lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-39709/14

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-39709/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2045
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2022-02-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10, 2, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsÜS § 147 lg 1, 3Aegumistähtaja algusTsÜS § 160 lg 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PlusPlus Legal OÜ12752805(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

15. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-14-39709

Tsiviilasja hind

207,76 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja PlusPlus Legal OÜ (registrikood 12752805, asukoht XXX), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

Ärakuulamine

06.10.2015

Ärakuulamisel osalenud isikud

Kostja Peeter Äro

PlusPlus Legal OÜ hagi XXXvastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXXhageja PlusPlus Legal OÜ kasuks põhivõlgnevus 103,88 eurot ja viivis 103,88 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta poolte menetluskulud kostja XXXkanda.
4.Välja mõista kostjalt XXXhageja PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulud summas 195 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 120 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 444 lg 1Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4441 lg 42
TsMS § 448 lg 41Täiendav otsus
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 146Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 170Loovutamisest teatamine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
5.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb nende tasumisega viivitamisel tasuda kostjal XXXhageja PlusPlus Legal OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1.Plusplus Legal OÜ esitas 19.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX207,76 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 13.04.2015 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.16.04.2015 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 30.04.2015 (k.a).
3.30.04.2015 esitas PlusPlus Legal OÜ hagi XXXvastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 103,88 eurot, viivise 103,88 eurot ning menetluskulud summas 363 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 06.10.2015.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et XXXAS ja kostja XXXsõlmisid 12.11.2009 XXX liitumislepingu nr XXX, mille alusel

XXXAS

kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele (tl 30-32). Liitumislepingule kohalduvad Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl 33-45). XXXAS esitas kostjale kasutatud teenuste eest perioodil 01.02.2011-01.06.2011 arved summas 103,88 eurot (tl 46-55). Kostja arveid tasunud ei ole vaatamata meeldetuletustele (tl 58).

11.19.12.2013 loovutas XXXAS nõude kostja vastu hagejale PlusPlus Legal OÜ, millest teavitati kostjat 19.12.2013 ja 19.12.2014 teatega (tl 56-57). Vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama § lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega on tõendatud, et XXXAS on loovutanud nõude hagejale ning hageja on õigustatud käesolevat hagi kostja vastu esitama.
12.Kuna kostja on esitanud kohtule aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Liitumislepingu kohaselt pidi kostja tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 01.02.2011-01.06.2011 (46-55). Seega algas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2012 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2014 kell 24.00. TsÜS § 160 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja on käesoleval juhul esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses 19.12.2014. Seega ei ole esitatud nõue aegunud.
13.VÕS § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hagi ei ole aegunud ning kostja ei ole tõendanud, et on kostja on talle esitatud arved tasunud, siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 103,88 eurot. Kostja, võttes endale kohustuse lepingu sõlmimisega ja jättes arved tasumata, peab ise olema

hoolas ja jälgima, et tema arved saaksid tasutud, mitte ootama, et talle pidevalt meelde tuletataks, et tema arved on tasumata. Seega on kostja väited, et kostjaga ei ole seoses võlgnevusega ühendust võetud, asjakohatud.

14.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tingimuste punkti 7.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et maksetähtpäevaks tasumata summalt on õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksepäevale järgnevast päevast ehk alates 19.06.2011 – 23.04.2015 summas 218,93 eurot, millist summat on hageja vähendanud 103,88 euroni. Kohus leiab, et viivisenõue summas 103,88 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 103,88 eurot ja viivis 103,88 eurot. Menetluskulud
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
19.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot (sh käibemaks 20%).
21.Kohus leiab, et hageja kohtukulud summas 75 eurot on põhjendatud ja vajalikud.
22.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on ülepaisutatud. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja on osutanud õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 2 tundi ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi. Kohus, tutvudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavaldusega, on seisukohal, et kuna hageja näol on isikuga, kes käib pidevalt kohtus ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus on koostatud blanketi peale ja hagiavaldus on sisult ca ühe lehekülje pikkune, siis võis esindajal kuluda dokumentide komplekteerimiseks ja koostamiseks kõige rohkem 2 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks.
23.TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, seega tuleb käesoleval juhul arvestada menetluskulusid ilma käibemaksuta.
24.Seega on hageja menetluskulud põhjendatud summas 195 eurot (sh riigilõiv 75 eurot + õigusabikulud ilma käibemaksuta 120 eurot). Hageja menetluskulud jäävad rahuldamata 168 euro ulatuses (taotletud 363 – rahuldatud 195).
25.TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja