AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja Continental Cargo OÜ hagi BL vastu kahju hüvitamiseks 8 165.95 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. mai 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja Continental Cargo OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellant): AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali üldõigusjärglane) registrikood: 12831829); Hageja II (apellant): Continental Cargo OÜ (registrikood: 11151044) Hagejate lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa
Menetluse liik
Kostja (vastustaja): BL (isikukood: xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tiina Saluste Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. mai 2015. a otsus ning teha uus otsus, millega AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja Continental Cargo OÜ hagi BL vastu rahuldada.
2.Välja mõista BL-lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhivõlg 7290.60 (seitse tuhat kakssada üheksakümmend eurot ja 60 senti) eurot, kohtulahendi tegemise aja seisuga viivis 475.95 (nelisada seitsekümmend viis eurot ja 95 senti) eurot ning alates 15.10.2015. a viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt 7290.60 eurolt kuni põhinõude kohase täitmiseni. 1(8)
3.Välja mõista BL-lt Continental Cargo OÜ kasuks põhivõlg 200 (kakssada) eurot, kohtulahendi tegemise aja seisuga viivis 11.07 (üksteist eurot ja 7 senti) eurot ning alates 15.10.2015. a viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt 200 eurolt kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja Continental Cargo OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Menetluskulud jätta BL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ja Continental Cargo OÜ esitasid 05.02.2015 Harju Maakohtule hagi BL vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kukkusid 29.09.2014 Juhkentali 8, Tallinn asuvalt hoonelt alla rõduklaasi tükid ja tabasid hoone kõrval asuvasse parklasse pargitud sõidukit Honda. Juhkentali 8-51 Tallinn korteriomandi, mille rõduklaasi tükid purunesid, omanik on kostja. Rõduklaasi tükkide allakukkumise tagajärjel sai Honda kahjustada. Kahju toimumise hetkel oli Honda kindlustatud hageja I poolt. Remondi kohta väljastas Catwees OÜ hagejale I arve summas 8988.72 eurot. Hageja II kanda jäi Honda sõidukikindlustuse omavastutus summas 200 eurot. Hagejad palusid välja mõista kostjalt hageja I kasuks hüvitatud kahju 7 290.60 eurot; viivis 05.02.2015 seisuga 72.36 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 06.02.2015 kuni nõude täieliku täitmiseni; välja mõista kostjalt hageja II kasuks hüvitatud kahju 200 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 06.02.2015 kuni nõude täieliku täitmiseni. Kõik hagi läbivaatamisega seotud kulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Hagejad põhjendasid, et ehitisealuse maa omanik vastutab ehitisel selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest. VÕS § 1059 nimetatud suurema ohu allikaga seotud tüüpiline oht realiseerus. Kui rõduklaas ei oleks hoone küljest eraldunud ja selle tükid ei oleks alla langenud, siis ei oleks Honda kahjustada saanud. Kui kohtu hinnangul ei ole rõduklaas ehitise oluline osa, siis on rõduklaas siiski hoone osa. Rõduklaaside süsteem ühendatud ehitisega püsivalt. Alternatiivselt leiavad hagejad, et kui kohtu hinnangul rõduklaas ei ole hoone osa, siis on rõduklaas muu hoone külge kinnitatud ja sellelt hiljem eraldunud asi. Kui kohus leiab, et VÕS § 1059 ei kohaldu, siis teise alternatiivina paluvad hagejad hinnata kostja vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju sätete alusel. Kostja teatas rõduklaasi tükkide kukkumisest ja Honda kahjustamisest oma kindlustusandjale, Salva 2(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1896 Kindlustuse AS-ile. Salva Kindlustus AS kinnitas hagejale I, et kostja vastutus on Salva Kindlustuse AS poolt kindlustatud. Pärast kahjustatud Honda remondi hüvitamist läks hüvitatud kahju ulatuses tagasinõude õigus kahjustatud isikult üle hagejale I.
