AL hagi KÜ Wabriku 10 vastu 08.08.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks 24.10.2014, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AL apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aet Peetso
Kirjalik menetlus
Kostja Korteriühistu Wabriku 10 (registrikood 80296291), esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2014 otsuse resolutsioon muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendustega. AL apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad AL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.Hageja on korteriühistu Wabriku 10 liige. 08.08.2013 toimus kostja liikmete üldkoosolek. 15.07.2013 said ühistu liikmed kutse koos lisadega üldkoosolekule, mis oli märgitud korduskoosolekuks. Kuna tegelikult korduskoosolekuga tegemist ei olnud, edastas juhatus 16.07.2013 uue kutse, millel lisad puudusid.
2.Koosolek toimus päevakorraga, mis on protokollis kirjas. Hageja edastas juhatusele e-posti teel kirja koosoleku päevakorra muutmiseks, täiendavate punktide päevakorda võtmiseks. Hageja ettepanekuid juhatus arvesse ei võtnud. Juhatuse liige, kes jätab arvestamata 20% liikmete ettepanekutega, ei seisa ühistu ühiste huvide eest.
3.Protokolli kohaselt on protokollil 2 lisa (registreerimisleht ja koosoleku kutse). Lisa 1 puudub. Protokolli kohaselt osales 6 liiget volikirja alusel, volikirju protokollile lisatud ei ole. Protokollile ei ole lisatud osavõtjate nimekirja, volikirju; puuduvad hääletamistulemused (poolt ja vastuhääled). Koosolekul osales protokolli kohaselt 9 liiget, kuid päevakorra punktide hääletamisel on hääli antud
10.Kostja on esitanud üldkoosoleku käsikirjalise protokolli, mille häälte arv ei vasta koosolekul olnud isikute arvele ja mis on hageja hinnangul allkirjastatud tagantjärele hagimenetluse käigus.
4.Kostja ei täitnud koosoleku kokkukutsumise korra reegleid, sest kutsest ei tulenenud, millise majandusaasta aruanne üldkoosolekul kinnitamisele kuulub; majandusaasta aruannet kutsele lisatud ei olnud.
5.Hageja eriarvamuse protokollimisest keelduti, protokollis kajastati see tagantjärgi märkusena. Protokoll edastati kostja liikmetele 26.08.2013, protokoll on alla kirjutamata. Kuna hageja eriarvamust protokolli ei kantud, on otsused ka tühised.
6.Koosoleku kutsus kokku FV, kellel ei olnud selleks volitusi.
7.Hageja palus kohtul tuvastada kostja 08.08.2013 üldkoosoleku otsuste tühisus majandusaasta aruande kinnitamise, 2013. majanduskava kinnitamise ja uue juhatuse valimise osas, alternatiivselt tunnistada samade otsuste kehtetus. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. 15.07.2013 edastas kostja ühistu liikmetele e-kirjaga üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja päevakorraga seonduvad materjalid, järgmisel päeval edastas kostja korrigeeritud kutse.
9.Hageja 18.07.2013 e-kirjale vastas kostja samal päeval, et täiendava päevakorra punkti ettepaneku peab tegema vähemalt 6 ühistu liiget põhikirja järgi ning küsimus tuleb täpsemalt formuleerida. Kostjal on alla 30 liikme, mistõttu hageja ei saanud üksinda nõuda päevakorra täiendamist. Hageja ei põhjendanud päevakorra täiendamist ega toonud välja, millise punktiga ta päevakorda täiendada soovis.
10.Mõistlik inimene pidi arusaama, et 2013 kinnitatakse 2012 majandusaasta aruannet. Aruanne ja kava olid 15.07.2013 teatele lisatud. Järgmisel päeval edastatud teatest eemaldati vaid sõna „kordus“. Seadus ei kohusta vastavaid dokumente teatele lisama. Tähtis on, et ühistu liikmel oleks piisavalt aega dokumentidega, mis kuuluvad kinnitamisele, tutvuda. Majandusaasta aruande kinnitamine oli juba 16.05.2013 koosoleku päevakorras, hageja vaidlustas otsused, kohus tühistas need, kuna koosolekust teatati 14 päeva asemel ette 12 päeva. Üldkoosolek
2(6)
leidis, et majandusaasta aruanne vastab nõuetele ja kajastab õigesti kostja tegevust, majanduslikku olukorda. Isegi, kui esineksid hageja poolt märgitud minetused, ei oleks need otsuste tühisuse aluseks.
11.Üldkoosolekute otsuste raames puudub hagejal õigus vaidlustada juhtorganite toiminguid (registrile dokumentide esitajate volituste kehtivus).
12.Koosoleku protokoll allkirjastati juhataja ja protokollija poolt, kostja liikmetele edastas juhatus protokolli teadmiseks allkirjastamata kujul. Hageja küsimus koosolekul revisjonikomisjoni arvamuse kohta ei ole käsitletav eriarvamusena.
