Kohtulahend

2-14-28154 Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Harju Maakohus jättis 18.02.2015 otsusega PlusPlus Baltic OÜ hagi XXXvastu võla saamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.06.2015 otsusega maakohtu otsuse ja jättis menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 28.09.2015 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 28.09.2015 Riigikohtu määrusega. Kuni 31.12.2014 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 09.10.2015 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja kulud on riigilõiv ja õigusabikulud. Avalduse kohaselt tasus hageja hagiavalduselt riigilõivu 192,49 eurot ja apellatsioonkaebuselt 250 eurot. Hageja kandis lisaks õigusabikulusid esimeses kohtuastmes 240 eurot ja teises kohtuastmes 1 476 eurot. Hageja on haviavalduses palunud välja mõista menetluskuludelt viivis. 18.10.2015 esitatud seisukohas leiab kostja, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja ebamõistlikud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja poolt riigilõivude tasumine nähtub kohtutoimikust. Hageja on 13.10.2014 tasunud hagiavalduselt riigilõivu 192,49 eurot (tl 63) ja 13.03.2015 apellatsioonkaebuselt 250 eurot (tl 111). Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 442,49 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt kandis hageja õigusabikulusid esimeses astmes 240 eurot, so 4 tundi tunnihinnaga 60 eurot käibemaksuta. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust, esitatud hagi ning sellele lisatud dokumente, peab kohus õigusabikulusid esimeses astmes põhjendatuks. Kostja on märkinud, et maakohtu kulusid tuleb mitte arvestada, sest hageja tegeleb igapäevaselt võlgade sissenõudmisega ja sisuliselt on hageja esitanud oma valitseva mõju all oleva ettevõtte töötaja eest esitatud arve. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust maakohtu menetluses kantud kulude väljamõistmisest keeldumiseks. Äriregistrist nähtuvalt on hageja tegevusala investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Seega on ebaõige väide, et hageja tegevusalaks on võlgade sissenõudmine. Hagejale on õigusteenust osutanud teine juriidiline isik, vaatamata sellele, et mõlematel ühingutel on sama juhatuse liige ja samad kontaktandmed. Seega peab kohus esimeses astmes kantud hageja menetluskulusid summas 240 eurot põhjendatuks. Menetluskulude avalduse kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluses õigusabile 15 tundi ja 48 minutit. Hageja esindaja vahetusest tulenevalt pidi hageja tutvuma kogu senise menetluse materjalidega ning koguma täiendavat informatsiooni nii kliendilt kui pangalt. Kuna kostja koostas apellatsioonkaebusele vastuse, siis pidi hageja esitama ka sellele seisukohad. Samuti pidi hageja esindaja küsima kliendilt täpsustavaid küsimusi. Kostja leiab, et menetluskulud on ülepaisutatud. Kohus märgib, et nähtuvalt menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonile on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingutele kokku 11 tundi, sh suhtlus

2-14-28154 kohtuga, volikirja ülevaatamine, pangast saadetud vastuse üle vaatamine. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülemäärane. Esitatud apellatsioonkaebus on neljal leheküljel, millest õiguslik põhjendus kahel ja poolel leheküljel. Tegemist ei ole tavapärasemast keerukama õigusvaidlusega. Kohus märgib, et esindaja vahetus on menetlusosalise valik ning sellest tulenevalt uuesti kogu menetluse materjalidega tutvumisest tekkinud menetluskulusid ei ole põhjendatud jätta teise poole kanda. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega 4 tunni ulatuses. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse vastusega tutvumisele ja seisukoha esitamisele, mh kliendiga suhtlemine, kulunud 4,8 tundi. Kostja vastus apellatsioonkaebusele oli neljal leheküljel ning sellele oli lisatud üks tõend dokumendi avamise kohta e-toimikus. Hageja 16.04.2015 seisukoht kostja vastusele on sisuliselt kahel leheküljel ning sellele ei ole lisatud täiendavaid tõendeid. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks kostja vastusega tutvumisele ning seisukoha esitamisele kulunud aega 2 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks apellatsioonimenetluses hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 6 tunni ulatuses, mis arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda, so 130 eurot, vastab 780 eurole, so 6x130. Seega kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud käesolevas asjas 1 462,49 eurot, so 442,49+240+780, mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.