lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-34851/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-34851/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haridus- ja Teadusministeerium70000740(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-34851

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. oktoober 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Hagi ese

Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi A.M., V.K., O.T. ja A.K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 707 eurot 48 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) (registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu), lepinguline esindaja: Hardi Rikand (e-post: [email protected]) Kostja I: A.M. (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja II: V.K. (endine eesnimi V., isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja III: O.T. (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja IV: A.K. (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi.
2.Välja mõista A.M., V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kasuks võlgnevus 3 707 eurot 48 senti, seejuures V.K. mitte rohkem kui 958 eurot 67 senti ja A.K. mitte rohkem kui 1 521 eurot 10 senti.
3.A.M., V.K., O.T. ja A.K. vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt R.P., kelle suhtes menetlus on lõpetatud 30.11.2013 kohtumäärusega (kompromissi kinnitamisega).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) menetluskulud (riigilõiv) jätta 80% ulatuses solidaarselt A.M., V.K., O.T. ja A.K. kanda.
5.Välja mõista riigituludesse A.M., V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt menetluskulu (riigilõiv) 220 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank A/S Eesti filiaal). Kohustuslik on

maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700073750. Selgituseks märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

6.Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb kostjatel viivitamatult esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele aadressil Endla 10a, Tallinn, 10142 või Turu 2, Tartu, 51014 või e-posti aadressil [email protected].
7.Väljamõistetud menetluskulude riigituludesse tasumisega viivitamise korral mõista A.M., V.K., O.T. ja A.K. solidaarselt välja riigituludesse tasumata menetluskuludelt määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata selle jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas Tartu Maakohtule hagi A.M., V.K., O.T., A.K. ja R.P. vastus võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis A.M. (kostja I) 05.10.2000 õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank õppelaenulepingu nr 00-080739-OL (Leping). Lepingu alusel laenas AS Hansapank A.M. 62 000 krooni (3 962 eurot 52 senti), mis kanti A.M. kontole üle neljas osas: 07.10.2000, 05.10.2001 ja 17.10.2002 15 000 krooni, 30.12.2003 17 000 krooni. A.M. kohustus tasuma õppelaenusummalt AS-ile Hansapank intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagamiseks on sõlmitud käenduslepingud V.K. (kostja II), O.T. (kostja III), A.K. (kostja IV), R.P. (endine R.T., kostja V) ja T.R.. V.K. sõlmis 02.10.2000 limiteeritud käenduslepingu vastutuse piirmääraga 15 000 krooni (958 eurot 67 senti). R.P. sõlmis 04.10.2000 ja 11.09.2002 limiteeritud käenduslepingud vastavalt 15 000 krooni (958 eurot 67 senti) ja 21 000 krooni (1 342 eurot 14 senti) ulatuses. T.R. sõlmis 09.10.2003 limiteeritud käenduslepingu summas 23 800 krooni (1 521 eurot 10 senti). O.T. sõlmis 10.04.2003 limiteeritud käenduslepingu summas 63 000 krooni (4 026 eurot 43 senti). A.K. sõlmis 29.12.2003 limiteeritud käenduslepingu summas 23 800 krooni (1 521 eurot 10 senti). Lepingutega tekkis käendajail solidaarvastutus laenusaaja (A.M.) õppelaenulepingu ning kõigi selle tulevikus sõlmitavate lisade alusel tekkinud kohustuste täitmisel. Käendajate vastutus ja kohustatus riigi ees tuleneb Eesti NSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 188 lõikest 5, § 207 lõikest 3 ja § 209 lõikest 1. Sama regulatsioon sisaldub võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 69 lõigetes 1-2 ja 6-7, § 145 lõigetes 1-2, §-s 150. Kuna A.M. rikkus laenusumma ja intressi tagasimaksmise kohustust, edastas 17.02.2008 AS Hansapank kõigile võlgnikele teate juba olemasolevast võlgnevusest palvega see tasuda. Teates informeeris AS Hansapank võlgnikke ka laenu tasumata jätmisega seonduvatest tagajärgedest. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis AS Hansapank tuginedes Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 362 lõikele 1 hagejalt

riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. 20.01.2009 saatis hageja võlgnikele õppelaenuvõlgnevuse teatise, milles informeeris neid nõudeõiguse üleminekust pangalt hagejale ning andis tähtaja võlgnetava summa tasumiseks. Võlgnikke informeeriti seejuures asjaolust, et võlgnevuse mittetasumisel või maksegraafiku kohaldamise avalduse mittetähtaegsel esitamisel pöördub hageja hagiavaldusega kohtusse. 19.02.2009 esitasid käendajad T.R. ja A.K. avalduse maksegraafiku koostamiseks. Sõlmitud kokkuleppest pidas kinni ainult T.R., kes on hagi avalduse esitamise seisuga võlgnevuse oma vastutuse piirmäära ulatuses tasunud. Kuna kostjad ei ole oma kohustust hageja ees hagi avalduse esitamise ajaks täitnud, palub hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 3 707 eurot 48 senti, millest solidaarselt V.K. 958 eurot 67 senti, R.P. 2300 eurot 81 senti ja A.K. 1 521 eurot 10 senti. Hageja nõue 3 70 eurot 48 senti koosneb põhivõlast summas 3 080 eurot 12 senti ja intressist perioodi 03.07.2008 kuni 18.07.2013 eest summas 627 eurot 36 senti. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõiv. Hageja esitas kohtule õppelaenulepingu nr 00-080739-OL ja selle kontoliikumised, käenduslepingud kostjaga II, III, IV, V ja T.R., kostjatele saadetud AS-i Hansapank teatised olemasolevast võlgnevusest (17.02.2008), hageja teatised (20.01.2009), kostjate avaldused 19.02.2009 maksegraafiku koostamiseks ja kokkuleppe õppelaenuvõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.

KOSTJA II VASTUS HAGILE

V.K. esitas kohtule avalduse, kus märkis A.M. andmed. V.K. märkis, et ta on 81 aastane, tema ainuke sissetulek on pension ning ta ei ole võimeline A.M. laenu maksma.

KOMPROMISS KOSTJAGA V

30.11.2013 määrusega lõpetas kohus osaliselt menetluse R.P. suhtes seoses kompromissi sõlmimisega ning otsustas jätkata menetlust teiste kostjate osas. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA II AVALDUSELE

Hageja on seisukohal, et V.K. ei ole sisuliselt hagiavaldusele vastu vaielnud. Ebaõige on V.K. väide, et A.M. ei ole leitud. Ainuüksi V.K. väide, et ta on pensionil, ning ta midagi rohkem ei teeni, ei anna alust menetluse lõpetamiseks V.K. osas. Hageja jääb varasemalt esitatud nõude juurde.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja soovib kostjatelt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 3080 eurot 12 senti ja intressid 627 eurot 36 senti, kokku 3 707 eurot 48 senti, millest solidaarselt V.K. 958 eurot 67 senti ja A.K. 1 521 eurot 10 senti.
3.Kohus toimetas hagimaterjalid A.M. ja V.K. kätte isiklikult allkirja vastu, O.T. ja A.K. toimetas dokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Oma seisukoha hagiavalduse kohta esitas vaid V.K..
4.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes, millega kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

AS Hansapank ning A.M. sõlmisid 05.10.2000 õppelaenulepingu nr 00-080739OL (tlk 4-5). A.M. kanti laenusumma 62 000 krooni (3 962 eurot 52 senti) üle kolmes osas – 07.10.2000, 05.10.2001 ja 17.10.2002 15 000 krooni (kokku

45 000 krooni ehk 2 876 eurot 2 senti) ja 30.12.2003 17 000 krooni ehk 1 086 eurot 50 senti (tlk 6).

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks V. (lepingus eesnimi V.) K. 02.10.2000 käenduslepingu nr OL339071 maksimumsummas 15 000 krooni ehk 958 eurot 67 senti (tlk 7);

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks R.P. (endine R.T.) 04.10.2000 käenduslepingu nr OL-341193 maksimumsummas 15 000 krooni ehk 958 eurot 67 senti (tlk 8) ja 11.09.2002 käenduslepingu nr OL-507359 maksimumsummas 21 000 krooni ehk 1 342 eurot 14 senti (tlk 9);

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks T.R. 09.10.2003 käenduslepingu nr OL-699013 maksimumsummas 23 800 krooni ehk 1 521 eurot 10 senti (tlk 10); O.T. 10.04.2003 käenduslepingu nr OL-610369 maksimumsummas 63 000 krooni ehk 4 026 eurot 43 senti (tlk 11);

AS Hansapank sõlmis õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks A.K. 29.12.2003 käenduslepingu nr OL-731149 maksimumsummas 23 800 krooni ehk 1 521 eurot 10 senti (tlk 12).

17.02.2008 edastas AS Hansapank kostjatele teatised võlgnevuse kohta (tlk 13-18).

Vaidlust ei ole ka selles, et Eesti Vabariik omandas pangalt nõude, et hageja poolt on kostjatele saadetud teateid võlgnevuse ja võlausaldaja vahetumise kohta (tlk 19-25). Kostjad ei ole hagejale kogu võlgnevust tasunud.

