Tsiviilasi nr 2-15-106588
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse avalikult teatavaks- 21. oktoober 2015. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-106588
Tsiviilasi
OÜ ARBAT MJM hagi Armet OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimimise aeg Protokollija
-
hageja OÜ ARBAT MJM (registrikood: 10661381, asukoht: Tallinna mnt 19, 40232 Sillamäe);
-
hageja volitatud esindaja Igor Sumarok (Alinea Õigusbüroo OÜ, asukoht: Kerese 5, 20309 Narva; epost: [email protected]);
-
kostja Armet OÜ (registrikood: 11496056);
-
kostja seaduslik esindaja Mihhail Abubikirov;
-
kostja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, asukoht: Mõisavahe 21, 50707 Tartu; e-post: [email protected]).
19. oktoober 2015. a Kohtuistungisekretär Liisi Lokk
viitenumbriga 2900072369 ja hagiavalduse esitamisel 13.05.2015 riigilõivu 187,02 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 on pooled kokkuleppes välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.
Tartu Maakohtu menetluses on OÜ ARBAT MJM hagi Armet OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 19.10.2015. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ja palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.
Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et 19. oktoobril 2015. a OÜ ARBAT MJM ja Armet OÜ vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus antud asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja palub poole tasutud riigilõivu tagastamist. Asja materjalidest nähtuvalt tasus OÜ ARBAT MJM maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 25.03.2015 riigilõivu 62,98 eurot Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072369 ja hagiavalduse esitamisel 13.05.2015 riigilõivu 187,02 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Hagejale tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõiv summas 125 eurot seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus tagastab riigilõivu hageja esindaja taotlusel OÜ ARBAT MJM arveldusarvele nr XXXX. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise TsMS § 661 lõike 4 alusel.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.