Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lk 2 maksetähtajaga 23.12.2012 ning kostjal oli kohustus laen koos käsitlustasuga summas 60 EUR tähtaegselt tagasi maksta (Lisa 1-3).

Nõue Võlgnevus

vahe alates seisuga päevades 24.12.2012 29.06.2015

võla summa EUR

summaar viivis summa ne viivis aastas päevas EUR

8,00% 0,03 23,54

117 8,00% 0,03 9,39 Seisuga 29.06.2016 kuulub kostja poolt hagejale tasumisele lisaks viivis summas 9,39 EUR. Tulenevalt eeltoodust on hagihind 284,93 EUR.

lk 3

1.9 Arvestades eeltoodut leiame, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt, kuid kostja ei ole siiani oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu järgset võlgnevust kogusummas 232 EUR, sissenõudekulu 20 EUR, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 23,54 EUR ja alates 30.06.2015 täiendavat viivist 8% aastas summalt 117 EUR kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

Menetluslikud sätted

3.1 Lähtudes TsMS § 363 lg-st 1 punktist 4 teatab hageja, et on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses, ilma asja kohtuistungil arutamata. 3.2 TsMS § 407 lg-e 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavast sättest lähtuvalt ja viidates TsMS § 407 lg-le 2 palub Hageja rahuldada kohtul käesolev hagi tagaseljaotsusega enne istungit juhul, kui peaksid esinema TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud asjaolud. 3.3 TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

lk 4 3.4 Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 3.5 Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastusena kostja vastusele selgitas hageja järgmist: Kostja väidab, et tema ei saanud arvet vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.2. Hageja esitab vastava arve, mis saadeti kostjale 24.10.2012 kostja poolt antud aadressile (Lisa 1). Lisaks sätestab laenulepingu üldtingimuste p 7.5, et arve mittekättesaamine ei vabasta kohustusest selle õigeaegse tasumise eest. Kui laenutaotleja ei ole 5 kalendripäeva jooksul alates laenu saamisest arvet saanud, kohustub ta sellest laenuandjat teavitama. Kostja seda ei teinud. Seega kostja väited, et seetõttu ta ei ole kohustatud käsitlustasu maksma, on põhjendamatud. Kostja väitel sai ta alles hagiavalduses teada, et lisaks käsitlustasule tuleb tasuda ka trahv 35 EUR. Vastavalt VÕS § 158 lg-le 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p-s 10.2 on pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 35 EUR. Kostja on antud tingimusega tutvunud, pooled on selles omavahel kokku leppinud, mistõttu on hagejal õigus nõuda trahvi 35 EUR. Kostja leiab, et hagihinnast tuleks maha arvata ka 90 EUR, mille tasumise kohta esitas kostja maksekorralduse. Kostja märgib, et hageja väitel on kostja tasunud üksnes 43 EUR. Hageja selgitab, et ülejäänud 47 EUR oli maksegraafiku tasu, milles pooled leppisid kokku maksegraafiku sõlmimisel (Lisa 2). Hageja on ekslikult lisanud vale nimega maksekorralduse. Hageja esitab kostja nimega maksekorralduse (Lisa 3). Seega kostja väited, kas ta üldse laenu sai, on pahatahlikud ja kohut eksitavad. Lisaks kostja väide, et ta soovib riigilõivu summas 75 EUR jätta hageja kanda, kuigi hageja poolt on üksnes tasutud 30 EUR. Hageja selgitab taas, et 30 EUR on tasutud hagiavalduse esitamisel ja 45 EUR maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

lk 5 Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja riigilõivu tasumise info on kostjal kindlasti ka olemas, vastasel juhul ei oleks kostja saanud esitada vastuväidet. Samuti kostja väide, et kuivõrd tema on mittetöötav pensionär, mistõttu ta palub riigilõivu tasumisest vabastamist, on paljasõnaline ja tõendamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendamata ja lisatud dokumendid ei tõenda, et hagihind on 284,93, Hagihinnas lisaks põhivõlale nõutakse käsitlustasu ja trahvi tasumist Laenufirma Ferratum "Laenulepingu üldtingimuste" p 7.2 näeb ette, et laenuvõtjale saadetakse käsitluskulude kohta arve. Seda koheselt pärast laenu taotlemist. Kostja seda saanud ei ole . Samas "üldtingimuste" p.7.5 kohustab arvet ikka maksma, kuigi laenutaotlejale ei ole seda saadetudki. Selliste vastuoluliste eeskirjade olemasolul palub kostja kohtul end vabastada käsitluskulude tasumisest summas 60 eurot. Kostja on seisukohal, et temale saadetud kahes laenu tasumist nõudvas kirjas ei olnud välja toodud, millest võlg koosneb ( viivis, leppetrahv, põhivõlg ) Alles hagiavalduses sai ta teada, et lisaks käsitlustasule on talle määratud ka trahv 35 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 10.3 näeb ette, et trahvi võib nõuda. Nüüd selgub, et trahv on just nagu lepingu lahutamatu osa ja ei vaja selgitust, milliste lepingupunktide rikkumise eest selliseid meetmeid rakendatakse. Hagihinnast tuleks maha arvestada ka 90 eurot, mille tasumise kohta on olemas maksekorralduse väljavõte, mille koopia kostja lisas vastulausele (Lisa 1) Hageja väidab, et kostja olevat tasunud vaid 43 eurot. Kostja leiab, et hagiavalduses puudub hagejal maksekorralduse koopia, et ta üldse kostjale kui laenutaotlejale 160 eurot üle kandis. Hagiavalduse lisa 2 tõendab, et 10.07.2013.aastal sai laenu 1000 eurot keegi XXX. Ja ma kostja ise avaldab kahtlust, kas üldse laenu sain, sest SMS sõnumis laenutaotlemisel näitas sissetulekuks 0 eurot. Eeltoodut arvestades palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata Mingit kompromissivõimalust antud haginõude osas ei ole. Riigilõivu summas 75 eurot soovib hageja jätta kostja kanda, kuigi hagiavalduse lisa 9 tõendab hageja poolt vaid 30 euro tasumist. Kostja palub kohtul jätta riigilõiv hageja kanda. Kostja on mittetöötav pensionär XX ja palub end riigilõivu tasumisest vabastada. Vastusena hageja vastusele leiab kostja, et konkreetseid kohustusi leppetrahvi ja käsitlustasu osas ta endale võtta ei saanud, kuna lihtsalt puudub allkirjastatud leping, mis seda kinnitaks. Kuid hageja väidab, et kostjal on kohustus maksta trahvi 35 eurot Aluseks võttes VÕS § 158 lg 1 kinnitab hageja seejuures, et kostjaga on sõlmitud selles osas kokkulepe. Hageja on hilinenud leppetrahvi sissenõudega, sest VÕS § 159 lg 2 alusel kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Trahvi (leppetrahvi) ja käsitlustasu sissenõudmisest ja maksmise kohustusest sain teada alles hagiavaldusest. Vastuseks kostja maksegraafiku osas. See ei ole sisuliselt ega vormiliselt maksegraafik, mis oleks kahepoolselt kokku lepitud ja sõlmitud. Kostja väitel saadeti e-maili teel ainult teadmiseks, et ta on kahele laenufirmale võlgu ja pakuti maksegraafikut 10 kuu peale, nii

