nende Hageja: S. V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Hageja seaduslik esindaja: M. K (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:
XXX).
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja 9a, Tartu linn, Tartu linn, 51003 Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kostja: K. V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
05. november 2019. a.
Protokollija
kohtuistungi sekretär Katre Varusk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt S. V. hagi K. V. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista K. V. lt S. V. kasuks elatis 220 eurot kuus alates 27.08.2018. a kuni 31.12.2018. a.
3.Välja mõista K. V. lt S. V. kasuks elatis 240 eurot kuus alates 01.01.2019. a kuni S. V. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
4.Elatis tuleb tasuda M. K arveldusarvele, selgituseks märkida „Elatisraha“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 1-2, 25-27).
1.Hageja, S. V. , palub esitatud hagiavalduses kostjalt, K. V. lt, välja mõista elatis 270 eurot kuus alates 27.08.2018. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole hagejat toetanud ning pidevalt on olnud probleeme lapse isalt lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise saamisega. Kokkulepped kostjaga ei ole
toiminud, kostja ei ole kokkulepitust kinni pidanud ning lapse isa ei suutnud lapse eest kohaselt hoolitseda ka siis, kui laps isa elukohas viibis vastavalt vanemate kokkulepitud suhtlemiskorrale.
2.Alates augustist 2018. a ei ole kostja hageja ülalpidamises osalenud, ei raha maksmisega ega vahetu ülalpidamise näol. Lapse ja isa vahel on toimunud mõned kohtumised viimase aasta jooksul, kuid laps ei ole pikaajaliselt viibinud isa elukohas ega olnud seega ka isa vahetul ülalpidamisel. Seetõttu ei ole hageja hinnangul asjas tähtsust omava ajaperioodi jooksul põhjust elatise vähendamiseks.
3.Hageja aktsepteerib kostja taotlust arvestada hagejale riigi poolt PHS § 17 lg 3 alusel makstav toetus 60 eurot kuus, arvestada ülalpidamisnõude hulka, mis vähendaks kostja elatise kohustust hageja eest 30 eurot võrra ühes kuus. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl. 10-13).
4.Kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, kuid ei pea põhjendatuks elatise välja mõistmist miinimumulatuses.
5.Kostja ja hageja seaduslik esindaja lahutasid oma abielu 2016. aastal, mille järgselt jäi laps elama isaga. Laps elas isaga kuni XXXX. aasta alguseni, mille järgselt oli lapse isa sunnitud senise elukoha müüma ning olude sunni tõttu asus laps elama emaga.
6.Lapse isa on lapse emale kokkuleppeliselt vastavalt vajadusele igakuiselt tasunud elatist vahemikus 100400 eurot. Elatise tasumine on toimunud sularahas põhjusel, et lapse ema on töötu ning võlglane, kelle pangakontod on arestitud. Seetõttu on isalt elatise nõudmine tagantjärele alates augustist XXXX. a põhjendamatu.
7.Lapse ülalpidamisele ei kulu ühes kuus 540 eurot, ka lapse ema on sellele viidanud ja hagiavaldusest nähtuvalt on lapse ühe kuu vajadused vahemikus 420-500 eurot. Kuna käesoleval hetkel saab hageja seaduslik esindaja riigilt lapsetoetust XXX eurot kuus, siis tuleb nimetatud ulatuses kostjalt väljamõistetavat elatist igal juhul vähendada. Kokkuleppe korras on kostja nõus maksma elatist 120 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
9.S. V. sünni tõendist (tl 3) nähtuvalt on tema vanemaks K. V. , seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.
10.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
11.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates XX.XX.XXXX. a seaduses sätestatud miinimummääras. Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud PKS § 101 lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, 2018. aastal 250 eurot ja 2019. aastal 270 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
12.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni XX.XX.XXXX. a elas hageja isa juures. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist või mitte. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on nõus maksma elatist 150 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, ta on last igakuuliselt toetanud summades 100 kuni 400 eurot, raha on ta andnud nii hagejale kui ka lapse emale sularahas.
14.Kuigi üldjuhul loetakse, et vanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb, on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Selleks peab lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem andma eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-307, p 12).
15.Seega on hageja arveldusarvele kantava raha maksmisega võimalik lugeda ülalpidamiskohustus kas täiesti või osaliselt täidetuks üksnes juhul kui sellises elatise andmise viisis on vanemad omavahel kokku leppinud. Antud juhul, aga kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole.
16.Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste
esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).
17.Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
18.Kostja on kohtule avaldanud, et tema sissetulek on XXX eurot kuus, kuid kui tööd ei ole, siis on tema sissetulek u XXX eurot kuus, samuti peab ta maksma pangalaenu 250 eurot kuus ning kohustusi kokku on tal u 700-800 eurot kuus. Tõendeid sissetulekute, samuti kohustuste kohta, kostja kohtule esitanud ei ole.
19.Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab, mida kostja käesolevalt teinud ei ole.
20.Kohus on seisukohal, et kuigi kohtule ei ole esitatud kostja poolt tõendeid sissetulekute kohta ja lapsele makstud elatise kohta, arvestab kohus seda, et laste ema on olnud nõus elatise vähendamisega selliselt, et kostja poolt makstavast elatisest arvestatakse maha PHS § 17 lg 3 alusel makstav toetus 30 eurot kuus. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 27.08.2018. a 220 eurot kuus kuni 31.12.2018. a ja alates 01.01.2019. a 240 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
22.Arvestades, et tegemist on lapse ülalpidamisnõudega, on õiglane ja põhjendatud jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.