Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

menetlusabi kanda Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ arveldusarvele EE752200001120168326.

pankrotivara haldurile teada ja tema valduses ei ole, ka ei ole teada teistelt isikutelt saadaolevat vara, va töötasu tööandjalt, mis reeglina aga ei ületa kehtivat alampalgamäära ja mida seetõttu pankrotivarasse arvata ei saa. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur vormistas end võlgniku pangakontode kasutajaks, määras võlgnikule pangakontolt kasutatava raha limiidi. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saadud. Võlausaldaja Saamata jäänud summa Riigi Tugiteenuste Keskus (Eesti Vabariik) 1 037 eurot Kohtutäitur Katrin Vellet 583 eurot Kohtutäitur Hille Kudu 152,62 eurot Kohtutäitur Kristiina Feinman 328,61 eurot Tallinna linn 48,92 eurot Kohtutäitur Risto Sepp 132,6 eurot Võlgnik ühegi võlausaldaja nõude tunnustamisele vastu ei vaielnud. Andmed pankrotimenetluses esitatud ja esitatavate hagide kohta. Pankrotimenetluses haldur hagisid ei esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid ei ole pankrotivara arvel kantud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 86 eurot ning need on talle pankrotivara arvel hüvitatud. Halduri tehtud vajalikud kulutused moodustavad 294,26 eurot, mis on haldurile hüvitatud. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. 02.06.2015. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras oli ülevaade pankrotimenetluse kuludest ja kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku määramiseks. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud ja usaldusisiku kandidaati välja pakkunud ei ole. Haldur saatis kõigile teadaolevatele võlausaldajatele 17.06.2015. a meilitsi kirja, milles palus avaldada oma seisukoha menetluskulude ja halduri tasu osas, samuti palus teada anda võimalikest usaldusisiku kandidaatidest. Kirjale vastas ainult üks võlausaldaja, kohtutäitur Risto Sepp, kes märkis, et tal pole vastuväiteid halduri tasu osas, usaldusisikukandidaate ei pakkunud ka tema välja. Võlgnik küll töötab ehitustöölisena OÜ-s XXX (varem OÜ XXX), kuid saadav sissetulek on seni ainult kahel kuul, seoses erakordsete laekumisega (Maksu- ja Tolliameti poolt tulumaksu tagastamine, lõpparve saamine eelmisest töökohast) ületanud kinnipidamisele mittekuuluvat alampalgamäära. Võlgnikul on tuvastatud keskmine puue ja ta saab seetõttu sotsiaaltoetust ning seoses 70% ulatuses töövõime kaotusega ka invaliidsuspensioni, millele aga TMS § 131 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata ja seega pankrotivarasse arvata ei saa. Maksejõuetuse põhjused. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab haldur võlgniku kergemeelset käitumist sõiduki juhina, mille tulemusena määrati talle hulgaliselt trahve ja kuna ta neid vabatahtlikult ei tasunud, siis tekkisid suured täitekulud. Samuti vähendas oluliselt tema võimet kulude kandmisega iseseisvalt hakkama saada tema halb tervislik seisund, aga ka vabaduskaotusliku karistuse kandmine. Haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri tasu. Koos pankrotimenetluse lõpetamise taotlusega esitas haldur kohtule ka halduri tasu määramise ja menetlusabi andmise taotluse, paludes määrata võlgniku XXXpankrotihalduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ning anda halduri tasu

väljamaksmiseks menetlusabi summas 397 eurot. Halduri tasu välja maksta OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid. Haldur palus kinnitada menetluskulud summas 294,26 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.09.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku XXX(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 500 eurot 11. septembriks 2015. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Kalle Mõtsnik võlgniku XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud halduri tasu määramise ja menetlusabi andmise taotluse kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi. Haldur on palunud

määrata pankrotihalduri tasuks 7 töötunni eest 630 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks. Lõpparuande kohaselt palus haldur kõigil teadaolevatel võlausaldajatel avaldada oma seisukoha menetluskulude ja halduri tasu osas, kuid vastas vaid üks võlausaldaja, kohtutäitur Risto Sepp, kes märkis, et tal pole vastuväiteid halduri tasule. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks võlgnikku ära kuulata. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri Kalle Mõtsnik töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Haldur palub kinnitada menetluskulud summas 294,26 eurot. Lõpparuande kohaselt koosnevad seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud erinevatest bürookuludest (üür, kommunaalkulud, telefon, elekter, valve, kantseleikaubad, IT jne). Nimetatud bürookulud on pankrotihaldurile hüvitatud pankrotivara arvel. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 294,26 eurot kinnitamisele. Haldur palub anda halduri tasu väljamaksmiseks riigi menetlusabi summas 397 eurot ning välja maksta halduri tasu OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXXon esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku XXXkohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid.

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.