lk 6 et maksed summas 90,00 peavad laekuma iga kuu 10. kuupäevaks alates 2013 augustikuust kuni kogu võlgnevuse likvideerimiseni. Eelnevalt ei olnud ta esitanud taotlust maksegraafiku sõlmimiseks Puudus ka kokkulepe, milles tingimused oleks kooskõlastatud ja allkirjaga kinnitanud. Need osamaksed justkui määrati kostjale teatud summas ja tähtajaks sundkorras täitmiseks Ühelt ülekandesummalt 90 eurot võeti 47 eurot maksegraafiku tasu ja seega olevat kostja võlga tasunud ainult 43 eurot. Sellest sai kostja teada alles hagiavalduse materjalidega tutvudes. Folkia AS Eesti filiaali (Monetti) võlanõuet hagiavalduses ei ole. Millises ulatuses sellele laenuandjale summasid üle kanti on kostjale teadmata. Muidugi ka see, millise inkassofirma haldamisel see praegu on. Kostja lisas oma seisukohale 3 maksekorraldust raha ülekandmise kohta Intrum Justitia arvele: 10.08.2013.a. 90 EUR, 09.11.2013 summa 90 EUR ja 22.12.2013.a. 10 EUR Kokku seega 190 EUR.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja E T on 24. 10. 2012 sõlminud kiirlaenulepingu, millega Ferratum Estonia OÜ laenuandjana andis kostjale laenu 160 eurot tagasimakse tähtajaga 23. 12. 2012 /t.l. 20/ . Kuna kostja laenu ei tagastanud, andis laenuandja võlanõude üle hagejale Instrum Justitia Debt Finance AG-le /t.l. 27/. Poolte vahel on vaidlus võla üle. Hageja väitel on kostja maksnud 90 eurot, s.h. põhiosa 43 €. Seega on kostjal põhivõlg 117 eurot, millele lisandub käsitlustasu 6o eurot ja teenustasu kahe kirja eest 55 eurot. Seega kokku võlg 232 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu ja kinnitab, et on võla tagasi maksnud. Selle tõendamiseks esitas kostja kohtule maksekorraldused /t.l. 73-75/. Maksekorraldustele märgitud viitenumber ei vasta hagi aluseks oleva kokkuleppe viitenumbrile ja ei ole ilmselgelt makstud vaidlusaluse võla katteks. Tegelikult maksis ta ära 43 eurot, s.h. intress. Kostja oli võtnud endale kohustuse tagastada laen ja tasuda intressid vastavalt maksegraafikule. Seega kuulub hageja nõue põhivõla osas rahuldamisele summas 117 eurot. Hageja esitas kohtule taotluse käsitluskuludena 115 euro, s.h. käitluskulu 60 eurot väljamõistmiseks kostjalt, mis kohtu hinnangul, arvestades võlgnevuse suurust ei ole põhjendatud ja ei ole proportsioonid põhivõlaga. Kohus arvesse võttes poolte majanduslikku seisundit ja lepingupoolte õigustatud huvi, jätab käsitluskulu kostjalt välja mõistmata kahe kirja eest nõutud 55 eurot ja rahuldab käsitluskulude nõude summas 60 eurot vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Kohus rahuldab ka hageja nõude võla sissenõudmise kulude hüvitamiseks 20 euro ulatuses. Seoses rahalise kohustuse täitmata jätmisega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mille suurus hagi esitamise seisuga on 23,54 eurot. Lepinguga on pooled leppinud viivise suuruseks 8 % aastas.

lk 7 VÕS § 113 lg. 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg. 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus rahuldab viivise nõude sissenõutavaks muutunud osas summas 23,54 eurot. Kohus, võttes arvesse, et kohustatud isiku näol on tegemist isikuga, kelle sissetulekuks on sotsiaaltoetused, jätab rahuldamata hageja nõude täiendava viivise saamiseks alates kohtusse pöördumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab pooltele, et kuni kohtulahendi jõustumiseni võivad pooled menetluse lõpetada kompromissi sõlmimisega, mille kohus kinnitab määrusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.