3.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et sõidukile Honda kahju tekitanud rõduklaase saab lugeda hoone kaasomandisse kuuluvaks osaks ning kostja vastutab tekkinud kahju eest VÕS § 1059 alusel. Kostja korteris asuvaid rõduklaase saab kasutada vaid korteri valdaja, need ei ole mõeldud kaasomanike ühiseks kasutamiseks, neid saab lihtsalt paigaldada ja eemaldada, need ei muuda hoone välist kuju ning need pole vajalikud ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks. Seega on rõduklaaside puhul tegemist korteriomandi eseme reaalosaga, mitte hoone kaasomandisse kuuluva detailiga. Nõue kostja vastu saab tekkida ainult VÕS § 1043 alusel, kuid kostja käitumine ei sisalda ühtegi tegu ega tegevusetust, mis oleks põhjustanud sõiduki Honda omanikule kahju. Kostjale kui korteri omanikule ja valdajale ei saa ette heita ühegi normi, juhendi, hea tava või käitumispraktika rikkumist, mis oleks põhjustanud kahju tekkimise. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohtu 25.05.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
5.Maakohus põhjendas, et TsÜS § 55 lg 1 ja 2 kohaselt on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. Riigikohus on jaatanud seisukohta, et ehitise olulise osaga ei ole tegemist, kui asja saab teisaldada ja ära viia ilma, et kahjustada saaks ehitis või teisaldatav asi (RKTKo 3-2-1-86-14 p 17. 3-2-1-129-13 p 45). Antud juhul on kostja rõdule paigaldatud Malmerk Klaasium rõduklaasid ning kostja esitanud tõendid selle kohta, et klaase ümbritsevad juhtprofiilid paigaldatakse hoone külge messingankrutega (tl 113 p 5). MM, kes on OÜ Malmerk Klaasium tootearendusinsener, on selgitanud, et raamideta rõduklaaside süsteemi on võimalik eemaldada selliselt, et suuremaid jälgi sellest maha ei jää. Samuti on tootearendusinsener kinnitanud, et ettevõtte ajaloos on eemaldamisjuhtumeid ka ette tulnud (tl 117). Kuna kostja rõdule paigaldatud rõduklaaside süsteemi asjatundja on kinnitanud, et vastav süsteem on ehitise küljest eemaldatav selliselt, et suuremaid jälgi maha ei jää, s.o ehitis või asi ise ei saa oluliselt kahjustada, on tegemist asjaga, mis ei muutu ehitise osaks TsÜS § 55 mõttes. Võttes arvesse, et purunenud rõduklaas ei olnud ehitise osa, ei kohaldu antud asjas ka VÕS § 1059, mille puhul omanik vastutab tekkinud kahju eest, kui ehitiselt langeb alla selle osa. VÕS § 1059 kohaldub kohtu hinnangul ka juhul, kui ehitiselt langeb jääd, lund, karniisitükke vms. Rõduklaas kõnealusesse nimistusse siiski ei kuulu, kuna tegemist ei ole ehitise osaga, samuti ei kvalifitseeru rõduklaas ilmastikust põhjustatud asjaolude hulka, mille osas majaomanikel on möödujate turvalisuse tagamise kohustus.
6.Maakohus leidis, et VÕS § 1059 ei kohaldu ja selgitas pooltele, kuidas jaguneb tõendamiskoormis VÕS § 1043 alusel nõude esitamisel (tl 99). VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (RKTKo 3-2-1-80-13 p 15, 3-2-1-21-13 p 15).
7.Maakohus analüüsis, kas kostja käitumine oli õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega 3(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1896 sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hagejad ei ole viidanud ühelegi seadusesättele, mida kostja on väidetavalt rikkunud, samuti ei ilmne väljatoodud asjaoludest, et kostja oleks läinud vastuollu mõne seadusest tuleneva normiga, seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on rikkunud üldist käibekohustust. Üldine käibekohustus on tuletatav TsÜS § 138 lg-st 2. Korteriomanikud peavad hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et nad elamut omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi isikuid. Juhul kui nad seda kohustust rikuvad ja kahjustavad sellega teist isikut, siis saab neile ette heita õigusvastase teo toimepanemist (nt VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi) (RKTKo 3-2-1-161-12 p 10).
8.Hagejate hinnangul väljendub kostja tegevuse õigusvastasus asjaoludes, et kostja paigaldas rõdule klaasid, jättis need kiletamata ning klaasi purunemise ööl ka avatud asendisse selliselt, et klaas ei olnud kinnitatud. Kohus asus seisukohale, et kostja poolt rõduklaaside paigaldamine iseenesest ei ole käibekohustust rikkuv tegu. Kostjal on õigus olukorras, kus ta soovib oma rõdu kaitsta väliste ilmastikutingimuste eest, paigaldada rõdule klaasid. Samuti on kostja lasknud klaaside süsteemi paigaldada asjatundjal, mis tähendab, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et süsteem saaks paigaldatud turvaliselt. Kohtu hinnangul ei ole ka klaaside kiletamata jätmine käibekohustuse rikkumine, kuna nähtuvalt OÜ Malmerk Klaasium tootearendusinsener kirjast (tl 117) on kiletamine klaaside paigaldamise puhul pigem harv ning seda tehakse ennekõike visuaalse efekti saavutamise, mitte turvalisuse suurendamise eesmärgil. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul rikkunud käibekohustusi rõduklaaside paigaldamisel ega nende kiletamata jätmisel.
9.Kohus leidis, et käibekohustuse rikkumisena võib olla käsitletav rõduklaasi lahtisena hoidmine ja selle kinnitamata jätmine, mis võib tingida olukorra, kus rõduklaas tuule käes suure hooga vastu rõdupiiret põrkab ning puruneb. Kohtule on esitatud pildid purunenud klaasi raamistikust (tl 57-58), millest on näha, et raamistik on suletud asendis, osa kildudest on raamistiku soone sees ning osa pudenenud välisele rõdupiirdele. Olukorras, kus esitatud piltidest nähtub, et klaasi raamistik on suletatud asendis, ning hagejad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest ilmeks, et klaas oli enne purunemist avatud asendis, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kostja rikkus käibekohustust ning jättis klaasi avatud asendisse ja fikseerimata. Vastava asjaolu tõendamine just hagejate kohustus (RKTKo 3-2-1-80-13 p 15), kohus on tõendamiskoormuse jagunemist hagejatele ka selgitanud, kuid hagejad kõnealust väidet tõendanud ei ole. Seega ei ole kostja rikkunud käibekohustust ja VÕS § 1043 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, mistõttu tuleb hagejate nõuded jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
10.Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja I palus kostjalt välja mõista hüvitatud kahju 7290.60 eurot, viivis 05.02.2015 seisuga 72.36 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 06.02.2015 kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja II palus kostjalt välja mõista kahju 200 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult alates 06.02.2015 kuni nõude täieliku täitmiseni. Hagejad palusid jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Seoses UAB DK "PZU Lietuva" kindlustusportfelli võõrandamisega AB “Lietuvos draudimas“ palusid hagejad VÕS § 182 lg 2 ja TsMS § 209 lg 1 alusel lubada senise hageja UAB DK "PZU Lietuva" Eesti filiaal asemel menetlusse astuda AB-l “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali kaudu.
11.Hagejad leiavad, et maakohus on materiaalõiguse normi valesti kohaldanud. Kohus on selgitanud, et VÕS § 1059 kohaldub siis, kui kukub alla näiteks jää, lumi, karniisi tükk vms, kuid ei põhjendanud, miks nt karniisitüki kukkumine mahub VÕS § 1059 sätte alla, kuid rõduklaasi tüki kukkumine ei mahu. Arhitektuuris nimetatakse karniisiks seina ülaosast 4(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1896 eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. Rõduklaasi otstarve on kaitsta rõdu väliskeskkonna mõjutuste eest. Kohtuotsusest ei selgu, kas kohus loeb karniisitükke hoone osaks, hoone oluliseks osaks või VÕS § 1059 mõttes „muu sellise asja“ eraldumiseks ehitiselt. Analoogilise näite võib tuua ka krohvitükkide eraldumisele ja nende allakukkumisele ehitiselt. Mõlemal näitel, nii karniisitükkide või krohvitükkide eraldumisel hoonelt, ei saa ehitis ise oluliselt kahjustada, kuid esialgse olukorra taastamiseks on vaja hoonet remontida.
12.Kostja esitatud tõendi kohaselt vajab ehitis pärast rõduklaaside konstruktsiooni eemaldamist remonti (vt MM kiri tl 117). Kohus ei selgitanud, miks ei loeta ehitist oluliselt kahjustatuks, kui rõduklaaside süsteemi eemaldamise järgselt on vaja ehitist remontida. MM on mh selgitanud, et rõduklaaside süsteemi eemaldamise korral tuleks arvestada täiendavate lisakuludega profiilide kinnitusavade täitmise, montaaživahu eemaldamise ja maalritööde näol. Hagejate hinnangul ei ole nt majalipp ehitise osa, kuna lipp on majale pandud mööduvaks otstarbeks ja lipu eemaldamine ei kahjusta hoonet ega nõua hoone igakordset remontimist peale lipu eemaldamist.
13.Maakohus on liiga kitsalt tõlgendanud rõduklaaside kiletamise eesmärki. MM selgitusest ilmneb, et rõduklaaside purunemine on võimalik. MM ei pea rõduklaasi kiletamata jätmist turvariskiks, kuna purunemise korral tekivad inimesele ohutud graanulid (tl 117). MM hindab turvariski puudulikult. Tema hinnangul on turvarisk seotud vaid ohuga inimese tervisele või elule, mitte aga varale. Kui 1 m2 karastatud rõduklaas puruneb graanuliteks ja graanulite mass on 30kg/m2 kohta, siis kaheksanda korruse rõdult alla kukkudes võivad klaasitükid tekitada olulise varalise kahju. Klaaside turvakilega katmine väldib klaasitükkide raamist eraldumise, allakukkumise ja seega kahju tekkimise teisele isikule. MM peab oma kogemustest lähtuvalt kiletamise peamiseks eesmärgiks soovi muuta visuaalset pilti. Samas MM ei välista oma vastuses, et kiletamine aitab vältida klaasi purunemise korral kildude allakukkumist.
14.Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et rõduklaaside süsteem ei ole ehitise osa. Vaidlust ei ole selles, et rõduklaaside süsteem oli hoone külge kinnitatud messingist ankrutega. Ankrutega kinnitamine näitab seda, et kinnitamine oli teostatud püsivalt ja hoone külge kinnitatud ankrute eemaldamine on võimalik vaid olemasolevate ankrute lõhkumisega ja see ei ole ehitustehniliselt lihtne töö, mida on võimalik teha nt kruvikeerajaga. Ankrute eemaldamiseks on vaja ankrute pead maha lõigata või ankrud välja puurida. Eemaldatud ankrutest jäävad hoonele augud, mis on vaja täita ja täidetud kohad on vaja viimistleda. Kohtuistungil selgus, et rõduklaaside süsteem on olnud hoone küljes mitmeid aastaid. Paigaldamisest alates ei ole rõduklaase kordagi eemaldatud, mis samuti viitab rõduklaaside püsivale kinnitamisele. Pärast eemaldamist ei ole rõduklaaside süsteemil mujal kasutusväärtust, sest rõduklaaside süsteemi mõõtmed sobivad vaid konkreetsele rõdule, st nad on toodetud vastavalt konkreetse rõdu mõõtmetele. Ka kinnitusankrud kui rõduklaaside süsteemi osa ei ole pärast eemaldamist enam korduskasutatavad.
