lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-10173/54

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 21.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-13-10173/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1316
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-10173

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Tartu Maakohus Roomet Sõnna 21. oktoober 2015 Võru kohtumaja kantselei kaudu 2-13-10173 2810,10 eurot AS SEB Pank hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes Hageja AS SEB Pank, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn; esindaja Consuelo Laanemäe Räim, e-post: [email protected]; Kostja T. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: [email protected]. 30.09.2015

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS SEB Pank hagi T. T. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista T. T. AS SEB Pank kasuks 2213 (kaks tuhat kakssada kolmteist) eurot ja 22 senti, millest 1910,40 eurot on põhivõlgnevus, 96,57 intress ning 206,25 eurot viivis.
3.Välja mõista T. T. AS SEB Pank kasuks alates 14.03.2014 tagastamata põhivõlgnevuselt, so 1910,40 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 206,25 eurot ei tohi ületada põhinõude 1910,40 euro suurust. 4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskuludest 85% T. T. kanda ja 15% AS SEB Pank kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Välja mõista T. T. AS SEB Pank kasuks menetluskulu summas 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 25 senti. Edasikaebamise kord AS SEB Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. T. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.AS SEB Pank esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse T. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 07.11.2008 sõlmisid AS SEB Pank (hageja) ja T. T. (kostja) püsimaksega krediitkaardi lepingu nr. A080018209. Lepingu alusel võimaldas hageja kostjal kasutada püsimaksega krediitkaarti krediidilimiidiga 30 000 EEK = 1 917.35 EUR, kuu kasutuslimiidiga 30 000 EEK = 1 917.35 EUR, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 EEK/EUR, kohustusliku tagasimakse summaga 1 250 EEK = 79.89 EUR kuus, kusjuures kaardi valdaja oli kostja. Vastavalt lepingule ning hageja juures kehtivale hinnakirjale tuli kostjal krediidi kasutatud osalt tasuda hagejale intressi 18% aastas. Vastavalt lepingu punktile 5.3 kohustus kostja tagama, et tema lepinguga seotud arvelduskontol on maksepäeval piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa, intresside ja viiviste tasumiseks. Kostja sooritas kaardiga tehinguid alates 07.11.2008 kuni 30.09.2012. Alates 12.09.2012 ei tasunud kostja lepingujärgseid makseid lepingu kohaselt. 30.09.2012 blokeeris hageja kostja kaardi. 13.11.2012 saatis hageja kostjale Lepingu ülesütlemise teate, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 27.11.2012 ning teavitas vastasel juhul lepingu ülesütlemisest. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja lepingu üles alates 02.12.2012. Kostja võlgnevus hageja ees 13.03.2014 seisuga on kokku 2 461.45 eurot ning hageja palub välja mõista võlgnevuse, mis koosneb põhiosa võlast summas 1910,40 eurot, intressivõlast summas 96,57 eurot ning põhiosa viivisest summas 454,48 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutav viivis alates 14.03.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
2.Kostja märgib, et palub SEB pangal esitada kohtu nõudmisel dokument, milles on välja toodud intressid, viivised ja muud varjatud tasud mida on vaidluses oleva lepingu kehtimise ajal pangale tasunud. Antud dokument näitab kui mitmekordselt on kostja laenu neile muude tasudena tagastanud. Kostja leiab, et tema poolt tasutud intressid, viivised ja muud tasud (sularaha väljavõtmise tasud, konto hooldustasud jms) on kohtul õiglase otsuse langetamisel hädavajalikud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kostja ei ilmunud 30. septembril 2015 toimunud eelistungile. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud isiklikult 29.08.2015 (tl 176). Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuva põhjuse esinemisest kohtuistungile mitteilmumiseks ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles eelistungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingutingimuste kohaselt võis hageja nõuda viivist intressiga võrdses määras ehk 18% aastas. Lepingu p 7.4.2. kohaselt on pangal õigus nõuda viivist seadusega kehtestatud määras. Seega ei ole hageja arvutatud viivise määr lepingul põhinev. Lähtudes hageja esitatud viivisearvestuses märgitud põhivõlgnevuse summadest (tl 116), on seadusejärgne viivis põhivõlgnevuselt 206,25 eurot. Samadel põhjustel tuleb kostjalt edasiulatuvalt välja mõista seadusjärgne viivis, mitte 18% aastas.
4.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2213,22 eurot, millest 1910,40 eurot on põhivõlgnevus, 96,57 eurot intress ning 206,25 eurot hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista T. T. alates 14.03.2014 tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 1910,40 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 206,25 eurot ületada põhinõude 1910,40 euro suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi 85% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda

ning kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõiv 255 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga kuni 3000 eurot tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 73,50 eurot ning hagiavalduse esitamisel 151,50 eurot, seega kokku 225 eurot. TsMS § 179 lg 9 kohaselt loetakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses makskäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt mõista välja menetluskuluna 191,25 eurot (225 x 85%). /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja