Hageja I lepingulised esindajad: Kristiine Urb ja Jüri Urb (Reval Inkassoteenused ja Õigusabi OÜ, e-post [email protected]); Hageja II: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Hageja II lepinguline esindaja: Indrek XXX (e-post [email protected]); Kostja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Marko Jaani (e-post [email protected]); Asja läbivaatamine
21.aprillil 2015 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja I seaduslikud esindajad XXX ja XXX, hageja I lepingulised esindajad Jüri Urb ja Kristiine Urb, hageja II lepinguline esindaja Indrek XXX, kostja lepinguline esindaja Marko Jaani.
Jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt XXXOÜ ja Swedbank Liising AS-i kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le
2.Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
1.24.01.2003 allkirjastasid Hansa Liising AS ja XXXAS notariaalakti, millega hageja II müüs ja kostja ostis kinnistu XXX mõttelist osa aadressil xxx, koos selle vastava osaga kinnistu kui terviku olulistest osadest ja päraldistest ning kasutuskorra kokkuleppe esemeks oli kinnistu tervikuna.
2.Notariaalakti kohaselt leppisid hageja II ja kostja kokku, et esimesel võimalusel peale seda, kui kostja on lepingu kohaselt omanikuna kinnistusraamatusse kantud, kohustuvad nad kaasomandi lõpetama ja kinnistu jagama selliselt, et kinnistu jagamisel tekkiva ja hageja II ainuomandisse kuuluma hakkava uue kinnistu koosseisu kuuluks see osa kinnistust, mis jäi tema ainukasutusse vastavalt kasutuskorrale ning kostja ainuomandisse kuuluma hakkava uue kinnistu koosseisu kuuluks see osa kinnistust, mis jäi tema ainukasutusse vastavast kasutuskorrale.
3.06.06.2003 allkirjastasid hageja II ja hageja I notariaalakti, mille kohaselt hageja II ja hageja I sõlmisid Tallinna linnas XXXasuva kinnistu jagamise tulemusena tekkiva kinnistu pindalaga 1918 ruutmeetrit koos selle oluliste osadega ja päraldistega võlaõigusliku müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks muutmise kokkuleppe.
4.26.07.2004 allkirjastasid hageja II ja hageja I notariaalakti, millega hageja I sai õiguse teostada kõik vajalikud toimingud Tallinnas XXX asuva kinnistu jagamiseks kolmeks iseseisvaks reaalosaks.
5.07.03.2006 esitas hageja I Tallinna Linnaplaneerimise Ametile detailplaneeringu algatamise taotluse, et jagada Tallinnas aadressil XXX asuv kinnistu kolmeks osaks. 30.03.2006 teatas Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et taotlus on menetlusse võetud ning selle registreerimise number on DP018750. Pärast vastavate kooskõlastuste saamist tekkis eeldus kinnistu jagamiseks. Kinnistu jagamiseks oli vajalik kostja poolt detailplaneeringu kooskõlastamine.
6.12.12.2013 vaidles kostja vastu XXX kinnistu detailplaneeringu eskiisi kinnitamisele. Seega ei ole kostja täitnud enda kohustust esimesel võimalusel peale seda, kui kostja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud, kaasomand lõpetada. Kostja keeldumine nõusoleku andmisest on põhjendamatu,
7.Vastavalt Tallinna linna ehitusmääruse §10 lg 6 p-le 1 saab miljööväärtuslikul hoonestusalal mitme hoonega hoonestatud krundi nende hoonete vahel mitmeks krundiks jagada detailplaneeringuga. Seega on XXX kinnistu jagamiseks vajalik kinnistu detailplaneeringu kinnitamine. Kostjal on 24.01.2003 allkirjastatud notariaalaktist tulenevalt kohustus teostada XXX kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine esimesel võimalusel. Samuti on hagejal I õigus seda kostjalt nõuda, kuna 26.07.2004 allkirjastatud notariaalaktiga sai hageja I õiguse teostada kõik vajalikud toimingud Tallinna linnas XXX asuva kinnistu jagamiseks kolmeks iseseisvaks reaalosaks. Hagejal I on võimalik saada vastavalt 06.06.2003 sõlmitud notariaalaktile XXX kinnistu omanikuks pärast kinnistu jagamist.
8.Lähtudes eeltoodust paluvad XXXOÜ ja Swedbank Liising AS kohustada XXXAS-i Tallinna linnas XXX kinnistu detailplaneeringule nõusolekut andma. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. Kostja on seisukohal, et tegemist on õigusliku huvita esitatud hagiga.
10.Hageja II ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppest, muust tehingust ega ka seadusest ei tulene kostjale I kohustust anda nõusolek mistahes planeeringule, samuti XXX kinnistu detailplaneeringule. Samuti ei ole hagejad ka viidanud ühelegi materiaalõiguse alusele, kust tuleneks kostja kohustus anda detailplaneeringule nõusolek. Hagiavaldusest ei nähtu ka asjaolud, missugustel tingimustel olevale detailplaneeringule tuleneb kostjal anda nõusolek.
