Kohtulahend

Menetluse käik ja kostja taotlus

Harju Maakohtu menetluses oli XXX hagi KÜ XX Xvastu. Maakohus jättis 23.04.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus jättis 24.10.2014 otsusega maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus keeldus 12.01.2015 määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kostja esitas 11.02.2015 kohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud koosnevad kulutustest õigusabile (koos käibemaksuga 2476,80 eurot). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et kostja pole käibemaksukohustuslane. Kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist tulenevalt TsMS §-st 177. Kostjale on õigusabiteenust osutatud järgmiselt: 11.02.2014 arve alusel – kliendikohtumine, materjalidega tutvumine, kostja vastuse koostamine – 8 h, 960 eurot. 28.03.2014 arve alusel – hageja täiendava seisukohaga tutvumine, 20.03.2014 seisukoha koostamine – 2,5 h, 300 eurot; kohtuistungiks ettevalmistus (0,5 h), kohtuistungil osalemine (2 h) – 2,5 h, 300 eurot; 30.06.2014 arve alusel – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 4,2 h, 504 eurot. Õigusabiteenust on osutanud advokaat tunnihinnaga 120 eurot + km.

Hageja vastuväited Kostja menetluskulude avaldusest ei nähtu õigusteenuse osutamist tsiviilasjas nr 2-13-52905. Ühestki esitatud arvest ei nähtu, et see oleks seotud konkreetse tsiviilasjaga. Seega tuleb avaldus jätta rahuldamata. Kostja lepingulise esindaja kulud pole nõutud ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Arvelt nr 2014061 nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja kulutanud kliendikohtumisele, materjalidega tutvumisele ja ca 4-leheküljelise vastuse koostamisele tervelt 8 töötundi. Põhjendatud ja vajalik on maksimaalselt 4 tundi. Kostja ei saa hagejalt nõuda menetluskulude mitmekordset hüvitamist. Hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suurust tuleb vähendada summa võrra, mida kostja on hagejalt juba kohtuväliselt sisse nõudnud. Nimelt on kostja väljastanud hagejale kommunaalteenuste arveid, millele on lisatud rida „kohtukulud“ kokku 228,43 eurot. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja taotleb õigusabikulude summas 2476,80 euro väljamõistmist. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust.

Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited ei anna alust kostja menetluskulude vähendamiseks. Kostja on esitanud õigusabiteenuse arved, millelt nähtuvad õigusabitoimingud ning nende peale kulunud aeg. Asjaolu, et arvetel pole viidet käesolevale kohtuasjale, pole määrav, sest kostja on vastavalt TsMS § 176 lg-le 5 kinnitanud, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Ka arvete esitamise aeg langeb toimikust kontrollides kokku menetlustoimingute tegemise ajaga. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on näidatud mahus põhjendatud ja vajalikud ning nende vähendamiseks puudub alus. Sealjuures on põhjendatud arvelt nr 2014061 nähtuv aeg 8 h kliendiga kohtumiseks, materjalidega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks. Materjalide tutvumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine on eelduslikult kostja jaoks kõige mahukamad menetlustoimingud, kuivõrd esindajal tuleb esimest korda analüüsida õiguslikku olukorda ja faktilisi asjaolusid, kujundada õiguslik positsioon ning kirjutada argumenteeritud vastus. Selleks 8 h kulutamine on mõistlik aeg. Samuti ei saa ebamõistlikult pikaks pidada aega, mis on kostja esindajal kulunud hageja täiendava seisukoha ja sellele omakorda seisukoha koostamisele (kokku 2,5 h). Ka on mõistlik 27.03.2014 kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 0,5 h. Kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 2 h. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 4,2 h vältel on mõistlik, arvestades, et vastuse koostamine eeldas maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse eelnevat analüüsi. Seega on kostjale õigusabi osutamine põhjendatud 17,2 h vältel. Kostja esindaja 120 euro (+km) suurust tunnitasu võib pidada mõistlikuks. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 2476,8 eurot. Kohtul puudub alus vähendada õigusabikulusid seoses hageja esitatud korteriühistu kommunaal- ja halduskulu arvetega, millele on lisatud rida „kohtukulud“. Esiteks pole arusaadav, millised kohtukulud on nimetatud arvetel kajastatud, samuti pole kostja esitanud tasaarvestusavaldust ega selgitanud, kas ta on nimetatud summad tasunud. Kostjal on õigus nõuda hagejalt käesoleva menetlusega seotud õigusabikulu tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, so menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Siin ei saa kohus arvestada võimalike kohtuväliselt esitatud nõuetega. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2476,8 eurot. Menetluskuludelt kuulub TsMS § 177 lg 4 alusel tasumisele riigilõiv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.