26. oktoober 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-34319
Tsiviilasi
AB ”XXXX” Eesti filiaal (endiste nimedega XXXX” Eesti filiaal ja XXXXA/S Eesti filiaal) hagi XXXXOÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
9077, 83 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AB ”XXXX” Eesti filiaal (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (e-post: [email protected]) Hageja nõustaja: Arvi Luhakooder
esindajad
Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Kostja lepinguline esindaja: Merike Lätt (e-post: [email protected]) Kolmas isik kostja poolel: XXXX (isikukood XXXX, elu-ja viibimiskoht teadmata) Menetlusliik
Kohtuistung 01.10.2015, istungil osalesid: hageja esindaja ja nõustaja ning kostja esindaja
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus hageja AB ”XXXX” Eesti filiaal nõude osas summas 327, 83 eurot seoses nõudest osalise loobumisega.
2.Hagi rahuldada ning välja mõista XXXXOÜ-lt kahju summas 7100 (seitse tuhat ükssada) eurot AB ”XXXX” Eesti filiaal kasuks.
3.Jätta menetluskulud 95,38% ulatuses XXXXOÜ kanda ja 4,62% ulatuses AB ”XXXX” Eesti filiaal kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohtuotsus pooltele kätte toimetada ning kolmandale isikule kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue ja seisukohad
1.Hagiavaldus kahju hüvitamise nõudes on kohtusse esitatud 22.07.2013. Hagiavalduses esitatud nõuet on täpsustatud 29.10.2013, 15.01.2015 ja 25.08.2015. Hagiavalduse kohaselt toimus 14.05.2013 Tallinnas, Punane tn 69 maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid Opel Astra, reg.märk XXXX, Mitsubishi Lancer reg.märk XXXX ja Audi A6, reg.märk XXXX, mida juhtis XXXX(isikukood XXXX). Liiklusõnnetuse kohal käis Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskus, kus liiklusõnnetuse kohta alustati väärteomenetlus. Sõiduauto Audi A6, reg.märk XXXX kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku teises sõidureas sõitnud Mitsubishi ja Mitsubishi taga sõitnud Opeliga. Liiklusõnnetuse põhjustas Audit juhtinud XXXX, kellel puudus juhiluba. Oma seletuskirjas XXXX tunnistab, et ta põhjustas avarii. Sõiduauto omanik oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kostja (XXXXOÜ). Kostja oli sõiduauto Audi A6, reg.märk XXXX suhtes sõlminud hagejaga (XXXXA/S Eesti filiaal) liikluskindlustuse lepingu nr XXXX, mis kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati sõidukile Mitsubishi Lancer reg.märk XXXX varaline kahju summas 6800,00 eurot. Mitsubishi turuväärtuseks hinnati 9500,00 eurot, millest hüvitati sõiduki omanikule 6800,00 eurot. Sõiduki vraki maksumuseks hinnati 2700,00 eurot ja sõiduki vrakk jäi sõiduki omanikule. Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulu oli 238,00 eurot. Kuna kahjukäsitlus toimub hageja töötajate poolt, siis nimetatud kulu on töötajate töötasu. Nimetatud kulu arvestus toimub kaudsete meetoditega: kahjukäsitlusosakonna üldkulu jagatakse perioodi jooksul toimunud kahjujuhtumite arvu ning perioodi hüvitiste suurusega. Hagejal moodustab nimetatud kulu 3,5% hüvitise suurusest, kuid mitte vähem kui 25,00 eurot kahjujuhtumi kohta. Kuna liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju suurus kokku oli 6800,00 eurot, siis kahjukäsitluskulu moodustab sellest 3,5% ehk 238,00 eurot. Kahjukäsitluskuludele lisandub 4PS OÜ poolt esitatud tagasinõude esitamise kulu summas 40,00 eurot.
Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati ka sõidukile Opel varaline kahju summas 1950,00 eurot. Opeli turuväärtuseks hinnati 2500,00 eurot, mis hüvitati sõiduki omanikule. Opeli vrakk realiseeriti XXXXOÜ-le maksumusega 550,00 eurot. Seega on sõiduki Opel kahju kokku 1950,00 eurot (2500 – 550 = 1950). Sõiduki Opel turuväärtuse hindas XXXXOÜ, turuväärtuse hindamine maksis 49,83 eurot (lisa – XXXXOÜ arve nr 139153; maksekorraldus 246). Eeltoodu ja LKindlS § 48 lg 2 p 4, lg 3 alusel on hageja nõue kostja vastu kokku 9077, 83 eurot, mis koosneb Mitsubishi Lancer kindlustushüvitisest 6800 eurot, juhtumi käsitluskuludest 238 eurot, nõude esitamise kulust 40 eurot, Opeli kahju kulust 1950 eurot ja turuvääruse hindamismaksumusest 49, 83 eurot (tl 1-3, 103-104 I kd). Tulenevalt käesolevas asjas teostatud ekspertiisist, vähendas hageja nõuet ja nõuab liiklusõnnetusega põhjustatud kahju väljamõistmist 7100 euro ulatuses (so Mitsubishi Lanceri osas 5500 eurot ja Opeli osas 1600 eurot, tl 170 II kd). 15.01.2015 menetlusdokumendis esitas hageja esmakordselt sissenõutavaks muutunud ja lisanduva viivise nõude (tl 64-65 II kd).
2.Hageja on kostja vastuväidete osas esitanud enda seisukohad ning avaldanud, et hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude 21.06.2013 e-posti teel, kostja kodulehel (www.smsraha.ee) toodud e-posti aadressil [email protected]. E-posti aadress [email protected] on kostja kodulehel näidatud kostja kontaktandmetena (tl 70-71 I kd). Viivise võimalikule nõudeõigusele on kostja tähelepanu juhitud juba 21.06.2013 nõudekirjas (tl 101-102 II kd). Kostja vastuväited
3.Kostja on esitanud vastuse hagile 23.08.2013 ning vastuse täpsustused 21.11.2013, 09.02.2015, 25.08.2015, 01.10.2015, milles leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kostja on seisukohal, et hageja on ekslikult esitanud hagi tema vastu. Hagejale tekitatud kahju on põhjustatud sõiduki Audi A6, registreerimärgiga XXXX, vastutava kasutajana sõiduki otsese valdaja ja eelmise (tegeliku) omaniku XXXX`i poolt, seega tuleks kostja seisukohalt hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada XXXXi vastu, kes on süüdi hagejale tekitatud kahjus. Kostja juhib tähelepanu VÕS § 138 lg 2 sätestatule, millise kohaselt kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. Käesolevas tsiviilasjas on ilmselgelt kahju tekitamises süüdi XXXXja seega ei saa käesolev kostja vähimalgi määral vastutada kahju eest, mille tekitamises ei ole ta süüdi. Hageja ei ole põhistanud, millistel põhjustel ta ei esitanud nõuet kahju tekitaja isiku vastu, kuigi talle oli teada kahju tekitaja isik XXXX. Ka Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 4 alusel oli tal võimalus esitada nõue kahju tekitanud sõiduki valdaja XXXXvastu. Kostja on ARK andmetel Audi A6 omanik seetõttu, et XXXXvõttis internetikeskkonnas www.autokiirlaen.ee laenu 10.10.2012.a. ja laenu sai XXXXmootorsõiduki Audi A 4 tagatisel. Laenu saamiseks pidi XXXXmüüma tema omandis oleva sõiduki kostjale, seega laenuandjale 1.00 euroga. Samal päeval toimus ka ARKis omandiõiguse ümbervormistamine. Vaatamata ARKis omandiõiguse ümbervormistamisele jäi sõiduk Audi 4 endiselt XXXX otsesse valdusesse ja kasutusse. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et käsitaval juhtumil saab tekitatud kahju eest olla vastutav XXXX, kes oli sõiduki Audi A6 otsene valdaja, mitte selle omanik. Hageja on oma hagiavalduses viidanud 21.06.2013.a. tagasinõude kirjale, millise on ta väidetavalt edastanud kostjale. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on hageja kõnealuse tagasinõude kirja edastanud kostjale. Kostja vaidleb eeltoodule põhjendatult vastu, kuivõrd ta ei ole hagejalt saanud hagiavalduses märgitud 21.06.2013.a. tagasinõude kirja e-maili ega posti teel.