5.Õppelaenude andmist reguleerib praegu õppetoetuste ja õppelaenu seadus (ÕÕS). See jõustus ÕÕS § 40 lg 1 järgi üldiselt 01.09.2003, ÕÕS §-d 30 ja 31 aga sama seaduse § 40 lg 2 järgi 01.09.2004. Selle seaduse § 30 lg 1 järgi maksavad isikud, kes on ÕÕS-i jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks haridusseaduse kohaselt, õppelaenu tagasi enne ÕÕS-i jõustumist kehtinud ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras. Enne ÕÕS-i jõustumist sõlmitud õppelaenulepingute alusel antud õppelaenudele rakendub riigitagatis ÕÕS § 31 järgi enne ÕÕS-i jõustumist kehtinud tingimustel ja korras. Seega tuleneb ÕÕS-ist, et 05.10.2000 AS Hansapanga ja A.M. vahel sõlmitud õppelaenulepingule nr 00-080739-OL ja selle lisadele kohaldub HaS.
6.AS-i Hansapank ja A.M. vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist laenulepinguga. Laenuleping on tüüpiline kestvusleping § 195 lg 3 mõttes, st leping, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kuigi laenuleping ja selle osad lisad sõlmiti ning osa laenuraha kanti A.M. üle enne 01.07.2002, tuleb vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 järgi kohaldada võlaõigusseadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
7.AS-i Hansapank ning V.K., O.T. ja A.K. vahel sõlmitud lepingud vastavad käenduslepingute tunnustele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on enda otsustes tsiviilasjades nr 3-2-1-55-05 ja 3-2-1-102-07 leidnud, et käenduslepingu näol ei ole üldiselt tegemist kestvuslepinguga ja sellele tuleb VÕSRS § 11 järgi kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui käendusleping on sõlmitud enne 01.07.2002. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui samast seadusest ei tulene teisiti. V.K. käenduslepingu sõlmimise ajal, so 02.10.2000, kehtis TsK ja V.K. sõlmitud käenduslepingul puuduvad tunnuseid, mis võimaldaksid

seda kestvuslepinguks kvalifitseerida. Seega tuleb vaidlus V.K. puudutavas osas lahendada TsK-i käendust reguleerivate sätete alusel. TsK § 206 lg 1 näeb ette, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg 1 näeb ette, et kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 207 lg 2 kohaselt vastutab käendaja samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 207 lg 3 kohaselt vastutavad ühiselt käenduse andnud isikud kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. V.K. vastutuse piirmäär on käenduslepingu nr OL-339071 järgi 15 000 krooni ehk 958 eurot 67 senti. Ülejäänud käendajatega (O.T. ja A.K.) on käenduslepingud sõlmitud pärast VÕS-i jõustumist, mistõttu tuleb vaidlus neid puudutavas osas lahendada VÕSi käendust reguleerivate sätete alusel. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt.

8.VÕS § 8 lõikes 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. HaS § 362 lg 3 näeb ette, et riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on enda otsuses nr 3-2-1-178-10 märkinud, et eelneva näol on tegemist seadusjärgse viivisenõudega VÕS § 113 lg 1 mõttes, mida riik saab arvutada talle üleläinud nõude rahuldamisega viivitamise korral.
9.Kostjad A.M., O.T. ja A.K. ei ole hagile vastanud. Kostja V.K. on tuginenud kõrgele eale ja majanduslikule olukorrale (ainuke sissetulek on pension), mis takistab nõuet tasumast. Kohus on seisukohal, et kõrge iga ja raske majanduslik olukord ei vabanda maksekohustuse rikkumist ega ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kohustuse täitmise nõude esitamise eeldused on kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning raske majanduslik olukord ei vabasta täitmise kohustusest. Kostjad ei ole vastu vaielnud nõude suurusele ega koosseisule. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
10.Arvestades kostjate vastutuse piirmäärasid, mõistab kohus kostjatelt A.M., O.K., O.T. ja A.K. solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 3 707 eurot 48 senti, seejuures V.K. mitte rohkem kui 958 eurot 67 senti ja A.K. mitte rohkem kui 1 521 eurot 10 senti.
11.A.M., V.K., O.T. ja A.K. vastutavad hageja ees solidaarselt R.P., kelle suhtes on menetlus lõpetatud 30.11.2013 kohtumäärusega, millega kinnitati hageja ja R.P. vahel sõlmitud kompromiss.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

12.Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 165 lg-st 3 ning jätab menetluskulud 80% ulatuses solidaarselt A.M., V.K., O.T. ja A.K. kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista hageja kasuks riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 3707 eurot 48 senti

ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 275 eurot. 30.11.2013 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse ühe kostja osas ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kuna ühe kostjaga seotud osas jäid menetluskulud poolte endi kanda, tuleb ülejäänud neljalt kostjalt, kelle osas menetlus jätkus, välja mõista hageja menetluskuludest 80%, s.o 220 eurot.

14.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
15.Lähtuvalt eeltoodust kuulub menetluskulu (riigilõiv), mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel TsMS § 145 alusel vabastatud, kostjatelt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb väljamõistetud menetluskulu (riigilõiv) tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja