Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. detsember 2019
Tsiviilasja number
2-18-5884
Tsiviilasi
H.P. hagi M.P. vastu kinnisasja osaliselt ühisvaraks tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks
M.P. apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
H.P. vastuapellatsioonkaebuse
0 eurot
hind Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.P. apellatsioonkaebus ja H.P. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant / vastustaja II (kostja):M.P. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Vastustaja I / vastuapellant (hageja): H.P. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Ingrid Vinnal
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. aprilli 2019 otsus osaliselt XX kinnisasja omandiõiguse kaotuse eest H.P.le määratud hüvitise suuruse osas (p 2 teine lause) ja muuta tasaarvestuse tulemusena tasumisele kuuluvat summat (p 8).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista M.P.lt välja H.P. kasuks hüvitis XX kinnisasja väärtuse suurendamise eest 7875 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõista M.P.lt välja H.P. kasuks 13 013,56 eurot.
4.2.Lugeda M.P. lahusvaraks olev kinnisasi (registriosa nr XXXXXX) asukohaga XXXXXX küla, XX M.P. ja H.P. ühisvaraks 15750 euro ulatuses. Jätta kinnisasi M.P. ainuomandusse. Mõista M.P.lt välja H.P. kasuks XX kinnisasja väärtuse suurendmise eest hüvitis 7875 eurot.
4.3.Jätta AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning nende lisadest ja muudatustest tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes H.P. kanda.
4.4.Mõista M.P.lt välja H.P. kasuks hüvitis 5738,56 eurot laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest.
4.6.Mõista H.P.lt välja M.P. kasuks resolutsiooni p-s 4.5. nimetatud vallasvara omandiõiguse kaotuse eest hüvitis 600 eurot.
4.7.Jätta sõiduauto Suzuki Swify (reg nr XXXXXX) M.P. ainuomandisse ja sõiduauto Volkswagen Sharan (reg nr XXXXXX) H.P. ainuomandisse.
4.8.Tasaarvestada väljamõistetud hüvitised ja tasaarvestuse tulemusel mõista M.P.lt välja H.P. kasuks 13 013,56 eurot.
4.9.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Vabastada M.P. apellatsiooniastmes kantud riigi õigusabikulude hüvitamise kohustusest.
4.10.Hüvitada vandeadvokaat Vahur Krinalile riigi õigusabi tasu 520,32 eurot riigi arvel.
4.11.Mõista M.P.lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 520,32 ning määrata, et see tuleb tasuda ühe aasta jooksul
võrdsete osamaksetena iga osamakse suurusega 43,36 eurot kord kuus vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole.
4.12.Tühistada otsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 17.04.2018 määrusega seatud hagi tagamine.
4.13.Saata otsus Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.H.P. (hageja) esitas 16. aprillil 2018 hagi M.P. (kostja) vastu kinnisasja osaliselt ühisvaraks tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXXXXX ning lahutati Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-2081. Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut. Kostjale tagastati 1996 õigusvastaselt võõrandatud maana kaks maatükki vastavalt 29 ha ja 2,1 ha, kokku 31,1 ha. Nimetatud kinnistu osaliseks võõrandamiseks jagati katastriüksus kaheks, millest katastriüksus nr XXXXXXXXXXXXX pindalaga 1,1 ha kanti kostja nimele uude registriossa uue kinnistu nr XXXXXX (XXXXXX, XX). Kinnistul olnud hooned olid ajal, kui kostja sai hoonestatud kinnistu omanikuks, väga halvas olukorras. Pooled võtsid 11. juulil 2006 laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel elamu renoveerimiseks AS-st Swedbank pangalaenu 28 779 eurot. Laenuraha ja abikaasade ühiste sissetulekutega on pooled abielu ajal ehitanud kostjale kuuluvale kinnisasjale uusi ehitisi ning rekonstrueerinud/renoveerinud kinnisasjal olnud ehitisi. Kinnisasjale ehitati uus maakelder, puukuur ja alustatud on elamule juurdeehitusega. Samuti on poolte ühiste vahenditega elamusse paigaldatud vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning ehitatud uus elektrisüsteem. Aidale on laastukatuse asemel paigaldatud eterniitkatus. Abieluajal ehitasid pooled kostja kinnisasjale uude kohta uue salvkaevu. Enne 1. juulit 2010 teostati pangalaenu vahenditega peamine osa elamu juurdeehitusest, s.o garaaž, sauna kompleks (ilma siseviimistluseta) koos WC ja dušširuumiga, ehitati uude ossa teine korrus rõduga, rekonstrueeriti elamu katus. Laenuraha eest vahetati ja paigaldati kogu
elamule uued aknad (v.a garaaž), mädanenud seinapalgid vahetati uute palkide vastu, soojustati majaseinad, paigaldati fassaadiks uus puitlaudis vooder ning elektripõrandakütte kaabel. 2014. aastal on pooled ühiste vahenditega paigaldanud elamule vihmaveesüsteemi ja 2016. aastal alustati eluruumide kapitaalremondiga, mis jäi pooleli. Jooksvalt on elamus tehtud sanitaarremonti. Menetluse jooksul täpsustas hageja oma nõuet ning palus lugeda kostja lahusvaraks olev kinnistu reg nr XXXXXX osaliselt poolte ühisvaraks 25 300 euro ulatuses, jätta kinnistu kostja ainuomandusse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja omandiõiguse kaotuse eest õiglane hüvitis 12 650 eurot. Hageja palus jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest 5738 eurot 56 senti. Hageja palub jätta hageja ainuomandisse vallasvara murutraktor, murutrimmer, saag Stihl, külmkapp, pesumasin, nõudepesumasin, kohvimasin, telekas, tööriistad, maanteeameti registris registreerimata tagavaraosadeks ostetud XXXXXXXXX, koguväärtusega 1200 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja eelnimetatud vallasvara omandiõiguse kaotuse eest hüvitis 600 eurot. Hageja palub jätta sõiduauto Suzuki Swify, registreerimismärk XXXXXX kostja ainuomandisse ja Volkswagen Sharan, registreerimismärk XXXXXX hageja ainuomandisse. Teha tasaarvestus pooltelt välja mõistetud hüvitiste osas, mille tulemusel mõista kostjalt hageja kasuks välja 17 788 eurot 56 senti.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Hageja töö ja rahaliste panuste tulemusena on kinnistu väärtus küll tõusnud, kuid mitte nii suures ulatuses, nagu hageja on väitnud. Kui kostja sai kinnistu omanikuks, oli maja amortiseerunud. Hagiavalduses loetletud väidetavalt ühiste sissetulekute ja ühise laenu eest tehtud töid ei tehtud tegelikkuses poolte ühiste sissetulekutega, vaid kostjale kuulunud maa müügist saadud rahaga. Kostja sai maa müügist 80 000 krooni. Fassaad oli vahetatud juba enne laenu võtmist 2006. aasta juulis. Laenurahadega ehitati vaid teine korrus koos rõduga (rõdu on senini välja ehitamata), samuti paigaldati teise korruse aknad. Elektripõrandaküte küll paigaldati, kuid tööle see ei hakanud. Seega kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o et poolte abielu ajal võetud laenuga ehitati teine korrus, paigaldati katus ja teise korruse aknad. Ülejäänud laenurahad kulusid hageja hobile, s.o rallile. Seega ei ole hageja osa mitte 1/2, vaid maksimum 1/4. Kuna pank ei ole nõus laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevat laenukohustust kostjale üle kandma, peab see jääma hageja kanda. Kehtiva perekonnaseaduse § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Abikaasade varasuhe lõppes 12. märts 2018, mil kohustuste jääk oli 7754 eurot 1 sent, seega kohustuse jagamisel jääks kummagi poole kohustuseks (7754,01/2) 3877 eurot. Kostjal ei ole võimalik hüvitada hagejale 17 385 eurot 63 senti. Kostaja sissetulek on miinimumtöötasu, millest tulenevalt kostjale ei võimaldata täiendavat laenu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. aprilli 2019 otsusega hagi, luges kostja lahusvaraks oleva kinnistu reg nr XXXXXX, XXXXXX, XX, osaliselt poolte ühisvaraks 25 300 euro ulatuses ning jättis kinnistu kostja ainuomandusse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja omandiõiguse kaotuse eest õiglase hüvitise 12 650 eurot. Maakohus jättis AS-iga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ning selle lisadest ja/või muudatustest tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest
summas 5738 eurot 56 senti. Maakohus jättis kostja ainuomandisse vallasvara murutraktori, murutrimmeri, saagi Stihl, külmkappi, pesumasina, nõudepesumasina, kohvimasina, teleka, tööriistu, maanteeameti registris registreerimata tagavaraosadeks ostetud XXXXXXXXX, koguväärtusega 1200 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja eelnimetatud vallasvara omandiõiguse kaotuse eest õiglase hüvitise 600 eurot. Maakohus jättis sõiduauto Suzuki Swify, registreerimisnrmärk XXXXXX kostja ainuomandisse ja Volkswagen Sharan, registreerimismärk XXXXXX hageja ainuomandisse. Maakohus tegi tasaarvestuse pooltelt välja mõistetud hüvitiste osas, mille tulemusel mõistis kostjalt hageja kasuks välja 17 788 eurot 56 senti. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rahuldas kostjale määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulude taotluse, määras vandeadvokaadi poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 520 eurot 32 senti ning mõistis nimetatud summa riigituludesse kostjalt välja, määrates, et see tuleb tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 43 eurot 36 senti kuus. Maakohus määras, et otsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Maakohtu
17.aprilli 2018 hagi tagamise määrus, millega seati kostja omandis olevale kinnisasjale registriosaga numbriga XXXXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 17 385 eurot 63 senti hageja kasuks. Kostja nõustus hagiavalduses esitatud vallasvara ja sõiduautode jagamise nõuetega. Vaidlust ei ole ka selles, et kinnistu omanik on kostja, kellele tagastati maa omandireformi käigus ja hooned on kingitud kostjale abielu ajal. Pooled on nõus, et kinnistu on kostja lahusvara, mis jääb kostja omandiks. Vaidlus on ühisvarana abielu kestel kinnisvarale tehtud parenduste suuruses ja hüvitise suuruses, mille peaks kostja hagejale hüvitama kinnistu parenduste kui ühisvara jagamisel. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud selle seaduse jõustumise hetkeks, ja alates 1. juulist 2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 järgi 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 1. juulit 2010 teisiti kokku leppinud. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2010, tuleb PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. PKS § 14 lg 2 (enne 2010 kehtinud redaktsioon) kohaselt võib kohus tunnistada abikaasa lahusvara osaliselt või täielikult abikaasade ühisvaraks, kui lahusvara väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kas lahusvara väärtus on oluliselt suurenenud või mitte, selle üle saab otsustada, võrreldes, milline oleks lahusvara väärtus ilma abikaasade rahaliste vahendite või tööpanuseta ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal ja milline on lahusvara väärtus ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal abikaasade rahaliste vahendite ja tööpanuse tõttu tegelikult. Võrreldes kahte kohtule esitatud eksperthinnangut (Domus Kinnisvara eksperthinnang, I kd, tl 136–148, Lahe Kinnisvara eksperthinnang, I kd, tl 162–196) nähtub, et Domus Kinnisvara ei ole hinnanud kinnistu turuväärtust enne parenduste tegemist, Lahe Kinnisvara on hinnanud turuväärtust nii enne parenduste tegemist kui praegu. Maakohus leidis, et Lahe Kinnisvara eksperthinnanguga on tõendatud, et lahusvara (elamu) väärtus on poolte abielu kestel oluliselt suurenenud. Kostja ei vaidle vastu, et osaliselt hageja töö ja rahaliste panuste tulemusena on kinnistu väärtus tõusnud. PKS § 19 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus, arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi, abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda.
Maakohus leidis, et kohtul ei alust kõrvale kalduda abikaasade ühisvara osade võrdsusest. PKS § 27 lg 3 kohaselt loetakse abikaasade tehtud kulutused varale ühisvara hulka. Hageja väitel ei kasutatud kostja poolt maa müügist saadud raha elamu renoveerimiseks. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Antud juhul ei ole tegemist kinnistu kaasomanikega. Kinnistu on lahusvara ja selle omanik on kostja. Hagejal on õigus hüvitisele osas, mille võrra lahusvara (elamu) väärtus on poolte abielu kestel oluliselt suurenenud. Maakohus leidis, et on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 12 650 eurot Ühisvara jagamisel tuleb PKS § 38 kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi. Vaidlust ei ole selles, et abielu ajal on võetud pangalaen elamu renoveerimiseks. Hageja nõue jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest 5738 eurot 56 senti. Pooltelt välja mõistetud hüvitiste osas on põhjendatud teha tasaarvestus. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 12 650 eurot, hageja poolt kostja eest tasutud ja tasutava palgalaenu osa 5738 eurot 56 senti, kokku 18 388 eurot 56 senti. Vallasvara väärtuses 1200 eurot jääb hagejale, mille eest hageja peab hüvitama kostjale 600 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 17 788 eurot 56 senti. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Kostjale oli antud Tartu Maakohtu 21. mai 2018 määrusega (I kd, tl 109–110) riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 100% ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul peale õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Advokaat on esitanud taotluse hüvitada õigusabi osutamise eest 520 eurot 32 senti (sh käibemaks 86 eurot 72 senti). Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 520 eurot 32 senti, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 43 eurot 36 senti kord kuus vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt resolutsiooni p 2 osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid ja tuvastas valesti, et kostjale kuuluva kinnisvara väärtus suurenes 25 300 euro võrra. Kohtuotsuse aluseks võetud Lahe Kinnisvara eksperthinnang sisaldab väljaehitamata teise korruse pinnandmeid ning kinnistu koguväärtuse hindamisel on ebaõigesti arvestatud ka metsamaa katastriüksust. Lahe Kinnisvara eksperthinnang on koostatud valedel metoodilistel alustel. Hageja osa suuruse määramisel tuleb arvestada ainult elamu väärtust ja selle võimalikku suurenemist. Elamu väärtust saab hinnata vaid Domus Kinnisvara hinnangu alusel.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja poolt esitatud Domus Kinnisvara hinnang ei ole ekspertarvamus ning selle on koostanud isik, kellel ei ole kinnisvara hindamise pädevust. Lahe Kinnisvara eksperthinnang on seevastu koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt. Domus Kinnisvara hinnang on koostatud valedel metoodilistel alustel, ei ole kõlbulik väärtuste määramisel, aluseks ei ole võetud viimase poole aasta võrdlustehinguid, aluseks on võetud ebaõige netopind ja puudub kinnisasja hinnang ilma parendusteta, selgitamaks välja ühisvara väärtuse osa.
6.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas, teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda
ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maakohtus 4546 eurot 67 senti ning viivise menetluskuludelt. Hageja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et poolte vahel ei olnud vaidlust vaid ühisvara jagamise osas, vaid tegemist oli varavahekorral põhineva vaidlusega, mis sisaldas ka lahusvara ühisvaraks tunnistamist. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole ühisvara jagamiseks ja hüvitamiseks, kuid kostja on keeldunud ühisvara jagama. Ka kohtumenetluse ajal pakkus hageja asja lõpetamiseks kompromissi, kostja sellest keeldus. Hageja oli sunnitud kostja vastuväidete tõttu vara ühisvaraks tunnistamiseks ja selle väärtuse selgitamiseks tellima kohtu kaudu ekspertiisi, mis osutus oluliselt kallimaks, kui kinnisvara hindamine oleks tellitud kohtuväliselt. Kostja keeldus kohtumenetluses lubama hageja poolt tellitud kinnisvara hindajal pääseda hinnatavale kinnisvarale, mistõttu hageja taotles ekspertiisi määramist kohtu kaudu.
7.Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu maakohtu otsus tuleb osaliselt, ühisvaraks loetud vara omandiõiguse kaotuse eest määratud hüvitise suuruse osas, menetlusnormise rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab hüvitise suuruseks 8100 eurot ning hüvitise suuruse muutumisest tulenevalt muutub ka tasaarvestuse tulemus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
9.1.Kostja apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus luges XX kinnistu poolte ühisvaraks 25300 euro ulatuses ja mõistis kostjalt välja 12 650 eurot. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes hüvitise suurus. Kostja taotleb hüvitise väljamõistmata jätmist tõendamatuse tõttu.
9.2.Hageja vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsus osas, millega menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja palutakse teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda, määrata kindlaks kulude rahaline suurus ja mõista kulud kostjalt välja.
10.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha ühisvara väärtuse suurenemise ulatuse ja hüvitise suuruse osas, seejärel kontrollib menetluskulude jaotuse põhjendatust ja lõpuks lahendab ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimused.
11.Kostja apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Õige on kostja väide, et Lahe Kinnisvara hinnangus on arvestatud kinnisasja tervikuna, st hinna määramisel on arvestatud ka teist katastriüksust, milleks on lahustükk koos kasvava metsaga.
12.Kostja esitas maakohtule Domus Kinnisvara 26.10.2018 koostatud hinnangu. Domus Kinnisvara hindas üksnes hoonestatud katastriüksust ning leidis, et selle väärtus on 35000 eurot (I kd lk 137). Hageja taotlusel määras maakohus asjas kinnisavara hindamiseks ekspertiisi, mille viis läbi ekspert K. Lepp (Lahe Kinnisvara). Kohus palus eksperdil määrata kindlaks kinnistu nr XXXXXX turuväärtus parendustega ja turuväärtus ilma parendusteta. Ekspertiisi kohaselt on kinnistu turuväärtus 46000 eurot. Ilma parendusteta on kinnisasja turuväärtus 20700 eurot (I kd lk 162).
