Firmalised OÜ hagiavaldus M L vastu võla nõudes 291.90 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Firmalised OÜ (registrikood 11041077, asukoht: Jõeveski 5, 74224 Koogi küla, Jõelähtme vald), seaduslik esindaja: Kalle Norma (e-post: [email protected]); Kostja: M L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
07. oktoober 2015 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Firmalised hagiavaldus kostja M L vastu 291.90 eurot nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja OÜ Firmalised kanda.
3.Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Firmalised OÜ esitas 29.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 291.90 euro saamiseks. Kohus tegi 22.01.2015 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule 26.01.2015 aadressil xxxx kätte toimetatud. Võlgnik esitas 30.01.2015 nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlgnik vastu nii põhi- kui ka kõrvalnõuetele.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 17.02.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohus jättis 18.02.2015 kohtumäärusega avalduse käiguta ning määras avaldajale tähtaja nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks ja riigilõivu tasumiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks.
HAGIAVALDUS
4.26. veebruaril 2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt 19.06.2009 sõlmisid pooled eluruumi xxxx, tähtajalise üürilepingu, mis jõustus 01.07.2009 ja oli kehtiv kuni 01.07.2010. Pooled on pikendanud üürilepingu kehtivust kahel korral, s.o 04.06.2010 kuni 30.06.2011 ja 23.06.2011 kuni 30.06.2012.
5.Üürileping lõpetati 26.01.2012 poolte kokkuleppel alates 31.01.2012. Pooled leppisid kokku, et üürnik kohustub hiljemalt 20.02.2012 tasuma KÜ Tiigi 5 ja Eesti Energia AS poolt esitatud ja esitatavad korteriga seotud arved ning et üürileandja kohustub 5 päeva jooksul pärast arvete tasumist tagastama üürnikule tagatisraha summas 63.91 eurot. 01.02.2012 koostasid pooled üleandmisevastuvõtmise akti.
6.KÜ Tiigi 5 on esitanud korteri xxxx osas esitatud arvete ja tasumiste kohta koondväljavõtte perioodi 2008 kuni juuni 2012 kohta, mille kohaselt on perioodil juuli 2009 kuni jaanuar 2012 tekkinud võlgnevus summas 214.55 eurot. Nimetatud summa sisse ei ole arvestatud üürileandja poolt tasutud ettemaksu, mis seisuga juuli 2009 oli 45.82 eurot (716.98 krooni). Ettemaksu osas hageja nõuet ei esita. Hageja on 30.06.2014 korteriühistule tasunud üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud võlgnevuse summas 214.55 eurot, millele lisandus korteriühistu poolt arvestatud viivis.
7.Hageja palus vastavalt VÕS § 113, § 292 välja mõista kostjalt 291.90 eurot (s.o põhivõlgnevus 214.55 eurot ja viivis 77.35 eurot) ning menetluskulud 75 eurot.
8.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.02. aprillil 2015 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistatud. Vastuse kohaselt ei hagist ega sellele lisatud materjalidest ei tule välja see, et kostja oleks tulenevalt hagejaga sõlmitud üürilepingust midagi võlgu. Võla puudumist kinnitab ka 26.01.2012 lepingu lõpetamise kokkulepe, väidetavat võlgnevust pole märgitud üleandmise-vastuvõtmise aktis. Kostja on tasunud ära kõik üüritasud ning kõik korteri kasutamisega seonduvad arved ja korteri tagasiandmise kuupäeva seisuga puudusid kostjal mistahes võlgnevused hageja ees. Hageja ei ole esitanud ühtegi arvet, mis kajastaksid, et kostja oleks korteriühistule või korteriomanikule võlgu. Kostja arvates hagiavalduse lisas 6 toodud koondväljavõte 2 (6)
2-14-41076 pole kostjale tagasiulatavalt mistahes maksekohustust tekitav materjal, sest makseid tasutakse makseteatiste alusel.
10.Kostja esitas korteriühistu makseteateid ja märgis, et esinevad erinevused makseteatistel kajastatud arvude ning hageja poolt kohtule esitatud korteriühistu koondis kajastatud andmete vahel. Kostja rõhutas, et kõigil kostja poolt nimetatud neljal makseteatisel on kajastatud, et kostja poolt üüritud korteril puudus mistahes võlgnevus ja et sellega seonduva viivise väärtuseks on 0 eurot.
11.Kostja arvates lisas alusetusele on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud, kuna nõue on väidetavalt tekkinud kuni 2012.a ja käes on juba aasta 2015. Kostja palus kohaldada nõudele aegumist.
12.Kostja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEISUKOHT
13.17. aprillil 2015 esitaud seisukohas hageja teatas, et võlgnevus ilmnes kevadel 2012 peale üürilepingu lõpetamist ja korteri tagastamist üürniku poolt üürileandjale. Hageja arvates hagis toodud võlgnevuse tasumise kohustus on tekkinud kostjal üürilepingu p 3.7 alusel korteri kasutamisel tarbitud teenuste eest, tasumine pidi toimuma teenuste osutajatele, mitte üürileandjale. Tegelikkuses liikusid korteriühistu poolt esitatud arved otse korteriühistult kostjale, samuti toimus arvete tasumine kostja poolt otse korteriühistule, mitte hagejale. Kostja väited, nagu oleks üüriperioodil korteriühistu poolt esitatud arved hageja käes, on paljasõnalised ja valed. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja poolt esitatud hagiavalduse vastusele on kostja lisanud nelja kuu makseteatiste koopiad. Hageja arvates võlgnevus ilmnes kevadel 2012, kui KÜ Tiigi 5 asus raamatupidamisteenust sisse ostma DKSaldo OÜ-lt. Hageja arvates tunnistab kostja oma 16.07.2014 e-kirjas hagejale, et ta on olnud korteriühistu maksete osas võlgu.
14.Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitatud ühtegi maksekorraldust. Kuna korteriühistu arvete esitamine toimus otse korteriühistult kostjale ning arvete tasumine kostjalt korteriühistule siis, ei ole hagejal võimalik esitada arveid ja nende tasumist tõendavaid maksekorraldusi. Nimetatud dokumente saab esitada kostja.
15.Käesoleval juhul on tegemist üürilepingus kokku lepitud tasu maksmise nõudega. Kuna üürileping on lõpetatud 31.01.2012, algab hageja nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 lähtuvalt 2012.aasta 31. detsembril ning aegumistähtaeg saabub TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 31.12.2015. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi hagi esitamisega (TsMS § 484 lg 2 p 5). Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29.12.2014 ehk ca 1 aasta enne aegumistähtaja saabumist.
MENETLUSE KÄIK
16.20. aprillil 2015 esitas hageja kohtule taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Taotluse kohaselt hageja on korduvalt pöördunud KÜ Tiigi 5 poole arvete saamiseks, kuid korteriühistu ei ole hagejale arvete koopiaid esitanud. Seetõttu ei ole hagejal võimalik esitada arvete koopiaid kohtule. Hageja palus TsMS § 216 alusel kaasata menetlusse kolmanda isikuna KÜ Tiigi 5, leides, et kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks võib hageja esitada kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõude, sest hageja on 30.06.2014 tasunud korteriühistule hagiavalduse 214.55 eurot ja viivise 44.78 eurot. 3 (6)
2-14-41076
17.15. mail 2015 esitatud seisukohas kostja ei nõustunud kolmanda isiku kaasamise taotlusega.
18.Viru Maakohtu 25.06.2015 kohtumäärusega jäeti hageja taotlus rahuldamata ja KÜ Tiigi 5 kolmanda isikuna menetlusse kaasamata Muu hulgas leidis kohus, et hageja ei väida, et tal on tekkinud tema poolt KÜ-le Tiigi 5 tasutud põhivõlgnevuse 214.55 eurot ja viivise 44.78 eurot tagasinõudmise õigus. Hageja üldse ei oleks saanud käesolevas menetluses kostja vastu hagi esitada, kui temal väidetavalt on tekkinud nõudeõigus korteriühistu vastu.
19.31. augustil 2015 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi tuleb rahuldamata jätta.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled ei ole taotlenud asja kohtuistungil arutamist ja nad on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest leiab, et tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha ja asjas kohtuistungi määramine ei ole otstarbekas.
22.Hagiavalduse ja selle juurde lisatud tõendite kohaselt 19.06.2009 sõlmisid pooled eluruumi xxxx, üürilepingu kehtivusega alates 01.07.2009 kuni 01.07.2010 (t.lk. 25-28). 04.06.2010 pooled pikendasid üürilepingu kuni 30.06.2011 ja 23.06.2011 kuni 30.06.2012 (t. lk. 30, 31). 26.01.2012 leppisid pooled kokku, et ütlevad üürlepingu üles alates 31.01.2012 (t.lk. 32). 01.02.2012 toimus korteri valduse üleandmine hagejale (t.lk. 33). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
23.Üürilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 372, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt pärast üürlepingu ülesütlemist kohustus hageja tagastama kostjale tagatisraha 63.91 eurot. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Seega ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kostja üüri (korteri kasutamise tasu) maksmise kohustuse kohaselt täitis.
