Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
VM (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi OÜ Teostus ja MM vastu tehingu tagasivõitmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.04.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VM (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
pankrotihaldur
Ly
Müürsoo
nende Hageja: VM (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo Kostja I: OÜ Teostus (registrikood 11698251) Kostja II: MM (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria MägiRohtmets Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 06.04.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus jättis 30.12.2013 otsusega rahuldamata VM (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi OÜ Teostus ja MM vastu tehingu tagasivõitmiseks ja jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 01.04.2014 määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja täiendas määrust
Tsiviilasi nr: 2-13-3132 16.04.2014 määrusega, jättes maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
2.16.05.2014 esitasid kostjad ühise avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kuigi MM osales menetluses esialgu iseseisva nõudeta kolmanda isikuna OÜ Teostus poolel, kuuluvad tema poolt kolmanda isikuna kantud menetluskulud hageja poolt hüvitamisele (TsMS § 167). Kostjad paluvad kindlaks määrata ja välja mõista kostjate õigusabikulud – OÜ-l Teostus 3492,90 eurot (koos käibemaksuga) ja MM-l 3567,90 eurot (koos käibemaksuga). Kostjad kinnitasid, et ei ole käibemaksukohustuslased. Samuti palusid kostjad määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.
3.25.06.2014 esitas hageja vastuväite. Kostjate menetluskulusid ei saa välja mõista pankrotihaldurilt, vaid võlgnik VM-lt, sest halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik. Hageja leiab, et menetluskulu nimekirjades nimetatud ühiste dokumentide (mõlemas positsioon 2.2, 2.10, 4, 5, 6 ja 7) koostamisele kulunud aeg on põhjendamatu. Ühe ja sama dokumendi koostamise eest nõuda hagejalt, s.o pankrotis isikult, nimekirjas toodud summa hüvitamist ei ole õiglane ega ole proportsioonis tehtud töö mahuga. OÜ Teostus juhatuse liige on vandeadvokaat Andres Tamm, kes oma teadmiste ja kvalifikatsiooni tõttu ei oleks pidanud vajama kõrgelt tasustatud teise vandeadvokaadi abi.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 07.11.2014 määrusega kostjate avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt välja kostja I kasuks 3492,90 eurot ning kostja II kasuks 3567,90 eurot, kohustades hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
5.Hageja esitas 10.12.2014 määruskaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 07.11.2014 määruse ning teha uus määrus, millega määrata menetluskulude suurus mõistlikus suuruses. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning tühistas 29.12.2014 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tagasi esimese astme kohtule. Maakohtu määrus
6.06.04.2015 määrusega rahuldas Pärnu Maakohus kostjate avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mõistis hagejalt välja menetluskulud kostja I kasuks 3380,40 eurot ja kostja II kasuks 3455,40 eurot ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Vastuseks hageja seisukohale, et kuivõrd kostja I juhatuse liige on vandeadvokaat Andres Tamm, ei oleks kostja I pidanud vajama kõrgelt tasustatud teise vandeadvokaadi abi, leidis kohus, et asjaolu, et juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liige on juriidiliste teadmistega, ei võta menetlusosaliselt õigust kasutada kohtumenetluses lepingulise esindaja õigusabi.
8.Hageja vastuväite osas, et kostjate menetluskulusid saab välja mõista võlgnikult mitte pankrotihaldurilt, selgitas kohus PankrS § 541 lg-t 1 ning viitas ka Riigikohtu
Tsiviilasi nr: 2-13-3132 seisukohale (lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13), et kui hagejaks on pankrotihaldur, kes on esitanud hagi seoses pankrotivaraga, kantakse juhul, kui asja lahendamise lõpptulemusena jäävad menetluskulud tema kui hageja kanda, menetluskulud pankrotivara arvel.
9.Maakohus tuvastas kostjate avaldusest ja menetluskulude nimekirjadest, et kostjale I on õigusabi osutatud ligikaudu 23,8 h ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (lisandub käibemaks) ja ta on kandnud menetluskulusid kokku 3492,90 eurot (koos käibemaksuga) ning kostjale II on õigusabi osutatud ligikaudu 23,8 h ulatuses tunnihinnaga 125 (lisandub käibemaks) eurot ja ta on kandnud menetluskulusid kokku 3567,90 eurot (koos käibemaksuga).
10.Kohus analüüsis loetletud kattuvatele menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatust, käsitledes halduri vastuväiteid. Kohus märkis, et hageja vaidlustatud õigusabikulude osas on kostjad menetluskulude kindlaksmääramise avalduses selgitanud, et kostjad on kandnud menetluskulusid üksnes neile langevas osas vastavalt neile osutatud õigusteenustele, st kui õigusabile kulunud aeg on kokku olnud nt 13 h ja 20 m, siis sellest 6,6 h (ehk 50 % ulatus) eest on tasunud kostja I ja 6,6 h eest kostja II (kostjate menetluskulude nimekirjas viidatud spetsifikatsioonid, mis puudutavad arveid nr 446, 447, 536, 537, 132, 133, 210, 211, 251, 252). Menetluskulude eest, mis on tekkinud üksnes kas seoses kostjaga I või kostjaga II, ei ole teisele kostjale arveid esitatud (menetluskulude nimekirjast nähtuvad spetsifikatsioonid, mis puudutavad arveid nr 156, 157, 448 ja 449). Kohus leidis, et kostjate lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg on põhjendatud ja vajalik, v.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise kulu, millest tulenevalt ei ole arvete nr 251 ning nr 252 alusel tasutud summad menetlusosalise põhjendatud ning vajalikeks menetluskuludeks, mis kuuluksid kostjate kasuks hagejalt väljamõistmisele. Kohus pidas põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks võlgniku võlausaldajate majandusaasta aruannete väljatrükkide kulu äriregistrist 1 tk (2€).
11.Kohus leidis kohtupraktikale tuginedes, et praeguses asjas on põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadibüroo mõistlikuks tunnihinnaks 125 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 150 eurot. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa käibemaksu tagasi nõuda, seega kuulub menetluskulu hüvitamisele koos käibemaksuga.
12.Kokku luges kohus kostja I lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3380,40 eurot ning kostja II esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega mahus 3455,40 eurot, millised summad tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
13.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märkis menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruskaebus
Tsiviilasi nr: 2-13-3132
14.21.04.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 06.04.2015 määruse ja teha uus määrus, millega määrata menetluskulude suurus mõistlikus ulatuses.
15.Hageja on seisukohal, et kostjad on ajakulu kajastamisega kohut eksitanud. Kostjad on näidanud ühe ja sama esindaja poolt kulutatud tundide arvu, mis tähendab, et esindaja on just selle kostja esindamiseks või menetlustoimingu tegemiseks kulutanud just niipalju aega, mille eest tuleb mõlemal kostjal tasuda menetluskulude nimekirja järgi just nimekirjas märgitud summa, seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et tehtud kulutuste hüvitamist hageja poolt taotletakse vaid 1⁄2 ulatuses. Kohus on kulutatud ajaga arvestanud täies ulatuses. Asjaolu, et kostjad väidetavalt taotlevad summa hüvitamist 1⁄2 ulatuses hagejalt, ei muuda olematuks olukorda, et kostjate väidete kohaselt on esindaja kulutanud näiteks „vastuse koostamine hageja määruskaebusele“ kumbagi kostja puhul 6 tundi ja 20 minutit (kokku seega 12 tundi ja 40 minutit). Analoogselt on ka nimekirjade positsioon 5.5 „Tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2014.a. määrusega“ kulutatud ajaks mõlemal kostjal 30 min., seega kokku 1 h.