11.Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-41-06 ei ole ainuüksi kaasomaniku nõusolekut kinnistu jagamiseks asendav kohtuotsus kinnisasja jagamise piisavaks aluseks. Kui kohus on oma otsuse kaasomandi jagamise ja selle viisi kohta teinud, peavad pooled läbima vastava menetluse kinnistu jagamiseks. Detailplaneeringu koostamise algatamine, kui selle aluseks on isiku poolt esitatud vastav avaldus, on haldusmenetlus, mille tulemusena haldusorgan otsustab planeeringu algatamise või algatamisest keeldumise. Ka sellele menetlusele laienevad hea halduse põhimõtted, sealhulgas haldusorgani kohustus tagada avaldaja menetlusõigused ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu ja vorminõudeid. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse andmisel tuleb juhinduda muuhulgas HMS §-des 56 ja 40 sätestatud nõuetest, st tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistatus. Maakohtu otsus ei saa minetada kostja õigust esitada oma seisukohti ja vastuväiteid detailplaneeringule, mille algatamist ja kehtestamist hageja II soovib.
12.Kostja I detailplaneeringuga mitte nõusolek ei taksita hagejate esitatud detailplaneeringu eskiisi menetlemist haldusorganis, sest seadus ei kehtesta, et detailplaneeringut saab kehtestada vaid juhul, kui puudutatud isikud annavad detailplaneeringule omapoolse nõusoleku.
13.19.03.2014.a kirjaga on Tallinna Linnaplaneerimise Amet teavitanud hagejat I, et menetluses olev detailplaneeringu põhilahendus ei vasta Pelgulinna miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutustingimustele ning selliselt tingimustel ei pea amet otstarbekaks detailplaneeringu menetlusega jätkata. Samas kirjas leiab Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et Pelgulinna ehitusmääruses nimetatud piiranguid ja nõudeid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta, tagades huvitatud isikute ning avalike huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. Seega ei ole
kostja detailplaneeringu nõusoleku mitteandmine oluline hagejate väidetavate õiguste realiseerimisel.
14.Algatatud detailplaneeringu kohaselt ei soovita detailplaneeringuga pelgalt kinnistute jagamist vastavalt hageja II ja kostja vahel 24.01.2003 sõlmitud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, kinnisasja hüpoteegiga koormamise lepingu, kasutuskorra kokkuleppe ning asjaõiguslepingute kohaselt, mis on hagejate nõude aluseks. Samuti ei vasta detailplaneeringu eskiis 06.06.2013 sõlmitud lepingu p-le 3.1.1, mille kohaselt tuleb kinnistu kanda kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna lepingu lisaks nr 2 plaani kohaselt.
15.Kui kohus leiab, et tingimused, mille tahteavalduse asendamist kohtuotsusega soovitatakse asendada, sisaldavad detailplaneeringu eskiisis, siis on kostjal nendele tingimustele vastuväited.
16.Kostja palub jätta hagejate hagiavaldus kostja vastu täielikult rahuldamata ning menetluskulud jätta solidaarselt XXXOÜ ja Swedbank Liising AS-i kanda. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Hagejad on esitanud kostja vastu nõude nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks seoses XXX Tallinn asuva detailplaneeringu kehtestamisega. Kostja vaidleb nõudele vastu põhjendusel, et hagejatel ei ole õigustatud huvi kostja vastu kõnealuse nõude esitamiseks, samuti puudub kostjal kohustus nõusoleku andmiseks, kuna detailplaneering ei vastanud nõuetele ning nõusoleku andmise kohustuse tuvastamisega võetaks kostjalt õigus haldusmenetluses detailplaneeringule vastuväiteid esitada.
19.Antud asjas puudub vaidlus, et 24.01.2003 allkirjastasid AS Hansa Liising Eesti (hageja I õiguseellane) ja kostja notariaalsed lepingud, millega AS Hansa Liising Eesti müüs kostjale XXX mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast kinnistust (kd I lk 21-26). Nimetatud lepingute punktis 9 sõlmiti ka kasutuskorra kokkulepe. 06.06.2003 sõlmisid AS Hansa Liising Eesti ja hageja I notariaalse müügilepingu, mille kohaselt on lepingu ese Tallinnas XXX asuv iseseisev kinnistu pindalaga 1918 m2 (kd I lk 7-17, 132). 26.07.2004 sõlmisid AS Hansa Liising Eesti ja kostja I notariaalse lepingu 26.07.2004 lepingu muutmiseks (kd I lk 18-20).
20.Kostja on esitanud asjas vastuväite, et hagejatel puudub asjas õigustatud huvi, mistõttu kohus analüüsib esmalt, kas hagejatel esineb põhjendatud huvi nõude esitamiseks. Hagejad on käesoleval juhul esitanud nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõude, mis tähendab, et tegemist on tuvastushagiga. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-14 p-s 18 asunud seisukohale, et TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda.
