Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-1598

2-20-1598 on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2019. a 270 eurot kuus ja 2020. a 292 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.02.2020 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 30.01.2019 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt lapse kasuks välja elatusraha alates 19.03.2020 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisaval määral ka enne hagi kohtule esitamist, s.o. perioodil 30.01.2019 – 30.01.2020. Hagi on kohtule esitatud 30.01.2020. Seega on PKS § 108 alusel põhjendatud elatise nõue enne hagi esitamist alates 30.01.2019. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Hageja seaduslik esindaja on kohtule kinnitanud, et kostja on tagasiulatuva perioodi eest tasunud hagejale elatist 1910 eurot, võlgnevus perioodi 30.01.2019 – 30.01.2020 eest on 1352 eurot. Seega kohus mõistab kostjalt B.lt alaealise lapse A. kasuks välja elatusraha alates 19.03.2020. a igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kogu tagasiulatuva elatise mõistab kohus lapse kasuks välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Eeltoodu alusel kohus mõistab B.lt alaealise lapse A. kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 30.01.2019 – 18.03.2020 eest

2-20-1598 kokku summas 1822,96 eurot (s.o elatise võlgnevus perioodi 30.01.2019 – 30.01.2020. a eest 1352 eurot ja perioodi 31.01.2020 – 18.03.2020. a eest 470,96 eurot). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.