Kostja leiab ka, et hageja poolt nõutud kahju suurus ja nõude käsitluse kulud ei ole põhjendatud. Kostja vaidlustas esialgselt ka liikluskahju suuruse. Ekspertiisiakti järgselt ei vaidlusta kostja enam liikluskahju suurust, mis on ekspertiisiaktiga tuvastatud, so summas 7100 eurot (tl 188 II kd, tl 1 III kd). Kostja leidis ka, et käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt tekitatud kahju hüvitamist põhjendusega, et kostjal kui ARK andmetel sõiduki omanikul olid liiklusõnnetuse toimumise ajal tasumata kindlustuse maksed. Kuid siinjuures peab kostja vajalikuks märkida, et hageja pole ise õigeaegselt kontrollinud, kas on tasutud kindlustusmaksed ja pole kostja tähelepanu eeltoodule pööranud. Kuivõrd kostja pole saanud tasumata arvetega seoses ühtegi pretensiooni ega arvet, siis oli kostja jaoks käesoleva kahju nõude esitamine tema vastu äärmiselt üllatav. Eelnimetatud vastuväite võttis kostja kohtuistungil tagasi (tl 2 III kd). Kostja vaidleb vastu ka viivisenõudele ja leiab, et viivise arvestus on ebaselge ning viivise nõue on hea usu põhimõttega vastuolus.
Kohtu põhjendused
5.Kohus tutvunud hagiavalduse ja nõude täpsustustega, kostja vastustega, poolte täiendavate kirjalike seisukohtadega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasjas hageja nõude osas summas 327, 83 eurot tuleb menetlus lõpetada seoses selles osas nõudest loobumisega. Ülejäänud hageja nõue tuleb aga rahuldada.
6.Kohus peab vajalikuks menetluslikult tähtsust omavate asjaolude osas, märkida, et Harju Maakohtu 03.11.2014 määrusega on loetud kohaseks kostjaks XXXXOÜ (tl 26-27, II kd) ning 27.08.2015 määrusega on mh jäetud menetluse võtmata hageja viivise nõue (resolutsiooni p 2) ning selgitatud, et käesolevas tsiviilasjas on menetluses hageja kahju hüvitamise nõue vähendatud ulatuses, so summas 7100 eurot (tl 194-195 II kd).
7.01.10.2015 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et hageja kahjunõudeks on 7100 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb, ülejäänud nõuetest hageja loobub (tl 1 III kd). Esialgselt koosnes hageja kahjunõue Mitsubishi Lancer kindlustushüvitisest 6800 eurot, juhtumi käsitluskuludest 238 eurot, nõude esitamise kulust 40 eurot, Opeli kahju kulust 1950 eurot ja turuvääruse hindamismaksumusest 49, 83 eurot (tl 1-3, 103-104 I kd). Tulenevalt käesolevas asjas teostatud ekspertiisist, vähendas hageja nõuet ja nõudis liiklusõnnetusega põhjustatud kahju väljamõistmist 7100 euro ulatuses (so Mitsubishi Lanceri osas 5500 eurot ja Opeli osas 1600 eurot, tl 170 II kd). Seega, on hageja istungil loobunud esialgselt esitatud nõudes juhtumi käsitluskuludest 238 eurot, nõude esitamise kulust 40 eurot ja turuvääruse hindamismaksumusest 49, 83 euro, so kokku esitatud nõudest summas 327, 83 eurot. Kostja vastuväiteid hageja osalisele nõudest loobumisele ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkti 3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Nimetatut saab kohaldada ka osas, kui hageja on osaliselt nõudest loobunud. Seega, kuna hageja on kohtuistungil loobunud osaliselt kulude nõudest, siis tuleb selles osas menetlus lõpetada.