27.03.2019 kohtuistungil kinnitas ekspert K. Lapp, et ekspertiisi tegemisel arvestati mõlemaid katastriüksusi ja hinnati ka metsatükki, mis paiknes eraldi. Vastuseks hageja küsimusele, kas metsad on arvestatud, nii parendustega kui parendusteta, vastas ekspert „jah on“ (II kd lk 21 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et Lahe Kinnisvara ekspertiisiaktist ei ole näha, kui suur oli metsaga kaetud kinnistuosa väärtus, samuti ei saa sealt tuletada, kuidas ekspert parendusteta hoonete väärtuse määramisel arvestas metsa katastriüksusega.
13.Ringkonnakohus märgib, et Domus Kinnisvara hinnang on lubatav tõend, mida kohus saab hinnata koos Lahe Kinnisvara ekspertiisiaktiga. Kohtu määratud ekspertiis ei anna hindamisaktile iseeneslikult tõendusväärtust juurde. Käesolevas asjas on nii ekspertiis kui hindamisakt koostatud kutseliste hindajate poolt. Asjaolu, et ekspertiisi teostas 7 taseme ja hindamisakti 6. tasemega hindaja, ei anna alust Domus Kinnisvara aktiga arvestamata jätmiseks. Õige ei ole hageja väide, et Domus Kinnisvara hinnangu on koostanud ebapädev hindaja ebaõige metoodika alusel. Domus Kinnisvara koostatud hindamisakti kinnitas hindaja M. Kallaste, kes on kutseline hindaja, tase 6. Antud juhul on ekspertiisi ja hindamisakti erisuseks see, et Domus Kinnisvara hindas üksnes hoonestatud katastriüksust, mitte kinnistut tervikuna ning võrdlustehingutes võttis m2 arvestamisel aluseks hoones väljaehitatud ruumide pindala. Lahe Kinnisvara tehtud ekspertiisis hinnati kinnistut tervikuna, st ka metsaga lahustükki ning eksperdi sõnul võttis ta arvesse elamispinna arvestamisel ka projekteeritud II korruse ruumid, mis on küll välja ehitamata. Ekspert K. Lappi sõnul „on vahe ca 70 m2“. Eksperdi sõnade järgi ei arvestas ta hindamisel projektis toodud pindalaga.
14.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kui suur on hageja panus hoonete parendamisse, milline on tema hüvitise suurus ja kui palju parendused on kinnisasja väärtust suurendanud. Eksperdile aga esitati küsimused kogu kinnistu väärtuse kohta, arvestamata, et kinnistu koosnes kahest lahustükist (katastriüksusest), millest üks on hoonestamata metsamaatükk. Ringkonnakohus leiab, et metsaga kaetud katastriüksuse väärtuse muutumist ei saa hagejale hüvitise suuruse määramisel arvestada. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, milline on kostjale kuuluval kinnistul asuva metsaga kaetud katastriüksuse hind.
15.Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomiat ja poolte huve arvestades põhjendatuks määrata asjas täiendavat hindamist. Ringkonnakohus võtab hoonestatud katastriüksuse väärtuse määramisel aluseks Domus Kinnisvara hinnangu, mille järgi on hoonestatud katastriüksuse hind 35000 eurot. Samas ei ole Domus Kinnisvara hinnangus arvestatud parenduste mõju väärtuse suurenemisele kajastatud. Maakohtus ei ole pooled vaidlustanud Lahe Kinnisvara hinnangu järeldust, et parendused tõstavad kinnisvara hinda 45 % (+/- 20 %). Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja 1⁄2 parenduste tõttu suurenenud väärtusest, on õige. Arvestades kinnistu hinda ilma metsamaata on parenduste suurus 15750 eurot ( 35000 x 45/100) ja sellest 1⁄2 on 7875 eurot.
16.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud hüvitise suurust ja mõistab kostjalt välja enamsaadud ühisvara eest hageja kasuks omandiõiguse kaotuse eest välja 7875 eurot. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu resolutsiooni p-i 8, millega maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja mõistab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 13013.56 eurot (7875+5738.56 – 600).
17.Ringkonnakohus jätab hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohus jättis õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja nõue vähemsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks rahuldati ligikaudu 50 % ulatuses. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis lubaksid üldreeglist kõrvale kalduda ja annaksid aluse kohaldada TsMS § 164 lg-t 2.
18.Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebuse jättis rahuldamata, mistõttu on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt apellatsioonkaebuse ja jätab sel põhjusel riigi õigusabi tasu TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.