Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse teatavakstegemise
9.10.2015 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-110177
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
1694.56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eesti Telekom 10234957 asukoht: Tallinn, Valge 16 Esindaja: Monika Paade e-post: [email protected] Kostja: Harri Piisang xxxxx x-x
xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxx,
Kohtuistungi toimumise aeg 1.10.2015
Hagi rahuldada. Välja mõista Harri Piisangult (xxxxxxxxxxx) AS Eesti Telekom (10234957) kasuks 1694 (üks tuhat kuussada üheksakümmend neli) eurot ja 56 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb AS Eesti Telekom kasuks välja
mõista 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 6.10.2014 sõlmis kostja AS-ga Antista järelmaksuga müügilepingu nr 874988, mille alusel ostis kaupu maksumusega 1553 eurot. Lepingu p 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik müüja ja AS Eesti Telekom vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille järgi on müüja loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes hagejale. Leping sõlmiti arvutivõrgu kaudu. Kostja sisenes arvutivõrgu abil autoriseeritud isikuna (SEB Panga kaudu) Elioni e-teenindusse, andis müüjale tellimuse kauba ostmiseks ning aktsepteeris järelmaksuga müügilepingu tingimusi. Kuna kostja talle esitatud arveid ei tasunud, ütles hageja 29.01.2015 järelmaksuga müügilepingu üles. Hageja taotleb kostjalt 1694.56 euro väljamõistmist, millest põhivõlg on 1647.50 eurot, viivis 7.06 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot (lepinguline tasu vastavalt Elioni hinnakirjale p 2.8). Kostja seisukoht Kostja seletuse kohaselt ei ole tema isiklikult eelkirjeldatud lepingut sõlminud ja selle alusel kaupa saanud. Kostja tunnistab, et kaks talle tundmatut vene keelt kõnelevat meest võtsid ükskord tema dokumendid – ID kaardi koos isiku tuvastamist võimaldavate PIN koodidega ja pangakaardi. Kaardid toodi talle järgmisel hommikul tagasi, PIN koode mitte. Kuna dokumentide üleandmise momendil oli kostja joobes, võis ta need loovutada vabatahtlikult. Dokumentide tagastamisel andsid mehed talle 200 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõue tuleneb müügilepingust nr 874988, milline sõlmiti 6.10.2014 arvutivõrgu abil. Ostja isik oli tuvastatud sertifikaatide, s.o dokumendile kantavate digitaalsete andmete abil, mis võimaldavad digitaalset allkirjastamist ja digitaalset isikusamasuse kontrolli. Kostja seletuse kohaselt tema eelnimetatud lepingut ei sõlminud ja kinnitab, et tema dokumendid, s.o ID-kaart koos PIN-koodide ja pangakaardiga olid mõnda aega talle tundmatute isikute valduses. Joobes oleku tõttu kostja dokumentide üleandmist ei mäleta ega välista nende vabatahtlikku loovutamist, mida kinnitab dokumentide tagastamisel raha saamine. Isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele väljastatud sertifikaatide kasutustingimuste p 2.3 järgi kohustub sertifikaadi omanik kaitsma oma PIN-koode parimal võimalikul viisil ja juhul, kui need on väljunud omaniku kontrolli alt (nt kadunud või varastatud), kohustub omanik viivitamatult koodid ära muutma või peatama sertifikaadi kehtivuse. Kasutustingimuste p 3.1 järgi vastutab sertifikaadi omanik sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest ja antud digitaalallkirjadest tulenevate tagajärgede eest nii sertifikaadi kehtivuse ajal kui pärast nende kehtivuse lõppu ainuisikuliselt ja täies ulatuses. Kasutustingimuste p 3.3 järgi vastutab sertifikaadi omanik mistahes kahju eest, mis tekkis Kasutustingimuste ja/või digitaalallkirja seaduses fikseertid kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest.
Kuna kostja on jämedalt rikkunud sertifikaatide kasutustingimusi, vastutab ta hagejale tekkinud kahju eest täies ulatuses ning temalt tuleb välja mõista 1694.56 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 225 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.