lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-5288/23

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-5288/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1277
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-5288

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Maakohus

Kohus Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. oktoober 2015.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-5288

Tsiviilasi

E.L. hagi A.K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlusosalised nende esindajad

ja

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja E.L. (isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post [email protected]) Kostja A.K. (isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja advokaat Heiki Kuningas (Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid, e-post [email protected]) kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Lõpetada hageja E.L. ja kostja A.K. kaasomand kinnistule asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) järgmiselt: 2.1 jätta kinnistu asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) kostjale A.K.; 2.2 välja mõista kostjalt A.K. hageja E.L. kasuks hagejale E.L. kuuluva XXX kinnistu mõttelise osa eest hüvitis 13 500 eurot; 2.3 kohustada hagejat E.L. andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXX teise jakku tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kostja A.K. ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada hageja E.L. nõusolek käesoleva kohtuotsusega; 2.4 resolutsiooni punktides 2.2 ja 2.3 märgitud kohustused on vastastikused kohustused, mis tuleb täita samaaegselt, st punktis 2.3 märgitud nõusoleku alusel kinnistusraamatu kande tegemise taotlemisel peab kostja A.K. tõendama, et punktis 2.2 märgitud kohustus on täidetud.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Kohus vabastab kostja hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hageja poolt riigile hüvitamise otsustab kohus eraldi määrusega. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue, menetluse käik, poolte seisukohad
1.E.L. esitas 08.04.2015.a Tartu Maakohtule hagi A.K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub pooltele kaasomandina kinnistu asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX. Hageja soovib kaasomandit lõpetada selliselt, et kinnistu jääks kostja ainuomandisse ning et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja hüvitise. Hageja hinnangul on kinnistu turuväärtus 48 000 eurot, mistõttu on hageja hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista 24 250 eurot. Alternatiivselt soovib hageja kaasomandit lõpetada selliselt, et kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele ning saadud raha jagatakse poolte vahel. Hageja palub lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX, jättes kinnistu kostja ainuomandisse ning lugeda kaasomandi üleandmiseks vajalik hageja tahteavaldus antuks. Välja mõista kostjalt hüvitis hageja kasukus summas 24 250 eurot. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX, panna kinnistu avalikule enampakkumisele ning saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osa suurusele.
2.15.04.2015.a võttis kohus hagi menetlusse. Kostja on 13.05.2015.a esitanud vastuse hagiavaldusele. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostja hüvitab hagejale talle kuuluva poole kinnisasja maksumuse. Kostja leiab, et kinnistu maksumus on 12 936 eurot. Pool kinnistu hinnast moodustab 6 468 eurot, mille kostja on nõus hagejale hüvitama.
3.17.09.2014.a määrusega määras kohus ekspertiisi kinnistu turuhinna väljaselgitamiseks. Ekspertiisiakti (tl 102-148) kohaselt on kinnistu turuväärtus 3.09.2015.a seisuga 27 000 eurot.
4.Hageja esitas 14.09.2015.a kohtule seisukoha, mille kohaselt hagejal puuduvad vastuväited hindamisaktis toodule. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
5.Kostja 29.09.2015.a seisukohast nähtuvalt on kostja nõus ekspertiisiaktis toodud kinnistu väärtusega ning palub asjas teha kohtuotsus. Kohtu põhjendused
6.Hageja nõuab hagi esemena kaasomandi lõpetamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes kokkulepet ei saavuta, otsustab kohus

hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

7.Pooled on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX jääb kostjale ning kostja hüvitab hagejale tema osa (1/2) rahas. Pooled vaidlesid hagejale makstava hüvitise suuruse üle. Hüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda kinnistu turuväärtusest omandiõiguse kaotamise seisuga. Kohus määras kinnistu turuhinna väljaselgitamiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti (tl 102-148) kohaselt on kinnistu turuväärtus 3.09.2015.a seisuga 27 000 eurot. Pooled on nõus ekspertiisiaktis toodud kinnistu väärtusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaasomand lõpetada selliselt, et kinnistu asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX jääb kostjale ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 13 500 eurot, mis vastab poolele kinnistu väärtusest. Arvestades et hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise summas 24 250 eurot, rahuldab kohus hagi osaliselt.
8.Hageja on lisaks kaasomandi jagamisele palunud lugeda kaasomandi üleandmiseks vajalik hageja tahteavaldus antuks. Seega on hageja esitanud nõude tema tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (Riigikohtu 29. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20; Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja kasutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte kaasomandis, kustutatakse ja tehakse ühe kaasomaniku kohta ainuomaniku kanne (vt Riigikohtu 29. mai 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada hagejat andma tahteavaldus tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada hageja nõusolek kohtuotsusega.
9.Kohus märgib, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega rahuldatakse hageja nõue omandi üleandmiseks samaaegselt kostja rahalise nõude täitmisega (Riigikohtu 9. veebruari 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-168-05, p 14). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
11.TsMS § 190 lg 3 esimene lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võib tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 14.04.2015.a määrusega on E.L. antud menetlusabi ning vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest. 23.03.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1575 anti E.L. riigi õigusabi ning määrati tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest 50% võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates esindaja tasutaotlust lahendava kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 190 lg 7 alusel kohus vabastab kostja hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
12.Hagejale on antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest 50%) võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates esindaja tasutaotlust lahendava kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et lahendab hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hageja poolt riigile hüvitamise eraldi määrusega. Andrus Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja