastupidi, T. Siiboja selgitas, et tervistumine sõltub mitmetest asjaoludest ning ka lõikustega kaasnevad riskid. Kostja väited hageja poolt esitatud arvamuste koostajate pädevuse kohta on paljasõnalised. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub alus kahelda, et menetluses seisukoha esitanud arstid on eriteadmistega isikud ning nende arvamused on dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 ja § 272 mõttes. Kostja väide, et 11-aastase hobuse puhul võib pidada tavapäraseks, et liigestes võib olla tekkinud artrootilisi muutusi, ei tähenda, et pooled ei oleks kokku leppinud selles, et antakse üle terve hobune, kellega saab võistlustel osaleda. Kostja esitas ise T. Siiboja kirja, mille kohaselt nn luukildude, ehk osteokondrootiliste fraktsioonide esinemine hobuste liigestes ei ole tavapärane. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et hageja sooviks oli saada terve hobune, millega osaleda võistlustel. Kuna lepingu alusel üleantud hobune seda ei olnud ning hageja on tõendanud, et hobuse tervise paranemine ja hobuse eesmärgipärane kasutamine on väga vähe tõenäoline, siis on kostja lepingut oluliselt rikkunud.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud hageja määrama enne taganemist ka täiendavat tähtaega kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks (praegusel juhul raviga seotud toimingute
tegemiseks), kuna hageja on tõendanud menetluses, et tema lepingulise huvi täitmine ei oleks ka hobuse ravi järel olnud väga suure tõenäolisusega võimalik.
14.VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et pooled välistasid kostja vastutuse müügilepingu esemel pärast lepingu sõlmimist ja täitmist ilmnevate puuduste eest (kostja väitel kohaldus lepingule „as is“ põhimõte). Ekslik on ringkonnakohtu hinnangul kostja seisukoht, mille kohaselt välistab kostja vastutuse VÕS § 218 lg 4, mille kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ostja teadis või pidi müügilepingu sõlmimisel teadma, et hobuse tervis ei võimalda tema eesmärgipärast kasutamist. Kostja väitel oli hageja lepingueseme koos veterinaariga üle vaadanud, hageja on teinud kahel korral proovisõidu ning tellis hobuse veterinaarkontrolli. Ringkonnakohus leiab, et proovisõidu tegemist ei ole kostja menetluses tõendanud. Hageja avaldas kohtuistungil (II kd, tl 14 pöördel), et ta käis hobust vaatamas enne lepingu sõlmimist ühe korra ja siis ta hobust proovida ei saanud. Hobusel oli käinud sepp, kes oli talle jalga sisse lõiganud. Hageja väitel on selles vanuses hobused tavaliselt noored ja terved. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda ostja, mitte vastava valdkonna asjatundja, mõistlikest ja põhjendatud järeldustest (vt RKTKo 30.05.2017, 3-2-1-46-17, p 25). Kuigi ostjal ei ole kohustust enne müügilepingu sõlmimist ostetav asi üle vaadata, võib juhul, kui ta seda teeb, ülevaatuse käigus kogetu anda alust kohaldada VÕS § 218 lg-s 4 sätestatut, kui puudused olid või pidid olema müüja poolt asja kohta avaldatut arvestades ostjale mõistlikult äratuntavad (RKTKo 31.03.2023, 2-19-19586, p 17). Hageja lasi teha T. Siibojal hobuse tervise ülevaatuse, hageja väitel tasus hageja selle ülevaatuse eest (II kd, tl 16 pöördel). T. Siiboja ei märganud hiljem teiste arstide poolt esile toodud leide. Hagejal kui ostjal ei olnud kohustust lepingueset eelnevalt põhjalikult kontrollida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kui ostja seda siiski teeb ja kasutab ka asjatundja abi, tähendab see automaatselt, et müüja vabaneb VÕS § 218 lg 4 järgi vastutusest eseme varjatud puuduste eest. Seega kui müügilepingu ese on ostja ning tema poolt kaasatud asjatundja poolt üle vaadatud ja puudusi selle käigus ei avastatud, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et müüja vastutus varjatud puuduste ees on välistatud.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et juhul, kui kohus tuvastab taganemise kehtivuse, ei pea kostja tasuma hagejale kogu ostuhinda. Müügilepingu järgi tuleb ostuhind tasuda sularahas hobuse üleandmisel, muid kokkuleppeid leping ei sisaldanud. Kostja treeneri kinnitusel sisaldas ostuhind vahendustasu 2000 eurot (I kd, tl 83). Nimetatu ei tähenda aga, et hageja ei saaks kogu tagasitäitmise võlasuhtest tulenevat nõuet esitada kostja vastu. Leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel ja sellest ei tulene kolmandatele isikutele lepingu täitmisega seotud kohustusi. Kui osa ostuhinnast on tasutud kolmandale isikule, siis võib kostjal olla nõudeõigus tema vastu.
16.Hageja esitas kostja vastu VÕS § 191 lg 2 alusel 6748 euro 90 sendi suuruse hobuse ülalpidamise ja tallirendi kulude hüvitamise nõude. Hageja väitel on ta teinud kulutusi hobusele kokku 6748 eurot 90 senti. Kostja ei ole nõude suurusele ega selle arvutamise viisile ja aluseks võetud andmetele sisulisi vastuväiteid esitanud.
17.Hageja esitas nõude hobuse terviseseisundi kindlakstegemise ja raviga seotud kulude 1279 euro 65 sendi ning kohtueelsete õigusabikulude 576 euro hüvitamiseks. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Kahju hüvitamise nõue koos kohustuse täitmisega eeldab lepingu rikkumist, kuid erinevalt lepingust taganemise eelduseks olevast rikkumisest ei pea selle nõude puhul rikkumine olema oluline, seda ka siis kui hageja esitatud kahju hüvitamise nõude esemeks on üksnes kulud, mis seostuvad lepingu rikkumise kindlakstegemise ja kohtueelselt kantud õigusabiga oma õiguste kaitseks (vt RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432 , p 24). Ringkonnakohus leiab, et menetluses on tõendamist leidnud kostja kohustuse rikkumine, rikkumise tulemusel tekkinud kahju kindlakstegemisega seotud mõistlikud kulud ja kulud õigusabile pidid olema kostjale ettenähtavad ja need on hõlmatud lepingulise kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg-d 2 ja 3). Hageja on kantud kulutusi tõendanud. Kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud ei oleks ka hagejale tekkinud kulutusi hobuse tervisekahju suuruse hindamisel ega õigusabile. Seega on olemas ka põhjuslik seos. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja kohtueelsed õigusabikulud 576 eurot on ebamõistlikult suured. Hageja on esitanud lepingust taganemise avalduse ja teinud ettepaneku kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Ringkonnakohus leiab, et õigusabile kulutatud 4 tundi on põhjendatud ning tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) on tavapärane.
18.Ringkonnakohus jätab kostja tasaarvestusliku nõude kasutuseeliste 18 946 euro 87 sendi saamiseks rahuldamata. Kostja põhjendas oma nõuet sellega, et hageja on saanud alates hobuse üleandmisest seda kasutada ning hobuse puhul tuletatakse kasutuseelise väärtus sarnase hobuse keskmisest üüritasust, milleks on vähemalt 200 eurot kuus, millele lisanduvad hobuse ülalpidamiskulud (boksiüür, sepakulud, veterinaaria). Kostja tugines hageja poolt menetluses esile toodud hobuse ülalpidamisega seotud kulutuste väärtusele (tallirent koos toiduga jm). Ringkonnakohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamatu ja arusaamatu kostja väidetav hobuse ülalpidamisega seotud kulude nõue hageja vastu (I kd, tl 73). Müügilepingu sõlmimise järel kandis neid kulusid hageja ja selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Millisel õiguslikul põhjendusel soovib kostja hagejalt neid kulusid, menetlusdokumentidest ei selgu. Hageja esitas vastuväited kostja tasaarvestuslikule nõudele 17. aprilli 2023. a menetlusdokumendis (I kd, tl 89). Hageja leidis, et kostja ei ole soovinud hobust tagasi võtta. Hageja väidet kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka kostja tuginemine tagasitäitmise võlasuhte puhul üksnes väidetavale kasutuseelisele, mitte soovile saada tagasi lepingu alusel üleantu. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Üleantu väärtuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (vt RKTKo, 24.11.2012, 2-18-13432, p 19.4) Menetluses on leidnud tõendamist, et hageja ei ole saanud hobust lepingulisel eesmärgil või üldse oleks võimalik hobust mingilgi viisil kasutada, kostja ei ole toonud esile ühtegi võimalikku hobuse kasutamise viisi, mis annaks aluse kasutuseeliste hüvitamiseks. Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu tekkimiseks piisab, kui tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (RKTKm 03.04.2024, 2-21-7518, p 18).
16.Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt nt RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750, p 29). Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantu tagastamise kohustused peavad pooled VÕS § 189 lg 1 teise
lause alusel täitma üheaegselt, vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. VÕS §-le 111 tuginemine eeldab vastastikuseid kohustusi. Kostja ei ole soovinud hobuse tagastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene VÕS § 189 lg 1 sõnastusest otsesõnu, et taganemise järel on poolel kohustus puudustega üleantud ese vastu võtta. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuvõtmisest keeldumise puhul võib olla tegemist tagasitäitmisest tuleneva võlasuhte rikkumisega, mis võib viia kahju hüvitamise kohustuseni. Kostja esitas nõude kasutuseeliste hüvitamiseks, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
16.Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
17.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 19.02.2025 määrusega:
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tartu Ringkonnakohtu 18. veebruari 2025. a otsuse resolutsiooni p-s 3 esinev ilmne ebatäpsus.
2.Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 18. veebruari 2025. a otsuse resolutsiooni p 3 sõnastatuks järgmiselt: „Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Helen Paasi hagi Kätiliis Tiinase vastu ja mõista Kätiliis Tiinaselt Helen Paasi kasuks välja 18 792 eurot 87 senti.“
3.Teha otsuse parandamise kohta märge Tartu Ringkonnakohtu 18. veebruari 2025. a otsusele ja selle ärakirjadele
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.