2.Välja mõista XXXOÜ-lt ja Swedbank Liising AS-ilt võrdsetes osades XXXAS-i kasuks menetluskulud 1 537,99 eurot (üks tuhat viissada kolmkümmend seitse eurot ja 99 senti) ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.
Jätta rahuldamata XXXAS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 226,01 euro (kakssada kakskümmend kuus eurot ja 1 senti) ulatuses. Edasikaebamise kord
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 04.05.2015 otsusega jättis kohus rahuldamata XXXOÜ, Swedbank Liising AS-i hagi XXXAS-i vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Harju Maakohtu 04.05.2015 otsus jõustus 11.06.2015.
2.Kostja esitas 26.06.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 1 761 eurot. Hagejate vastuväited
4.Hageja II ei nõustu kostja esindaja poolt väidetud õigusabile kulutatud ajaga ehk 29 töötunni ja 24 minutiga, mis on käesoleva menetluse raames kostja poolt esitatud seisukohtade keerukust ja sisukust arvestades kindlasti üle paisutatud ega ole vastavuses tsiviilasja materjalide mahuga.
5.Hageja I ei nõustu samuti kostja poolt esitatud menetluskuludega lepingulise esindaja kulude osas. Hageja I leiab, et kulude hüvitamist taotletakse ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suures ulatuses. Hageja I leiab, et kõik kostja poolt välja toodud toimingud ja ajakulu toimingutele ei ole menetluse käiku ja keerukust arvestades põhjendatud. Hageja I hinnangul on kostja põhjendatud ajakulu kokku maksimaalselt 10 h, seega ilma käibemaksuta summas 600 (10 x 60) eurot. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
7.Harju Maakohtu 04.05.2015 otsusega jättis kohus rahuldamata XXXOÜ, Swedbank Liising AS-i hagi XXXAS-i vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Harju Maakohtu 04.05.2015 otsus jõustus 11.06.2015. Kostja esitas 26.06.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.Kostja palub hagejatelt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 764 eurot (ilma käibemaksuta).
10.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
11.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 25.06.2014 - 27.06.2014 hagiavaldusega ja selle tervikliku tekstiga ning kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks 2 tundi ja 2 minutit. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 04.07.2014, 07.07.2014, 08.07.2014, 10.07.2014 ja 11.07.2014 hagiavalduse õiguslikuks analüüsiks, positsioonide kujundamiseks, kliendiga suhtlemiseks ning hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja kostja II vastusega tutvumiseks 11 tundi ja 39 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 30.0.2014 esitanud 5-leheküljelise
hagiavalduse (I kd, lk 1-5), millele kostja on koostanud 9-leheküljelise vastuse (I kd, lk 6068) ning XXX OÜ on 07.07.2015 koostanud 2-leheküljelise seisukoha (I kd, lk 56-57). Kohus leiab, et ajavahemikul 25.06.2014 - 27.06.2014 tehtud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust, samuti nendes sisalduvates õiguslikest probleemidest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus leiab, et põhjendatud toiminguks saab pidada ka suhtlemist esindatavaga, kuna esindaja lähtub eelkõige esindatava huvidest, mistõttu tuleb esindajal arvestada esindatava seisukohtadega. Seoses menetlusse võtmise määrusega märgib kohus, et kuna kostja ei ole sellega tutvumiseks kulunud aega konkreetselt välja toonud, siis ei ole kohtul võimalik hinnata selleks kulunud aja põhjendatust. Kohus leiab, et hagiavalduse ja selle tervikliku tekstiga ning kohtumäärusega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, hagiavalduse õiguslikuks analüüsiks ja positsioonide kujundamiseks, hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja kostja II vastusega tutvumiseks kulunud ajaline kulu 13 tunni ja 41 minuti osas on antud juhul põhjendatud.
