S K hagiavaldus P K vastu elatise nõudes 2 628 eurot
Hagihind Menetlusosalised
Hageja: S K (isikukood xxxx), hageja seaduslik esindaja: A G (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), hageja lepinguline esindaja: Anu Baum (e-post: [email protected]); Kostja: P K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx). 02. aprill 2020 kell 13.30
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja esindajad A G ja Anu Baum; Kostja P K.
Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja P K`ilt elatis S K kasuks alates 12.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxxx) summas 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 1 (4)
2-20-2368
3.Elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks A G arvelduskontole nr xxxx selgitusega „Elatis S K“.
Jätta menetluskulud kostja kandja ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 100 (ükssada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.12. veebruaril 2020 saabus Viru Maakohtusse S K hagiavaldus P K`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt S K (hageja) sündis xxxx hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselulisest suhtest. Vanemate kooselu lõppes detsembris 2019, pärast seda jäi hageja elama emaga. Kostja andnud hagejale elatist. Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja hagejale elatis alates hagiavalduse esitamisest 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni.
KOSTJA VASTUS
2.17. veebruaril 2020 esitas kostja kohtule kaks e-kirja. Kostja ei ole nõus hagejale enne DNA testi tegemist elatist maksma.
HAGEJA SEISUKOHT
3.28. veebruaril 2020 esitatud seisukohas asus hageja lepinguline esindaja seisukohale, et kostja poolt kohtule saadetud e-kirjad ei vasta vastuväitele ega ka vastuavaldusele esitatavatele vorminõuetele. Seega tuleb need jätta kas tähelepanuta või alternatiivselt anda kostjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kinnitab, et kostja on tema isa ja kostja on sellest teadlik. Kostja on isaduse omaks võtnud ja ennast isana tunnistanud. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul hagi rahuldada.
KOHTUISTING
4.Kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja hagi juurde. Hageja oleks olnud valmis kompromissi sõlmima, kuid kostja ei ole sellega nõus. Hageja lepinguline esindaja on seisukohal, et miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks alust ei ole ja palub hagi rahuldada.
5.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja on nõus lapsele vajalikke asju ostma, kuid hageja seaduslikule esindajale raha nõus ei ole andma. Kostja seletas, et hageja seaduslik esindaja võis rasedaks jääda teisest isikust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagiavalduse juurde 2 (4)
2-20-2368 lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia (dt.lk 8) ja rahvastikuregistri andmete kohaselt on S K (hageja) isaks P K (kostja). Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine. PKS § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kuna hageja põlvneb kostjast, siis eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt ülalpidamist.
8.PKS 100 lg 1 kohaselt antakse alaealisele lapsele ülalpidamist üldjuhul perioodilise maksmisega, s.o elatise maksmise teel. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemad ei ela koos. Hageja elab emaga koos xxxx, kostja aga kohtuistungil avaldatud andmete kohaselt xxxx. Kuna kostja koos hagejaga ei ela ning lapse kasvatamises ei osale, siis peab kostja täitma hageja ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei tasu hagejale elatist. Kostja ei ole nõustunud tasuma hagejale elatist raha maksmise teel, vaid on nõus ostma hagejale vajalikke asju, millega hageja seaduslik esindaja ei ole nõus.
10.PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavaheliselt kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Käesoleval juhul ei ole vanemad kokku leppinud, et kostja täidaks ülalpidamiskohustust teistmoodi kui rahaliste maksetega, s.o puudub kokkulepe, et kostja võib hageja ülalpidamiskohustust täita vajalike asjade või söögi ostmise teel. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal alus ülalpidamiskohustuse täitmiseks hagejale vajalike asjade soetamise teel ning on kostja kohustatud ülalpidamiskohustust hageja eest täitma vastavalt PKS §-le 100 lg 1 elatise maksmise teel.
11.PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot. Hageja on esitanud nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema vajadused vastavad seaduses sätestatud kahekordsele miinimummäärale.
12.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja 3-2-1-33-11 p 19). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuse punktis nr 20 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada 3 (4)
2-20-2368 ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, vanemate vahel puudub kokkulepe elatise tasumiseks muul moel ning seega on kostja kohustatud tasuma hageja ülalpidamiseks elatist seadusega sätestatud minimaalmääras alates 12.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
13.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja lepinguline esindaja esitas 02.04.2020 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud käesoleva kohtuasja raames perioodil 23.01.2020 kuni 02.04.2020 õigusabiteenust kokku 5 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 40 eurot, kokku summas 224 eurot. Hageja on kasutanud toetusena antavad riigiõigusabi summas 124 eurot, summa kuulub tasumisele riigi poolt OÜ-le HUGO. Hageja omaosaluse osa on käesolevas tsiviilasjas 100 eurot. Kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskuludele, mille kohaselt ei väljasta ta raha hetkel tekkinud eriolukorra tõttu ja ei tee sada ka pärast eriolukorra lõppemist. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud omaosaluse osas põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot.
16.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.