15.Hagejad ei nõustunud kohtuga, et kergesti puruneva rõduklaaside süsteemi paigaldamine ei ole kostjapoolne käibekohustuse rikkumine. Mõistlik inimene peab suutma aru saada, et klaas on kergesti purunev materjal ja kui klaas puruneb, siis alla kukkuvad klaasitükid võivad kahjustada teist isikut. Seadusandja tahtega ei ole kooskõlas olukord, kus klaasakna purunemisest tingitud kahju teisele isikule hüvitatakse, kuid rõduklaasi purunemisest teisele isikule põhjustatud kahju jääb hüvitamata. Kohus on jätnud rakendamata EhS § 3 lg 4, mille kohaselt ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. EhS § 2 lg 6 p 3 kohaselt on ehitamine muuhulgas ka ehitise rekonstrueerimine. EhS § 2 lg 8 kohaselt ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. 5(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1896 Rõdule rõduklaaside paigaldamine on rõdu piirdekonstruktsioonide muutmine. Kui kostja paigaldab rõdule rõduklaaside süsteemi, siis sellega ta sisuliselt ehitab rõdu kinniseks, ehk muudab ehitise piirdekonstruktsioone. TsÜS § 55 lg 1 mõttes omab tähtsust asjaolu, kas rõduklaaside süsteemi paigaldamine hoone külge on ehitustegevus või mitte ja kas rõduklaaside süsteem muudab olemasolevat ehitist või mitte. Vastustaja seisukoht
16.BL vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samuti palus kostja jätta menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada õige materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise tõttu. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud asjas puudub alus VÕS § 1059 kohaldamiseks. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik teha uus otsus, millega hagejate nõuded täielikult rahuldada ning määrata teisiti kindlaks menetluskulud. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle:
29.09.2014. a kukkusid alla aadressil Juhkentali 8, Tallinn asuvas hoones oleva korteri nr 51 rõduklaasi tükid ja tabasid hoone kõrval olevas parklas pargitud sõidukit Honda Accord (XXXXXX); rõduklaasi tükkide allakukkumise tagajärjel sai Honda Accord (XXXXXX) kahjustada; Honda Accord (XXXXXX) omanik oli SEB Liising AS ja vastutav kasutaja hageja II; hageja I on kindlustusandjana hüvitanud Catwees OÜ-le sõiduki Honda Accord (XXXXXX) taastamiseks remondimaksumuse 7290.60 eurot; hageja II on kandnud Honda Accord (XXXXXX) sõidukikindlustuse omavastutuse summas 200 eurot; korteriomandi aadressil Juhkentali 8-51, Tallinn omanik on kostja; hageja I on teatanud kostjale tagasinõudest 05.12.2014. a kirjaga, paludes maksta hageja I hüvitatud kahjud summas 7290.60 eurot hiljemalt 22.12.2014. a (tl 44).
19.Vastavalt VÕS §-ile 1059 vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.04.2007. a otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-27-07 kohaselt on riskivastutuse eesmärgiks eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. VÕS §-is 1059 nimetatud suurema ohu allikaga seotud tüüpilise ohu realiseerimisega on tegemist juhul, kui ehitiselt kukub või eraldub (maa külgetõmbejõu tõttu) esemeid, mis tekitavad oma allalangemise tõttu kahju (vt Varul, P jt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne lk 699).
