lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-20913/10

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-20913/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
545
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-20913/23Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-20913

Tsiviilasi

A.A. hagi I.D. vastu elatise väljamõistmiseks

Kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: A.A. XXXXXXXXXXX; esindaja M.D.

esindajad

(hageja),

ik

RESOLUTSIOON

1.Saata riigi õigusabi taotlus maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Maakohtu menetluses on A.A. (hageja) hagi I.D. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. 27.01.2020 esitas hageja (esindaja kaudu) kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tsiviilasjas. Taotluse kohaselt vajab hageja advokaati, kuna ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabikulusid tasuda.
2.Maakohus jättis 3. veebruari 2020 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub hagejale riigi õigusabi andmiseks vajadus. Hagiavaldus on asjas juba koostatud ja kohtule esitatud. Selles on selgelt väljendatud hageja nõue ja esitatud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning põhjendused. Seega on hageja

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

võimeline antud tsiviilasjas isiklikult ilma advokaadi abita osalema. Kuna tegemist on lapse huve puudutava vaidlusega, on kohtul asja lahendamisel tavapärasest suurem roll, sh kohustus omal initsiatiivil välja selgitada kõik lapse huve mõjutavad asjaolud. Kuivõrd esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise alus, siis puudub kohtul vajadus kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund vastab RÕS § 6 lg 1 sätestatud tingimustele.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole M.D. võimeline hagejat esindama, kuna ta ei valda riigikeelt ja tema parem silm ei näe, mispärast ei saa ta esindajana kirjalikke dokumente koostada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel ja saata riigi õigusabi taotlus maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Maakohus ei analüüsinud, kas riigi õigusabi taotles hageja esindaja (isa) või hageja (laps). Seda ei ole võimalik taotlusest üheselt aru saada. Hageja esindajal (isal) ei ole RÕS § 4 lg 3 p 4 järgi õigust riigi õigusabi saada, kuna seda osutatakse vaid isiku esindamiseks, kes on menetlusosaline. Lapsel on õigus saada riigi õigusabi mh TsMS § 219 lõikes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. Kooskõlas TsMS § 219 lg 5 teise lausega ei kontrolli kohus lapse huvide kaitseks esindaja määramise korral täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi. Maakohus rikkus menetlusnormi sellega, et ei selgitanud välja, kes riigi õigusabi taotles ja juhul, kui seda taotles hageja, siis kas hagejal on õigus riigi õigusabi saada TsMS § 219 lõikes 1 ja 2 sätestatud alustel. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb need puudused kõrvaldada ja otsustada riigi õigusabi andmine. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et kostjal on menetluses õigusteadmistega esindaja, samuti on küsitav, kas hageja seaduslik esindaja oskab piisavalt eesti keelt, mispärast võivad tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid jääda piisava kaitseta. Elatise nõuet menetletakse hagimenetluses, mida ei saa menetluslikult võrdsustada hagita menetlusega.
6.Menetlusabi taotlusega (sh riigi õigusabi taotlusega) seotud määruskaebuse menetlemise menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3). Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja