Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.03.2020, Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-535
Tsiviilasi Hagihind
K Hi hagi A K vastu isaduse tuvastamise nõudes. 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
K H, ik xxxx
A K, ik xxxx
Suuline menetlus
kohtuistung- 16.03.2020
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded 13.01.2020 esitatud hagi kohaselt elas ta koos A K ning kooselust sündis poeg A. Koos A elas ta kuni A surmani xxxx. Eelmisel aastal dokumente korrastama hakates selgus, et poja sünnitunnnistusel on tema perekonnanimi vale ja sama viga on ka sünniaktis. Hagi täienduse kohaselt on samas elukohas elanud kogu aeg ka poeg A. Hageja palub rahuldada hagi ehk tuvastada kostja põlvnemine hagejast. Kostja seisukoht Kostja võttis oma 21.02.2020 kohtusse saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ning kinnitas seda ka suulises menetluses. Otsuse põhjendused. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles taotleb tuvastada, et ta on kostja isa. Kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lähtudes PKS § 84 lg-st 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus tuvastab isaduse, kui PKS § 84 lõike 1 p-de 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti, kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohus tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lõiked 1 ja 2). TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hageja poolt esitatud ulatuses. Kostja on hagi õigeks võtnud ja seda ka kohtule oma kirjalikus vastuses kinnitanud. Kohus ei ole pidanud vajalikuks määrata DNA ekspertiisi, sest hagis ja suulises menetluses esitatust lähtuvalt puudub kohtul alus kahelda hagi asjaolude õigsuses ja seega hagi õigeksvõtu põhjendatuses. Kohus ei edasta lahendit rahvastikuregistripidajale.
Kohus saadab lahendi taolises vaidluses rahvastikuregistripidajale üksnes hagita menetluse korras põlvnemise tuvastamisel TsMS § 582 alusel. Hagimenetluse korral pööratakse TsMS § 461 lg 3 kohaselt lahend täitmisele hageja avalduse alusel. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 6 ja 9 koosmõjus esitab hageja ise isakande muutmiseks avalduse perekonnaseisuasutusele koos kande muutmiseks õiguslikku alust andva jõustunud kohtulahendiga. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja on koheselt hagi õigeks võtnud. TsMS § 164 lg 1-1 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Toimiku andmetel on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.