16.Nähtuvalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja kaevatava määruse punktis 11 märgitust on kostjale II (kohtu hinnangul ligikaudu 23,3 h) õigusabi osutatud vähem aega kui kostjale I (kohtu hinnangul ligikaudu 23,8 h), kuid kostja II poolt taotletud menetluskulude summa (3567,90 eurot) on suurem kui kostja I poolt taotletud summa (3492,90 eurot). Seega on kostja II menetluskulude arvestuslikuks tunnihinnaks 153,13 eurot koos käibemaksuga. Taotluse järgi on advokaadi tunnihind 150 eurot koos käibemaksuga. Hageja leiab, et kohus ei saa arvestada kulutatud aega ligikaudu, samuti ei saa kohus kinnitada suuremat tunnihinda, kui kostja on taotlenud.
17.Hageja esindaja leiab, et kaevatava määruse punktides 12 ja 13 teostatud menetluskulude analüüs on vastuoluline ja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Nimekirjade positsioon 4.1. kulutatud ajaks on mõlemal kostjal märgitud 1 h 30 minutit, seega kokku 3 h. Kohus on mõlema kostja menetluskulusid analüüsides välja toonud, et tutvumine hageja 06.11.2013.a. seisukohaga ja selle analüüsiks kulunud aeg on mõlemal 2 h (määruse lk 6 ja lk 7), kokku seega määruse kohaselt 4 tundi. Nimekirjade positsioon 4.3 kulutatud ajaks mõlemal kostjal 30 min., seega kokku 1 h. Kohus on kostjate menetluskulusid analüüsides välja toonud, et tutvumine hageja 29.11.2013.a. lõplike seisukohtadega kulunud aeg on mõlemal kostjal 1 h ja 30 min (määruse lk 6 ja lk 7), kokku seega 3 tundi. Kohus ei saa kinnitada määrusega menetlusdokumendiga tutvumiseks suuremat aega, kui seda on kostjad ise taotlenud.
18.Lisaks on kostja II menetluskulude nimekirjas positsioonides 4.2, 5.1, 5.3 ja 5.5 kasutatud sõnu Kostjate, Klientidele, Vastustajate, Klientidega. Kuna tegemist on kostja II menetluskulude nimekirjaga, siis on arusaamatu, miks on kasutatud mitmuse vormi. Analoogne mitmuse vorm on kasutusel ka kostja I menetluskulude nimekirjas. Ilmselgelt viitab see asjaolule, et esindaja on käsitlenud kostja I ja kostjat II ühe ja sama kliendina. Kohus on määruse punktis 12 ja 13 samuti kasutanud mitmuse vormi ning hageja on seisukohal, et eelpoolnimetatu näitab üheselt, et õigusabikulud ja sellel kulutatud aeg on kunstlikult näidatud kahekordselt ja kohus on pidanud põhjendatuks sellise ajakulu tekkimist.
19.Hageja esindajale on arusaamatu, milleks oli käesolevas menetluses vajalikud võlausaldajate majandusaasta aruande väljatrükid. Mõlemad kostjad on väljatrükid kajastanud oma kuluna, mis on kohut eksitav.
Tsiviilasi nr: 2-13-3132
20.Lisaks on menetluskulude nimekirjades välja toodud kohtumääruste ja otsuste edastamine klientidele. Kostjatel on võimalik kohtumääruseid ja otsuseid saada kohtust ja selle eest ei ole kohustatud tasuma hageja.
21.Dokumentide edastamine kohtule ja klientidele ning menetlusdokumendi koostamine õigusliku analüüsiga ei saa tarifitseerida sama tunnihinnaga. Menetluskulude kindlaksmääramisel oleks pidanud kohus analüüsima ja hindama, kas on õige tasustada vastuste koostamist ja vastuste edastamist sama tunnihinnaga.
22.VM on pankrotis isik, kellel puudub vara, mistõttu on ebamõistlik koormata pankrotivara ebamääraselt suurte menetluskuludega.
23.Hageja on endiselt seisukohal, et kostja I juhatuse liikme näol ei ole tegemist pelgalt juriidilisi teadmisi omava isikuga, vaid OÜ Teostus juhatuse liige on vandeadvokaat, kes omab kõrgemaid juriidilisi teadmisi ja ta ei vaja samal tasemel juriidiliste teadmistega nõustaja kaasabi. Vastus määruskaebusele
24.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Määruskaebuses on kaebaja peamiselt korranud maakohtus esitatud vastuväiteid kostjate lepingulise esindaja ajakulu osas. Kuigi hageja otseselt ei väida, et kostjate lepingulise esindaja kulud on dubleeritud, heidab hageja määruskaebuses välja toodud näidetega ülepaisutatud töömahust maakohtule ette, et kostjate ühiste menetlusdokumentide puhul on kohus ekslikult arvesse võtnud mõlema kostja nimekirjast nähtuvad töötunnid ja sellega põhjendatuks pidanud poole suuremat ajakulu. Nii kostjad kui maakohus on selgitanud praeguses asjas menetluskulude kandmise põhimõtet, mille kohaselt kostjad on kandnud menetluskulusid üksnes neile langevas osas vastavalt neile osutatud õigusteenustele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostjate menetluskulude nimekirju analüüsides on arvutuskäik arusaadav, et ühiste menetlusdokumentide töömahud on menetluskulude nimekirjades kajastatud identselt, kuid kulude kandmisel on mõlemale kostjale esitatud arve 50% ulatuses. Seega ei ole vastupidiselt hageja arvamusele maakohus menetluskulude väljamõistmisel arvestanud töötunde topelt.
28.Maakohus on määruse punktis 11 märkinud, et kostjale I osutati õigusabi ligikaudu 23,8 h ja kostjale II osutati õigusabi ligikaudu 23,3 h. Kuivõrd maakohus on ilmselgelt ekslikult märkinud kostjate ajakulu vastupidi ja kuna antud asjaolu ei muuda lõppjärelduses välja mõistetavat summat, siis ringkonnakohtu hinnangul ei anna see
Tsiviilasi nr: 2-13-3132 alust maakohtu määruse muutmiseks. Eelnimetatud eksimus ei muuda lepingulise esindaja tunnihinda, mistõttu ei saa nõustuda hageja arvamusega, et kohus kinnitas seetõttu suurema tunnihinna, kui kostja on taotlenud. Lisaks ei saa hageja hinnangul kohus arvestada kulutatud aega ligikaudu. Ringkonnakohus kinnitab maakohtu arvutuskäigu õigsust ja leiab, et ainuüksi asjaolu, et kohus on lahendis märkinud ligikaudse ajakulu, ümardades üks koht peale koma, ei muuda kohtu järeldust ajakulu ega väljamõistetud menetluskulu osas ebaõigeks.
29.Määruse punktides 12 ja 13 on maakohus loetlenud kostjate menetlustoimingud ning nende ajakulu. Maakohus on mõlema menetluskulu nimekirja positsioonis 4 nimetatud kolme menetlustoimingu loetlemisel eksinud ajakulu märkimisega, st ajakulu arve lõikes kokku õige, kuid tööde järgi on märgitud vales järjekorras. Põhjendustes on maakohus arvestanud õige ajakuluga. Seega ei ole kohus arvete nr 536 ja 537 osas välja mõistnud suuremat menetluskulu, kui kostja ise taotles.
