Hageja: A V (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: K P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx); Kostja: R V (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx).
21.oktoobril 2019 kell 10.00
Asja läbivaatamise kuupäev
Hageja seaduslik esindaja K P; Kostja R V.
Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja R V’ilt elatis hageja A V’i kasuks alates 01.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni (xxxx) summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.
3.Elatis kanda A V’i arvelduskontole nr xxxx selgitusega „elatis“. 1 (5)
Jätta Menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.12. juunil 2019 esitas A V (hageja) seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi R V’i (kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja elab ja on oma seadusliku esindaja täielikul ülalpidamisel. Hageja esindajal ja kostjal ei õnnestu kokkuleppele jõuda elatise maksmise osas. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates juunist 2019.
KOSTJA VASTUS
2.07. juulil 2019 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kosja on täitnud ülalpidamiskohustust ja täidab seda ka edaspidi vabatahtlikult. Igakuiselt kannab kostja lapse arvelduskontole raha vähemalt summas 100 eurot. 2019.a jaanuari-juunikuu eest on kostja üle kandnud 650 eurot.
3.Lisaks igakuiselt vähemalt 10-12 ööpäeva elas laps kostja juures ja oli kostja ülalpidamisel. Iga aasta veedab kostja puhkuse koos lapsega, mida finantseerib iseseisvalt. Sel aastal sõidavad nad lapsega xxxx, lapsele kuub reisile 500 eurot. Kostja organiseeris lapse sünnipäeva puhul lastele peo, tasudes selle eest 200 eurot. Lasteaia lõpetamise puhul ostis kostja lapsele jalgratta 150 euro eest. Kostja ostab regulaarselt lapsele riideid, jalanõusid, annab taskuraha ning ostab kingitusi. Kostja tagab lapsele kõik vajaliku perioodil, kui laps elab kostja juures. Kostja osaleb regulaarselt oma poja kasvatamises ja ülalpidamises summas, mis ületab seadusega ettenähtud miinimumi. Kostja osaluse suurus lapse ülalpidamises ületab ema osaluse suuruse. Kostja leiab, et arvestades lapse huve, oleks õiglane ja mõistlik jätta kostjale õigus osaleda isiklikult ja vabatahtlikult oma poja ülalpidamises.
HAGEJA SEISUKOHT
4.09. augustil 2019 esitatud seisukohas hageja esindaja rõhutas, et millegagi pole põhjendatud tööealise ja terve kostja poolt lapsele ülalpidamise andmisest keeldumine. Hageja alaline elu- ja viibimiskoht on ema juures, millest tulenevalt ka lapse huvides tehtavad kulutused teeb lapse ees lapse ema.
5.Kostja on toonud välja, et ta on kinni maksnud lapse puhkuse xxxx ja xxxx. Puhkus välismaal on
puhtalt toreduslik kulu ning raha kulutamine välismaa puhkustele ei vähenda mingil määral kulusid lapse igapäevastele ja otsestele vajadustele. Sellest tulenevalt ei saa seda lugeda ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Samuti ei saa lapse sünnipäevapeo kinni maksmist lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna seda pidu algusest peale kavandati kui kingitust lapsele. Hageja esindaja on korduvalt püüdnud jõuda kokkuleppele kostjaga elatise osas ning avaldas nõusolekut, et lapse isa maksab seadusjärgsest määrast väiksemat elatist, kui teeb seda regulaarselt kindlaks kuupäevaks. Kostja keeldus, mistõttu hageja esindaja oli sunnitud lapse huvides pöörduma kohtusse.
2 (5)
2-19-8940
KOHTUISTING
6.Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja jäi hagi juure, kuid palus kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras alates 01.11.2019.
7.Kostja hagiga ei nõustunud, leides, et elatise maksmise korral ligi 300 eurot kuus, ei teki tal võimalust lapsega aega veeta. Kostja töötab xxxx ja saab netosisetuleku xxxx eurot kuus, millest maksab laenu tagasi 500 eurot kuus, kommunaalkulud keskmiselt 150 eurot kuus ning 200 eurot kulub tal xxxx tööl käimiseks piletitele ostmiseks. Veel tekivad tal kulutused, kui ta peaks lapse xxxx kaasa võtma. Kostja nõustus elatise maksmisega summas 200 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagiavalduse juurde lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia ja rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt A V’i (hageja) isaks on R V (kostja) (t.lk. 5, 6 ja pöördel). Teisi lapsi kostjal ei ole. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine. PKS § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kuna hageja põlvneb kostjast, siis eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist.
10.PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja elab koos emaga xxxx, kostja aga elab xxxx ning töötab xxxx. Kuna kostja koos hagejaga ei ela, siis peab kostja täitma hageja ülalpidamiskohustuse elatise rahas maksmise teel. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot.
11.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja 3-2-1-33-11 p 19). Hageja nõuab miinimumelatise väljamõistmist alates 01.11.2019. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuse punktis 20 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
12.PKS § 101 lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja kui kohustatud isiku varaline seisund 3 (5)
2-19-8940 võimaldab maksta hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimumulatuses ning kas esinevad alused elatise määra vähendamiseks.
13.Kohus on 29.08.2019 kohtumäärusega kohustanud kostjat esitama tõendeid oma sissetulekute, varade ja kohustuste kohta (t. lk. 50, 51). Kostja on kinnitanud kohtuistungil, et tema netosissetulekuks on xxxx eurot kuus. Alates 30.07.2019 maksab kostja tema ja AS-i Xxxx vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel tagasi korteriomandi xxxx, eluaselaenu igakuiselt summas eurot 366.17 eurot (t. lk 6978). Kostja on teatanud kohtuistungil, et ta maksab selle sama korteriomandi kommunaalkulud keskmiselt 150 eurot kuus. Lisaks kulub tal xxxx tööl käimiseks piletitele ostmiseks 200 eurot. Seega pärast nende kulutuste maha arvamist jääb üle 783.73 eurot (xxxx). Kui allesjäänud summast maksta hageja ülalpidamiseks elatist 270 eurot kuus, siis jääb kostjale elamiseks 513.83 eurot (xxxx). Seega kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist hageja poolt nõustud ulatuses.
14.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja kuni 10-12 päeva kuus kostja juures elamise kohta. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja seadusliku esindaja poolt hageja seisukohas ning kohtuistungil esitatud väidetele, et tegelikult laps oli kostja juures augustis 2 päeva ja oktoobris ilmselt 4 päeva. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Juhul, kui vanem tugineb vastuväites asjaolule, et tema majanduslik seis, ei võimalda tasuda elatist miinimummääras, tuleb tal oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks elatise määra vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Lapsele elatise mittemaksmise ettekäändeks ei saa olla asjaolu, et kostja käib lapsega reisidel, ostab riideid, korraldab sünnipäeva üritusi ja ostis jalgratta. Kuna vanemad ei ole kokku leppinud, et kostja täidaks ülalpidamiskohustust teistmoodi kui rahaliste maksetega, siis kingituste, riiete ostmine ja puhkustel käimine ei ole kohtu hinnangul arvestatav elatisemaksete tasaarvestamiseks. Pealegi elatist nõutakse mitte perioodi ees, mille jooksul võidetavalt kostja hagejale riideid ja kingitusi ostis. Elatist nõutakse alates 01.11.2019 ja kostja peab arvestama, et tulevikus peab ta tasuma elatise rahas.
15.Kostja lapse isana, peab tegema endast kõik oleneva, et tema lapsel oleks parem elukvaliteet. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi, sest leiab, et hagi on põhjendatud ja kostja on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist seadusega sätestatud minimaalmaas alates 01.11.2019 kuni hageja täisealikseks saamiseni.
16.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja ja hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. 4 (5)
2-19-8940
18.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.