13.Registreerimislehest nähtuvalt osales koosolekul 9 ühistu liiget kokku 10 häälega, kuna VA-le kuulub kaks korteriomandit. Seega on protokollis märgitud õigesti koosolekul osalenud ühistu liikmete arv 9. Koosoleku juhataja valimisel esineb tõesti vastuolu käsikirjalise ja trükitud protokolli vahel (esimeses on erapooletuid 2, teises 3). Samas ei mõjuta nimetatu hääletamistulemust ega oma sisulist tähtsust, sest seadusest tulenevalt ei pea koosoleku juhatajat valima. Koosoleku juhataja ja protokollija võib koosoleku kokkukutsunud juhatus ka lihtsalt määrata. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata (MTÜS § 24 lg 1 ja MTÜS § 241 alusel) ja menetluskulud hageja kanda.
15.Üldkoosoleku (kordus) 19.06.2013 kutsest nähtub, et kutsele oli lisatud korteriühistu majandusaasta aruanne ja 2013 majandamise kava projekt. Kuigi kutses ei ole märgitud, millise aasta majandusaasta aruanne kutsele lisatud oli, on ilmne, et tegemist oli 2012 majandusaasta aruandega, kuna hagiavaldusele on hageja tõendina lisanud just 2012 majandusaasta aruande. Seega pidi hageja aru saama, et üldkoosoleku päevakorras on 2012 majandusaasta aruande kinnitamine. Asjaolu, et parandatud üldkoosoleku kutsel (välja jäeti sõna „kordus“) lisad puudusid, ei põhjusta üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuna esialgselt saadetud kutsele oli majandusaasta aruanne lisatud, oli hagejal võimalik sellega tutvuda ja tema õigusi kostja rikkunud ei ole.
16.Kooskõlas MTÜS §-ga 201 määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu põhikirja p 7.6.3 kolmanda lause kohaselt määrab koosoleku päevakorra ühistu juhatus arvestades ühistu liikmete taotlusi. Põhikirja p 7.6.3.1, mis on kooskõlas MTÜS § 201 lg-ga 2, kohaselt võivad täiendavate küsimuste päevakorda võtmist nõuda 1/5 liikmetest või vähemalt 6 ühistu liiget, kui ühistul on alla 30 liikme ning iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Kuna korteriühistul on alla 30 liikme ja päevakorra täiendamist nõudis vaid hageja, puudus kostjal põhikirjast tulenevalt kohustus üldkoosoleku päevakorda hageja ettepanekul täiendada. Ka ei põhjendanud hageja oma taotlust päevakorra täiendamiseks. Hageja taotles päevakorra täiendamist paludes võtta päevakorda „muud küsimused“. Sellisest päevakorra punktist ei ole võimalik välja lugeda ega tuletada, milliseid küsimusi hageja soovil oleks koosolekul arutama pidanud.
17.Koosoleku kokkukutsumine FV poolt ei ole MTÜS § 24 lg-s 1 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise alus. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Praktika kohaselt aga ei saaks sellise rikkumise tõttu esitatud hagi rahuldada, sest see ei riku ühistu liikmete õigusi ega põhjusta vastuvõetud otsuste tühistamist (kehtetuks tunnistamist) ega ka tühisust.
18.Kohtuistungil möönis hageja, et üldkoosoleku protokoll võis olla allkirjastatud ja talle saadeti protokolli allkirjastamata variant. Kuna hagejale esitati protokolli ärakiri, mitte originaal, on eluliselt usutav, et kostja üldkoosoleku protokoll oli tegelikult allkirjastatud ning hagejale saadeti selle ärakiri, millest allkirjastamine ei nähtunud. Hageja enda poolt hagiavalduse lisana 7 esitatud üldkoosoleku
3(6)
protokoll (t lk 53) kinnitab nimetatud seisukohta. Protokolli viimasel real on koosoleku juhataja järele märgitud sulgudesse „FV“ ja protokollija järele „MS“. Tavapäraselt tähendavad selliselt dokumendi lõppu märgitud nimed allkirju. Protokolli allkirjastamine on tõendatud kaudselt ka 21.01.2014 menetlusdokumendiga esitatud protokolli mustandiga. Eluliselt usutav on ka kostja väide, et volikirjad ühistu liikmete koosolekul esindamise kohta olid olemas, hagejale jäeti need koos protokolliga edastamata. Need esitati koos koosoleku protokolliga registriosakonnale. Kohtu arvates on hageja jätnud enne kohtusse pöördumist välja selgitamata asjaolud oma õiguste väidetavate rikkumiste kohta.
19.Hageja ei selgitanud, milles seisnes tema eriarvamus, mida protokolli ei kantud. Kostja väitel esitas hageja koosolekul küsimuse revisjonikomisjoni arvamuse kohta, mis on protokollis kajastatud. Küsimus ei ole käsitletav eriarvamusena. Kostja 08.08.2013 üldkoosoleku protokollis on kajastatud hageja küsimus revisjoni otsuse kohta märkusena. Protokollist nähtub ka, et hageja küsimusele koosolekul vastati (päevakorra p 1). Eeltoodud põhjendustel puuduvad alused hageja nõuete rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Kui koosoleku kutsub kokku mitte juhatus, vaid muu isik või organ, on tegemist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega ja kohalduvad MTÜS § 18 lg 1, 241 lg 1 ja KÜS § 15. Maakohus ei andnud hinnangut hageja väitele, et üldkoosolekule esitati majandusaasta aruanne, mis tegelikkuses oli juba äriregistrile edastatud selleks mitteõigustatud isiku poolt allkirjastatuna (Bkaardile märgitud juhatuse liikme volitused olid lõppenud), seega üldkoosoleku roll majandusaasta aruande kinnitamisel ei olnud sisuline, vaid tegemist oli pelgalt formaalse kinnitamisega.
22.08.08.2013 üldkoosoleku suhtes oli koostatud kaks protokolli (üks käsikirjaline ja teine arvutis koostatud), nendes esines vastuolu koosolekul osalejate ja otsuste hääletamisel hääle andnud numbriliste näitajate vahel. Kohus jättis selles osas otsuse põhjendamata. Koosoleku käsikirjalisest protokollist nähtub, et ühistu liikme poolt esitatud küsimusele revisjonikomisjoni otsuse olemasolu kohta vastati, et on olemas „suuline arvamus“. Apellandile jääb arusaamatuks, milline on revidendi suuline arvamus.
23.Protokollist nähtub, et uue juhatuse valimisel juhatuse liikmetena nimetatud isikute kandidatuuri poolt andsid hääletamisel hääled ka isikud ise. Juhatuse liikmena esitatud isikud oleks pidanud ennast koosoleku päevakorra p 3 hääletamisest taandama. Juhul kui eelnimetatud isikud oleks aga end hääletamisest taandanud, ei oleks juhatus selle sellises koosseisus juhatuseks nimetatud vajalike poolthäälte puudumise tõttu – poolthääli ilma juhatuse liikme kandidaatide endi häälteta oleks olnud 3 ja vastuhääli 4.
24.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid seda tuleb osaliselt täiendada ja muuta osaliselt selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2l). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4(6)
26.Pooled vaidlesid, kas FV, kelle juhatuse liikme volitused olid üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamise ajaks lõppenud, võis selle kokku kutsuda. Maakohus ei kohaldanud nimetatud osas õigesti materiaalõigust. Nimetatud vea saab ringkonnakohus kõrvaldada. Riigikohus on märkinud osaühingu juhatuse liikme volitusi puudutavas vaidluses, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Kuid juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas) (vt Riigikohtu lahend 32-1-65-08, p-d 32-33). Ringkonnakohus leiab, nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka mittetulundusühingu juhatuse liikmele. Käesoleval juhul kiitsid kostja liikmed 08.08.2013 üldkoosoleku läbiviimisega, FV-i valimisega korteriühistu juhatuse liikmeks ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kinnitamisega FV-i tegevuse juhatuse liikmena heaks. Eeltoodu tõttu võis FV üldkoosoleku kokku kutsuda, majandusaasta aruande kinnitada ja registrile esitada.
27.Põhjendatud on apellandi seisukoht, et kohus ei ole andnud hinnangut hagis toodud asjaolule, et käsikirjalises protokollis ja trükitud protokollis esines vastuolu hääle andnud isikute numbriliste näitajata vahel. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust. Pooled ei vaidle, et koosolekul oli esindatud 9 ühistu liiget 10 häälega (ühele liikmele kuulus kaks korteriomandit) ja koosoleku protokollid erinesid numbriliste näitajate poolest koosoleku juhataja valimisel. 10 häälega hääletamine koosolekul seletab protokollis kajastatud häältearvu ja osalenud ühistu liikmete arvu erinevust. Korteriühistu koosoleku juhataja valimine on korralduslik küsimus, mida pole seaduses reguleeritud. Tegemist ei ole korteriühistule juhataja valimisega. Sisuliselt on õige kostja arusaam, et juhataja valimist ei ole vaja üldkoosoleku poolt hääletada, juhataja võib juhatus määrata. Samas ei ole keelatud juhataja ja protokollija valimine ühistu liikmete poolt. Asjaolu, et käsikirjalises ja trükitud protokollis on numbriline erinevus, viitab eksimusele hiljem valminud protokolli ümbertrükkimisel, kuid ei too kaasa üldkoosoleku otsuste kehtetust ega tühisust. Nimetatust ei ole võimalik järeldada valimistulemuste üldkoosolekul ebaõiget protokollimist ülejäänud vastuvõetud otsuste osas.
28.Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väited revidendi suulise arvamuse ja juhatuse liikmete enda poolt hääletamise kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Nimetatud asjaolule hageja maakohtu menetluses ei tuginenud ja pole põhistanud, miks ta seda alles apellatsioonmenetluses teeb (TsMS § 652 lg 4).
29.Poolte apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude
5(6)
rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.