Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

menetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud AS XXX esitas 27.04.2015 Tartu Maakohtule avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Nõue tuleneb reklaamiaja müügilepingust, mille alusel tasutud arveid ei ole võlgnik tasunud. Nõue on pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku 9 507,45 eurot. Vaatamata pankrotihoiatusele võlgnik nõuet tasunud ei ole. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. 27.04.2015 kohtumäärusega keeldus Tartu Maakohus avalduse menetlusse võtmisest ja saatis selle lahendamiseks alluvuse järgi Harju Maakohtule. 04.09.2015 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 1,32 eurot ning kohustusi on vähemalt 9 507,45 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, maksejõuetus saabus 2014.a septembris. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalused esinevad. Võlgniku pangakontolt on välja võetud sularahas kokku 2 420,17 eurot ning sularaha kasutamise kohta halduril andmed puuduvad. Tagasivõidetav võib olla võlgniku omandis olnud sõiduauto võõrandamine 25.09.2014. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 008 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 98,88 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur palub tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks) ning summa kanda Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele. 30.09.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde, kuid täpsustas, et selged tagasivõitmise võimalused puuduvad. Haldur palus dokumentide hoidjaks määrata Valdeko Peepmaa. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega väljaarvatud tasu ja kulude osas. Võlgnik istungile ei ilmunud, kirjalikke seisukohti pankrotiavalduse ega ajutise halduri aruande osas esitanud ei ole. 01.10.2015 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot ning avaldas 01.10.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 1,32 eurot ning kohustusi on vähemalt 9 507,45 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi selgeid võimalusi ei esine, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014.a septembrit.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 008 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 98,88 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja leiab, et halduri tasu ja kulutuste hüvitis on liiga suur. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Ajutine haldur on teinud järelpärimisi, suhelnud telefoni ja e-posti teel võlgniku ja kohtuga, analüüsinud pangakontode andmeid, koostanud ajutise halduri arvamuse ning osalenud istungil. Kohus leiab, et selliste toimingute tegemiseks on ajakulu 10,5 tundi tavapärane. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemises ning büroo- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et ka kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning nende suurus tavapärane. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et tasu ja kulutuste hüvitis on liiga suur ning tasu ja kulutuste hüvitis kuulub väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks võlgniku vara arvel 1 008 eurot (lisandub käibemaks 201,60 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 98,88 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur palub tasu ja kulutuste hüvitise katteks riigi vahenditest hüvitada 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul sisuliselt puudub vara, kuid antud

juhul on deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1 200 eurot. Seetõttu ei saa PankrS § 23 lg 5 järgi mõista hüvitist välja riigi vahenditest. Kohtu poolt küsitud deposiit vastab ajutise halduri tasu ja kulutuste keskmisele suurusele. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasust (1 209,60 eurot koos käibemaksuga) ja kulutuste hüvitisest (98,88 eurot koos käibemaksuga) kuulub 1 200 eurot hüvitamisele tasutud deposiidi arvelt. Taotluse hüvitada tasu riigi vahenditest jätab kohus rahuldamata, kuna ajutise halduri tasu ja kulude katteks on tasutud deposiit. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad juhatuse liikme XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.