12.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 25.08.2014, 28.08.2014 ja 29.08.2014 kohtunõudega ja hageja I taotlusega menetluse peatamiseks tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, taotluse õigusliku analüüsi ja positsioonide kujundamiseks ning seisukoha koostamiseks taotlusele 4 tundi ja 38 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 18.08.2014 esitanud 3-leheküljelise taotluse menetluse peatamiseks (I kd, lk 8385), millele kostja on 01.09.2014 esitanud 3-leheküljelise seisukoha (I kd, lk 94-96). Kohus on seisukohal, et hagejate esitatud menetluse peatamise taotlus ei sisalda endas midagi õiguslikult keerukat, samuti ei sisalda kostja vastus õiguslikku argumentatsiooni sellises ulatuses, mis tingiks kostja märgitud ulatuses taotlusega tutvumiseks ja sellele seisukoha koostamiseks kulunud ajalise kulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajaline kulu eelnimetatud toiminguks 2 tundi. Samuti leiab kohus, et kliendiga suhtlemiseks vastavas küsimuses ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit. Seega leiab kohus, et kohtunõudega ja hageja I taotlusega menetluse peatamiseks tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks, taotluse õigusliku analüüsi ja positsioonide kujundamiseks ning seisukoha koostamiseks taotlusele saab põhjendatud ajaliseks kuluks pidada 2 tundi ja 15 minutit.
13.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 14.10.2014, 22.10.2014 ja 23.10.2014 hagejate taotluste ja seisukohtadega tutvumiseks, nende õiguslikuks analüüsiks, positsioonide kujundamiseks ning hageja taotlustele seisukoha koostamiseks 1 tund ja 48 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad 24.09.2014 esitanud taotluse loobuda menetluse peatamise avaldusest (I kd, lk 106-107) ning 24.09.2014 6-leheküljelise seisukoha kostja seiskohale (I kd, lk 110-115) ning XXX OÜ seisukohale (I kd, lk 118120). Kostja on 23.10.2014 esitanud 3-leheküljelise seisukoha (I kd, lk 124-126). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks kostja poolt märgitud ulatuses arvestades esitatud dokumentide arvu, nende mahtu ja sisu. Seega kohus leiab, et hagejate taotluste ja seisukohtadega tutvumiseks, nende õiguslikuks analüüsiks, positsioonide kujundamiseks ning hageja taotlustele seisukoha koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ja 48 minuti ulatuses.
14.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 21.01.2015, 29.01.2015 ja 30.01.2015 16.01.2015 kohtumäärusega tutvumiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks 5 tundi ja 21 minutit. Toimiku materjalist nähtuvalt on kohus 16.01.2015 lahendanud poolte esitatud taotlused viiel lehel (I kd, lk 133-135). Kostja on 02.02.2015 esitanud 9-leheküljelise seisukoha hagi osas (I kd, lk 142-150). Kohtu hinnangul on kostja esindaja poolt tehtud menetlustoimingud nimetatud ulatuses põhjendatud. Kohus märgib, et 16.01.2015 määrus ei olnud tüüpmäärus, mistõttu tuli kostja esindajal sellega tutvuda. Samuti märgib kohus, et kostja esitatud seisukoht sisaldab viiteid erinevatele õigusaktidele
ja Riigikohtu lahenditele, mistõttu selle koostamiseks kulunud aega peab kohus põhjendatuks. Seega kohus leiab, et 16.01.2015 kohtumäärusega tutvumiseks ja hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 5 tunni ja 21 minuti ulatuses.
15.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 05.03.2015, 06.03.2015, 19.03.2015, 25.03.2015, 28.03.2015 ja 31.03.2015 kohtuga suhtlemiseks seoses istungi aja määramisega ning kohtukutsega tutvumiseks, hageja taotlusega kohtuistungi edasilükkamiseks tutvumiseks, kohtu 25.03.2015 e-kirjaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kohtu 31.03.2015 e-kirjaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks, Swedbank Liising AS-i esindaja vahetamisega seotud dokumentatsiooniga tutvumiseks 33 minutit. Toimiku materjalist nähtuvalt on kohus 27.0.2015 kooskõlastanud pooltega istungiaja sobivuse (I kd, lk 172-174) ning edastanud kutsed (I kd, lk 176). Hagejad on 18.03.2015 esitanud taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks (I kd, lk 181-182), millele kostja on seisukoha esitanud 27.03.2015 (I kd, lk 185). Hageja II esindaja on 30.03.2015 esitanud enda esindusõigust tõendavad dokumendid (I kd, lk 187-188). Kohus on 31.03.2015 kooskõlastanud pooltega uue istungiaja (I kd, lk 189-191). Kohus leiab, et kostja esindaja on ajavahemikul 05.03.2015, 06.03.2015, 19.03.2015, 25.03.2015, 28.03.2015 ja 31.03.2015 toiminguid teinud eelkõige esindatava huvides, olenemata asjaolust, et tegemist ei ole sisuliselt keeruliste toimingutega. Seega kohus leiab, et kohtuga suhtlemiseks seoses istungi aja määramisega ning kohtukutsega tutvumiseks, hageja taotlusega kohtuistungi edasilükkamiseks tutvumiseks, kohtu 25.03.2015 e-kirjaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks, kohtu 31.03.2015 e-kirjaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks, Swedbank Liising AS-i esindaja vahetamisega seotud dokumentatsiooniga tutvumiseks kulunud aeg on põhjendatud 33 minuti ulatuses.