30.Iseenesest on õige hageja märkus, et kostjatel on võimalik kohtumääruseid ja otsuseid saada kohtust ja selle eest ei ole kohustatud tasuma hageja, kuid antud juhul ei ole kostjate esindaja edastanud kohtuotsust ja kohtumäärust (mõlemas nimekirjas positsioon 5.1 ja 6.3) iseseisva ajakuluka menetlustoiminguna. Kostjate esindajal on Pärnu Maakohtu 30.12.2013 otsusega tutvumine, selle kostjatele edastamine ja suhtlemine aega võtnud 30 min ning Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 määrusega tutvumine ja kliendile edastamine aega võtnud 10 min, mida ei saa kummalgi juhul kokkuvõttes pidada ülemääraseks ega põhjendamatuks ajakuluks.
31.Arusaamatuks jääb hageja väide, et kostjate ühise nimetamisega (mitmuse kasutamine) on õigusabikulusid kunstlikult näidatud kahekordselt. Kostjatel on ühine esindaja, kes põhjendatult koostas kostjate nimel enamus menetlusdokumendid ühiste seisukohtade väljendamiseks. Kohtu jaoks on menetluskulude väljamõistmisel määravaks tuvastada, kas ja kellele õigusabi ostutati, mitte menetluskulu nimekirja märgitud töö kirjelduse grammatiline selgus menetlusosaliste jaoks.
32.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud analüüsima ja hindama, kas on õige tasustada vastuste koostamist ja vastuste edastamist sama tunnihinnaga. Lepingulise esindaja tasu sõltub tema kvalifikatsioonist ning ei ole mõeldav, et esindaja teeb iga üksiku toimingu erineva tunnihinnaga. Kohus hindab lepingulise esindaja tunnihinna mõistlikkust ja seejärel korrigeerib väljamõistetava põhjendatud menetluskulu sõltuvalt tehtud tööst ja selle keerukusest ajakulu hindamisega. Hageja poolt näitena välja toodud vastuse edastamist ei ole kostjad palunud välja mõista iseseisva menetlustoiminguna, vaid seda tuleb mõista lahutamatu osana edastamist vajava dokumendi koostamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjad menetluskulu nimekirjadesse dokumentide edastamist märkides kunstlikult esindaja ajakulu suurendanud.
33.Tehingu tagasivõitmise nõudes olukorra analüüsimisel ja kostjate seisukohtade koostamisel on esindajal vajalik tutvuda ka raamatupidamisdokumentidega, mistõttu ei ole maakohus eksinud majandusaasta aruande väljatrüki kulu väljamõistmisel. Mis puutub selle kulu topelt hüvitamisse, siis on hageja ka siin sarnaselt eelpool toodule valesti mõistnud kulude kajastamist ja jaotamist kostjate vahel.
34.Määruskaebuse esitaja arvates on ebamõistlik koormata pankrotivara suurte menetluskuludega, kuna VM-l (pankrotis) puudub vara. Kolleegiumi hinnangul ei
Tsiviilasi nr: 2-13-3132 anna pankrotivara suurus (või selle puudumine) iseenesest alust vähendada hagejalt (pankrotivara arvel) väljamõistetavate menetluskulude suurust. Hagi esitamisel pidi pankrotihaldur selliste kulude tekkimist ette nägema ning kostjate menetluskulude kandamise riskiga arvestama. Kostjad ei pea kandma hageja maksejõuetuse riski.
35.Kuigi hageja on endiselt seisukohal, et kostja I ei vaja juriidiliste teadmistega nõustaja kaasabi, kuna kostja I juhatuse liige on vandeadvokaat, nõustub ringkonnakohus maakohtu vastupidise arvamusega. Kumbki kostja kui iseseisev menetlusosaline oli olenemata enda (kostja I puhul tema juhatuse liikme) kvalifikatsioonist õigustatud vastavalt TsMS § 217 lõikele 1 võtma endale esindaja, kes oli kohustatud kaitsma esindatava huve. Seega ei ole mingit alust vähendada hüvitamisele kuuluvat summat seetõttu, et kostja I seaduslik esindaja on õigusteadmistega isik.
36.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu ja tunnihinna osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav ning kolleegiumi hinnangul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
37.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
38.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
39.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.