21.Antud juhul on hageja II tõendanud, et hageja II ja kostja on XXX Tallinn asuva kinnistu kaasomanikud ning kaasomanike vahel on 24.01.2003 sõlmitud notariaalselt kinnitatud kokkulepe, mille kohaselt pärast kostja kinnistusraamatusse omanikuna kandmist kaasomandis olev kinnistu jagatakse eraldi kinnistuteks. Võttes arvesse, et hageja II ja kostja näol on tegemist kinnistu kaasomanike ning 24.01.2003 lepingu osapooltega, on
hagejal II kohtu hinnangul olemas õiguslik huvi esitada kostja vastu nõue nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, kuna hagejal II kui kinnistu kaasomanikul on õigus nõuda kostjalt kohtusse nõude esitamise kaudu nõusoleku andmist juhul, kui kostja keeldub põhjendamatult nõusolekut andmast toimingule, mis võimaldab kaasomandisse kuuluvad kinnistut jagada. Kohus märgib, et tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul hagejal II olemas õiguslik huvi hagi esitamiseks, s.t tema õigused ja kohustused sõltuvad tuvastatavast asjaolust ning kohtul tuleb hagejate nõuet sisuliselt analüüsida ning teha kindlaks, kas kostja on põhjendatult keeldunud kaasomandi lõpetamist võimaldavatele toimingutele oma nõusolekut andmast.
22.Kohus leiab, et ka hageja I puhul on antud juhul õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes olemas, kuna AS Hansa Liising Eesti ja hageja I vahel on 06.06.2003 sõlmitud müügileping, millest tulenevalt saab hageja I pärast hageja II ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnistu kaasomandi lõpetamist ning kinnistu jagamist käesoleval hetkel kostja II omandisse kuuluva kinnistu osa omanikuks. Seega on ka hagejal I õigustatud huvi hageja II ja kostja kaasomandi lõpetamiseks ning selleks vajalike toimingute osas kostja nõusoleku saamiseks.
23.Võttes arvesse, et kohus on asunud seisukohale, et hagejatel esineb antud juhul õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes hagiavalduses nimetatud nõude esitamiseks, analüüsib kohus sisuliselt, kas hagejate nõue on põhjendatud, s.o kas kostja on põhjendamatult keeldunud nõusoleku andmisest nõuetekohaselt detailplaneeringule. Hagejad taotlevad kostja kohustamist XXX Tallinn asuva kinnistu detailplaneeringule nõusoleku andmiseks, kuna üksnes sellisel juhul on võimalik miljööväärtuslikku piirkonda kuuluva kinnistu kaasomand lõpetada.
24.Kohus märgib, et nähtuvalt esitatud asjaoludest asub kaasomandisse kuuluv kinnistu Tallinnas XXX aadressil ning tegemist on miljööväärtuslikus piirkonnas asuva kinnistuga, mis tähendab, et kinnistu jagamine on võimalik üksnes detailplaneeringu kehtestamise kaudu. Nimelt tuleneb Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 6 p-st 1, et ilma detailplaneeringuta on hoonestatud krundi mitmeks krundiks jagamine võimalik üksnes juhul, kui tegemist ei ole miljööväärtusliku hoonestusalaga.
25.Kohus on seisukohal, et hagejal II oleks tulenevalt 24.01.2003 allkirjastatud lepingust õiguslik alus nõuda kostjalt nõusoleku andmist nõuetekohaselt kehtestatud detailplaneeringule, kui kostja keelduks sellele põhjendamatult nõusoleku andmisest ning takistaks sellest tulenevalt 24.01.2003 lepingus kokkulepitud kaasomandi eraldi kinnistuteks jagamist. Seega tuleb antud asjas tuvastada, kas XXX Tallinn kinnistu osas on vastu võetud nõuetekohane detailplaneering, millele kostja on keeldunud põhjendamatult nõusolekut andmast.
26.Nähtuvalt esitatud asjaoludest on hageja I pöördunud detailplaneeringu kehtestamiseks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poole ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet on hagejale I edastanud 19.03.2014 kirja (kd I lk 70-71), milles on üles loetlenud terve rea Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 38 kinnitatud „Pelgulinna ehitusmääruse“ tingimusi, millele XXX detailplaneeringu eskiislahendus ei vasta. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei ole pidanud otstarbekaks detailplaneeringu menetlusega jätkata. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt oleks pärast kõnealust kirja XXX kinnistu detailplaneeringu osas võetud vastu mõni muu seisukoht.
27.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et XXX Tallinn asuva kinnistu suhtes ei ole Tallinna Linnaplaneerimise Ametis vastu võetud nõuetekohast detailplaneeringut ning kostja ei ole sellele nõusoleku andmisest põhjendamatult keeldunud. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejate poolt välja pakutud detailplaneeringu eskiislahendus ei vasta kõigile seadusest tulenevatele nõuetele, puudub kostjal ka kohustus sellele oma nõusolek anda. Kohus ei saa kohustada kostjat andma nõusolekut detailplaneeringule, mis ei ole seadusest tulenevate nõuetega kooskõlas.
28.Seega asub kohus seisukohale, et hagejate nõue kostja kohustamiseks detailplaneeringule nõusoleku andmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei ole tuvastanud, et XXX Tallinn kinnistu osas eksisteeriks kõigile seadusest tulenevatele nõuetele vastav detailplaneering, millele kostja on keeldunud põhjendamatult nõusoleku andmisest.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 125, § 132 lg 1 alusel on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.