6(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1896 Kostja on korteriomandi aadressil Juhkentali 8-51, Tallinn omanik. Ringkonnakohus loeb kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 1 tõendatuks, et hagejatele tekkis kahju aadressil Juhkentali 8, Tallinn asuvas hoones olevas kostja korterist nr 51 rõduklaaside lahtitulemise ja sõiduauto Honda Accord (XXXXXX) pealekukkumise tagajärjel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et rõdupiirdele lisatud rõduklaasid olid kinnitatud hoone külge. Kolleegiumi hinnangul olid rõduklaasid hoone välispiirde osana hoone osaks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidlusalusele sõidukile kahju tekitanud rõduklaaside puhul on tegemist korteriomandi eseme reaalosaga mitte hoone osaga, mis kuulub korteriomanike kaasomandisse. Vastavalt KOS § 2 lg-le 1 on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Kuna hoone väline kuju sõltub sellest, kas rõdu on klaasitud või mitte, siis mõjutab klaaside eemaldamine hoone välimust. Seega ei ole rõduklaaside näol tegemist korteriomandi eseme reaalosaga ning antud järeldust ei muuda ka asjaolu, et need on konkreetselt kostja kasutuses. Ka korteriomandi kandva välisseina osa sisemine külg on konkreetse korteriomaniku kasutuses, kuid see ei muuda seina korteriomandi eseme reaalosaks. Kuivõrd rõduklaasid eraldusid rõdupiirdest kui ehitisest ning korteriomanditeks jagatud kinnistu puhul on kohustatud subjektideks korteriomanikud solidaarselt (RKTKo 3-2-1-105-05 p 27), esinevad VÕS § 1059 kohaldamise eeldused ja kostja pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostja ei ole menetluses vastavatele asjaoludele tuginenud. Pooled ei vaidle, et hageja I kahjuks on Catwees OÜ-le kindlustusandjana hüvitatud sõiduki Honda Accord (XXXXXX) taastamismaksmus 7290.60 eurot ning hageja II kahjuks on Honda Accord (XXXXXX) sõidukikindlustuse omavastutuse eest makstud 200 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista 7290.60 eurot ja hageja II kasuks 200 eurot.
20.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja I on palunud kostjalt välja mõista viivised 7290.60 eurolt seaduses sätestatud määras alates 23.12.2014. a kuni kohustuse täitmiseni ning märkinud, et hagiavalduse esitamise seisuga s.o. 05.02.2015. a on viiviste summa 72.36 eurot. Hageja II on nõudnud kostjalt viivise 200 eurolt seaduses sätestatud määras alates 06.02.2015. a kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole nõude võimaliku sissenõutavaks muutumise aja ega viivise arvestuse kohta vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.07.2015. a ilmunud teate kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
1.juulit 2015. a 0,05 %. Seega on ringkonnakohus hageja I viivised 7290.60 eurolt välja arvestanud vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana alates 06.02.2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni alljärgnevalt: 7(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1896 Viivitatud päevi
Viivis Lõpp-päev Alguspäev Põhivõlg (€) Viivis (aastas) (€) 14.10.2015 06.02.2015 7290.60 8,05% 251 403.59 403.59 Ringkonnakohus on hageja II viivised 200 eurolt välja arvestanud vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana alates 06.02.2015. a kuni kohtuotsuse tegemiseni alljärgnevalt: Lõpp-päev Alguspäev 14.10.2015 06.02.2015
Põhivõlg (€)
Viivitatud Viivis (aastas) päevi 8,05%
Viivis (€) 11.07
11.07 Tulenevalt eelmärgitust on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista põhivõlalt summas 7290.60 eurot viivised 475.95 eurot (72.36+403.59) ning alates 15.10.2015. a tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt kuni selle täieliku tasumiseni. Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 11.07 eurot ning alates 15.10.2015. a tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt kuni selle täieliku tasumiseni.
21.Maakohtu otsuse tühistamise tõttu hagi täies ulatuses rahuldamata jätmise osas tuleb vastavalt tühistada ka menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 3). Kuna hagejate nõuded rahuldatakse täies ulatuses, jätab ringkonnakohus hagejate menetluskulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus ei ole otsuses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ning menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast lõpplahendi jõustumist käesolevas tsiviilasjas (TsMS § 174 lg 4).
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.