8.Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus hageja nõuet ja kostja vastuväiteid ning hindab tõendeid üksnes selles osas, millises osas hageja nõuab kahju hüvitamist, so summas 7100 eurot. Kuigi kostja on esialgselt vastu vaielnud ka liikluskahju suurusele, siis ekspertiisi teostamise järgselt, on kostja avaldanud, et ei vaidlusta kahju suurust summas 7100 eurot (tl 188 II kd), mida on kostja kinnitanud ka kohtuistungil (tl 1 III kd). Hageja on liikluskahju
nõuet vähendanud tulenevalt ekspertiisiaktist (tl 129-137, 170-171 II kd), mille tulemusel on hageja nõudeks jäänud 7100 eurot. Kuna kostja nimetatud ulatuses hageja nõudele vastu ei vaidle, siis ei ole liikluskahju suurus enam ka vaidluse all. Kostja ei vaidlusta seda, et kahju on tekkinud, samuti ei vaidlusta kostja, et hageja on tekkinud kahju hüvitanud. Eeltoodud asjaolud nähtuvad lisaks ka asjas olemasolevatest tõenditest, so ekspertiisiaktist (tl 129-137 II kd), maksekorraldusest nr 204 ja nr 245, mille alusel on tehtud väljamaksed kannatanutele (tl 12, 130 I kd). Lisaks on tuvastatud asjas, et kahju tekkis 14.05.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel, mille põhjustas XXXXning milles osalesid sõidukid Opel Astra, reg.märk XXXX, Mitsubishi Lancer reg.märk XXXX ja Audi A6, reg.märk XXXX, mida juhtis XXXX, kellel puudus juhtimisõigus. Eelolevad asjaolud nähtuvad ka maanteeameti tõendist (tl 5-6 I kd), XXXXi seletuskirjast (tl 7 I kd) ja fotodest (tl 23-29 I kd). Tuvastatud on ka, et sõiduauto Audi A6, reg.märk XXXX omanik oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kostja, so XXXXOÜ (tl 8, 61 I kd). Kostja oli sõiduauto Audi A6, reg.märk XXXX suhtes sõlminud hagejaga (XXXXA/S Eesti filiaal) liikluskindlustuse lepingu nr XXXX, mis kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal (tl 8 I kd). Nimetatud asjaolude üle samuti vaidlus puudub. Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks.
9.Poolte vahel on vaidlus selles osas, kas kostja peab hüvitama hageja poolt nõutud kahju, lähtudes liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 4 sätestatust. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejale tekitatud materiaalne kahju on põhjustatud sõiduki Audi A6, reg.märk XXXX, vastutava kasutajana sõiduki otsese valdaja ja ka eelmise (tegeliku) omaniku XXXXi (sõiduk on olnud faktiliselt kogu aeg tema otseses valduses ja kasutuses) poolt, siis tuleks hagejale tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada XXXXi vastu, kes on süüdi hagejale tekitatud kahjus. Kostja on avaldanud, et kostja on sõiduki Audi A6 omanik seetõttu, et XXXX võttis internetikeskkonnas www.autokiirlaen.ee laenu 10.10.2012.a. ja laenu sai XXXXmootorsõiduki Audi A 4 tagatisel. Laenu saamiseks pidi XXXXmüüma tema omandis oleva sõiduki kostjale, seega laenuandjale 1.00 euroga. Samal päeval toimus ka ARKis omandiõiguse ümbervormistamine. Vaatamata ARKis omandiõiguse ümbervormistamisele jäi sõiduk Audi 4 endiselt XXXXotsesse valdusesse ja kasutusse. Eeltoodud asjaolude tõendamiseks on kostja esitanud ka tõendid (so müügileping, üleandmise-vastuvõtmise akt, sõiduki tehniline pass, laenuleping tl 163, 164-165, 166, 167170 I kd). Kohtu hinnangul on kostja poolt esitatud asjaolud seonduvalt sõiduki omandi ja valdussuhtega küll põhimõtteliselt tõendatud, kuid selle alusel ei saa asuda seisukohale, et kostja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest. VÕS § 138 lg 2 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna hageja on esitanud nõude LKindlS alusel. Kostja on ise võtnud endale riski võimaliku vastutuse osas seonduvalt sõiduki müügitehinguga.