24.Hageja väidab, et kostja on jätnud temale osutatud teenuste eest osaliselt tasumata, tal on tekkinud kommunaalteenuste põhivõlgnevus 214.55 eurot, millele lisandub korteriühistu poolt arvestatud viivis ning et nimetatud asjaolust sai hageja teada KÜ Tiigi 5 poolt kevadel 2012, s.o pärast üürlepingu ülesütlemist, koostatud arvete ja tasumise koondväljavõttest.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 1 esimese lause alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Käesolevas 4 (6)
2-14-41076 vaidluses pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna kostja vaidleb hageja nõudele vastu, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis hagejal. Hagiavalduse rahuldamiseks peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama kostjal võlgnevuse tekkimise fakti ning võlgnevuse suurust. Samuti peab hageja tõendama, millal, kelle poolt osutatud ja milliste teenuste (kommunaalmaksude) eest ning millises ulatuses on kostja jätnud tasumata. 06.04.2015 kohus on teinud hagejale ettepaneku kogu üüriperioodi kohta esitatud arvete ja tasumise kohta tõendite esitamiseks (t.lk. 80). Hageja, kostja vastuväidetele ja kohtu nõudmistele vaatamata, ei ole selliseid tõendeid esitanud.
26.TsMS § 272 sätestab dokumentaalse tõendi mõistet, mille 1. lõike kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja poolt esitatud tõendi „xxxx arved ja tasumised“ (t.lk. 36). Kostjal väidetava võlgnevuse tekkimist on hageja põhjendanud korteriühistu raamatupidamise OÜ DKSaldo poolt korraldamise käigus ilmnenud võlgnevusena. Kohus ei nõustu hageja väitega „xxxx arved ja tasumised“ tõendi alusel väidetavalt kostjal võlgnevuse tekkimise kohta, põhjusel, et nimetatud tõendil puudub koostamise kuupäev ning lisaks tõend ei ole koostaja poolt allkirjastatud. Kostja vastuse juurde lisatud korteriühistu poolt koostatud makseteatise alusel 31.01.2012, s.o üürilepingu ülesütlemise seisuga korteril xxxx ei olnud tekkinud põhivõlgnevust ega viivist (t. lk. 59). Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostjal võlgnevuste puudumine kinnitab ka asjaolu, et hageja on kostjale üürilepingu alusel tasutud tagatisraha tagastanud. Kui kostjal oleks võlgnevus tekkinud, siis kuuluks tagatisraha tasaarvestamisele võlgnevuse summaga.
27.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on võlgnevuse olemasolu tunnistanud. 16.07.2014 e-kirjas kostja on teatanud, et ta oli võlgu, kuid enne kolimist soovis ta kõik arved korralikult ära maksta, mida ta ka tegi (t.lk. 61). Seega e-kirja sisust lähtudes ei kinnita kostja, et tal oleks võlgnevus tekkinud ka pärast ära kolimist. Pealegi kohtumenetluse käigus ei ole kostja võlgnevuse olemasolu tunnistanud.
28.Hageja väited, et korteriühistu esitas arveid kostjale, ei tähenda, et kostja peab hageja eest korteriühistu ees vastutama. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tulenevalt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nimetatud sättest tulenevalt kohustused korteriühistu ees on tekkinud hagejal kui korteriomanikul ajani, mil ta korteriomandi omanik oli ja kostja ei vastuta hageja kohustuste eest korteriühistu ees seaduslikul alusel. Kostja vastutab hageja ees üürlepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt üürilepingu rikkumist. Asjaolu, et hageja 30.06.2014 maksis korteriühistule 259.33 eurot, s.h põhisumma 214.55 eurot ja viivis 44.78 eurot (t.lk. 37), ei tähenda, et selle tõttu kostjal hageja ees üürilepingust tulenev kohustus tekkis. Hageja ei ole tõendanud, milliste teenuste eest ja millises ulatuses on kostja jätnud maksmata põhisummas 214.55 eurot. Tõendamata on väidetavalt nimetatud summade osas korteriühistu või hageja poolt kostjale makseteatiste esitamine. Sellepärast jätab kohus hagi rahuldamata.
5 (6)
2-14-41076
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
30.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kostjal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. TsMS § 218 lg 1 p 1 või p 2 sätestatud lepingulist esindajat kostjal menetluses ei olnud. Seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405 lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.