16.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 08.04.2015, 10.04.2015, 17.04.2015 ja 20.04.2015 kohtukutsega tutvumiseks, XXX OÜ e-kirjaga tutvumiseks, 14.04.2015 hageja I seisukohtadega tutvumiseks, õigusliku analüüs ja positsioonide kujundamiseks, kliendiga suhtlemiseks, hageja II seisukohtadega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja 48 minutit. Toimiku materjalist nähtuvalt on kohus hagejale edastanud uue kohtukutse (I kd, lk 194), 09.04.2015 on XXX OÜ edastanud kohtule informatiivse kirja (I kd, lk 199). Kohus märgib, et hageja I ei ole kohtutoimikust nähtuvalt 14.04.2015 seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul saab kostja esindaja 08.04.2015, 10.04.2015, 17.04.2015 ja 20.04.2015 tehtud toimingutest pidada põhjendatuks üksnes kohtuistungiks ettevalmistamise ja kliendiga suhtlemise osas, selleks peab kohus ajaliselt põhjendatuks ühte tundi. Seoses kohtukutsega tutvumisega märgib kohus, et kostja esindaja oli juba varasemalt kohtukutsega tutvunud, mida kohus pidas põhjendatuks (vt punkt 16). Teine kohtukutse ei sisaldanud endas uudset informatsiooni võrreldes esimese kutsega, mistõttu ei ole kohtuistungi kutsega tutvumiseks kulunud aeg põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud XXX OÜ kirjaga pikemaajaline tutvumine, kuna tegemist oli üksnes informatiivse kirjaga, mis ei sisaldanud õiguslikke seisukohti. Seega kohus leiab, et kohtukutsega tutvumiseks, XXX OÜ e-kirjaga tutvumiseks, 14.04.2015 hageja I seisukohtadega tutvumiseks, õigusliku analüüsi ja positsioonide kujundamiseks, kliendiga suhtlemiseks, hageja II seisukohtadega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses.
17.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 21.04.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks, kliendiga suhtlemiseks ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 1 tund ja 35 minutit. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on 21.04.2014 toimunud kohtuistung kestnud 43 minutit (III kd, lk 51-60). Kohus on juba eelnevalt märkinud, et 20.04.2015 tehtud toimingutest on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga suhtlemine 1 tunni ulatuses (vt punkt 17). Kohus peab kohtuistungi protokolliga tutvumiseks kulunud aega, kuna protokoll oli mahukas, ning
kohtuistungil osalemiseks kulunud aega põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Eeltooduga kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks, kliendiga suhtlemiseks ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks on põhjendatud ajaline kulu 1 tunni ulatuses.
18.Kokku on kostja esindaja töötunnid põhjendatud 25 tunni ja 38 minuti osas. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul kohus on kontrollinud, et kostja on käibemaksukohuslane, seega tuleb hagejatelt menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
19.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 60 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 25 tundi ja 38 minutit ning töötunni hind 60 (ilma käibemaksuta) eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta kokku 1 537,99 eurot.
20.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejaid võrdsetes osades hüvitama kostja menetluskulusid kokku 1 537,99 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 226,01 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejatelt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas toiminud istungit, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejatelt võrdsetes osades välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
22.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.