10.LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Seega, nimetatud sätte alusel on hagejal õigus esitada tagasinõue kas sõiduki valdaja või omaniku vastu. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole põhistanud, millistel põhjustel ta ei esitanud nõuet kahju tekitaja isiku vastu, kuigi talle oli teada kahju tekitaja isik XXXX. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et XXXXsaadeti samuti kirjalik nõue, kuid teda ei õnnestunud kätte saada. Seega esitas hageja seadusest tulenevalt nõude kostja, kui auto omaniku vastu (tl 1pöördel III kd). Kohtu hinnangul, on kindlustusandjal õigus valida kelle vastu ta tagasinõude esitab, st seadus annab võimaluse tagasinõude esitamiseks ka sõiduki omaniku vastu, mida kindlustusandja ehk hageja ka käesoleval juhul on kasutanud. Seega, ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul
primaarset tähtsust asjaolud, kas ja mil viisil hageja on kasutanud enda õigust esitada nõue sõiduki valdaja vastu. Kostja on seisukohal, et kostja ei andnud sõidukit üle juhtimisõiguseta isikule ning, et kostja ei pidanud kontrollima, kas isikul (XXXX) on juhtimisõigus või mitte. Kostja eeldas isikul juhtimisõiguse olemasolu. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-35-14 p-s 14 on tehtud viide lahendi nr 3-2-1-77-05 p-le 14, mille kohaselt LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel ei teki omaniku vastutust siis, kui ta ei ole sõiduki juhtimist juhtimisõiguseta isikule üle andnud ning lahendi nr 3-2-135-14 p-s 15 on väljendatud seisukohta, et „LKindS § 48 lg 2 p 4 ei sätesta kindlustusandja kasuks tagasinõuet sellise isiku vastu, kes ise deliktiõiguslikult ei vastutaks selle tegevuse/tegevusetuse eest, millega viidatud säte seostab tagasinõude. Nt juhul, kui sõiduki juhtimise üleandmine vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule ei tooks kaasa deliktiõiguslikku vastutust üleandjale, ei oleks võimalik üleandja vastu tagasinõuet LKindS § 48 lg 2 p 4 alusel esitada.“ Eelnevalt on kohus tuvastanud ja lugenud tõendatuks, et sõidukit juhtinud isikul, so XXXXil puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtimisõigus. Liiklusseadus paneb mootorsõiduki omanikule keelu lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning sätestab vastutuse märgitud keelu rikkumise eest (LS § 90 lg 2 ja § 202 lg 1). Seega rikkus kostja temale seadusega pandud keeldu ja lubas sõidukit juhtima isiku, kellel puudus vastava kategooria juhtimise õigus. Kohtu hinnangul, läbi seadusest tuleneva keelu, on omanikul ka kohustus kontrollida seda, kas isik, keda on sõidukit juhtima lubatud, omab ka vastavat õigust, st kas tal on juhtimisõigus sel hetkel kui talle juhtimise õigus on faktiliselt üle antud ja ka jätkuvalt sel ajal, kui ta sõidukit kasutab. Kohtu hinnangul ei ole veenev kostja esitatud väide, et kostjal puudus kohustus kontrollida XXXXsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Selline kohustus on kohtu hinnangul järeldatav LS § 72 lg-st 2. Märgitud sättest nähtub, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Kuna LS 72 lg 2 paneb automanikule kohustuse säilitada ja esitada pädeva asutuse nõudmisel sõidukit juhtinud isiku tuvastamist võimaldavad andmed, mh juhiloa numbri, siis peaks sõiduki omanik veenduma enne sõiduki kolmandale isikule kasutada andmist selles, et kolmandal isikul on olemas juhiluba ja/või juhtimisõigus. Kostja võis teoreetiliselt eeldada, et XXXXoli juhtimisõigus, kuid see ei vabasta kostjat vastutusest, kui tuvastatakse vastupidised asjaolud. Kostja võttis endale ise riski võimaliku vastutuse osas, kui ei täitnud seadusest tulenevalt omaniku kohustust kontrollida, kas XXXXon sõiduki juhtimise õigus või mitte. Kui sõiduki omanik rikub keeldu ja lubab sõidukit juhtida isikul või annab juhtimise üle isikule, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus, ja viimane põhjustab sõidukit juhtides kahju toonud liiklusõnnetuse, jääb sõiduki omaniku kanda risk vastutada kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Seega toob käesoleval juhul kaasa kostja poolt juhtimisõiguseta isiku XXXXlubamine sõidukit juhtima, vastutuse kostjale ning hagejal on õigus LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel nõuda kostjalt liikluskahju hüvitamist. Kostja vastuväide, et ta ei ole hagejalt saanud hagiavalduses märgitud 21.06.2013.a. tagasinõude kirja e-maili ega posti teel, on kohtu hinnangul ümber lükatud hageja poolt
esitatud tõendiga, so e-kirja saatmist tõendav väljatrükk ning e-kirja ID (tl 73-77 I kd). Eeltoodust tulenevalt, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 7100 (seitse tuhat ükssada) eurot.
11.TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 133 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagihind käesolevas asjas on 9077, 83 eurot (so hageja poolt täpsustatud kahjunõude suurus, tl 103-104 I kd), kuna hageja viivise nõuet kohus menetlusse ei võtnud (tl 194-195 II kd).
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta 95,38% ulatuses kostja kanda ja 4,62% (hageja poolt loobutud nõue, 327,83 eurot, moodustab hageja lõplikust nõudest 7 100 eurost 4,62%) ulatuses hageja kanda ning kolmanda isiku kulud jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Maakohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.