Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud Võlgnik OÜ XXX esitas 20.07.2015 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: OÜ XXX (võlgnik) on registreeritud äriregistris 10.07.1997. Võlgniku tegevusaladeks olid metallitööd. 2011 alates on osanikuks ja juhatuse liikmeks XXX. Tegemist oli väikefirmaga, kes omas lisaks juhatuse liikmele 1-2 töötajat. Viimasel ajal töötajaid peale juhatuse liikme enda enam ei olnud. 2012 majandusaasta aruande bilansi kohaselt lõpetati aasta 841 euro suuruse kasumiga ja ka 2013 teeniti väikest kasumit (425 eurot), 2014 tekkis aga seoses Soomes ebaõnnestunult töötamisega 40 176 euro suurune kahjum ning 25.08.2015 seisuga halduri taotlusel koostatud bilansi kohaselt on sellele lisandunud veel 4556 eurot kahjumit. Juhatuse liikme selgituse kohaselt tekkis Soome Maksuameti nõue eelkõige seoses sellega, et ta lõpetas Soomes töötamise ära, kuid teadmatusest ei kustutanud firmat töötajate registrist. Eesti Maksu- ja Tolliamet on alustanud võlgniku suhtes sundtäitmist. Võlgniku poolt 25.08.2015 seisuga majandusaasta aruande bilansi kohaselt on võlgnikul bilansipäeva seisuga käibevara 831 eurot (sellest 732 eurot raha) ja põhivara keevitusaparaadi näol 291 eurot (soetusmaksumuses), lühiajalisi kohustusi aga 30 427 eurot ning omakapital on 29 305 euroga miinuses. Kohustused koosnevad maksuvõlgadest Eesti ja Soome riikide ees. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is Swedbank, kus on panga andmeil 1,28 eurot. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnisasju. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on reaalset vara ligikaudu 1000 euro väärtuses, võlgasid on aga üle 30 000 euro. Samal ajal on võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. Ka ei kavatse osanik võlgniku tegevusse rohkem investeerida. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Reaalseid vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi ajutisel halduril teada ei ole. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid, on võlgnikul bilansilises väärtuses ainult 1122 eurot, mis on käibemaksu arvestamata ligikaudu samapalju, kui ajutise halduri mõistlik tasu ja kulud. Vara, mille arvel saaks kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid, ei ole. Pankroti väljakuulutamise korral peaks haldur koostama ja välja saatma pankrotiteated, valmistama ette ja läbi viima võlausaldajate I üldkoosoleku, koostama ja kohtule esitama võlgniku varade nimekirja (kokku ca 2 töötundi), kontrollima võlausaldajate nõudeavaldused ja valmistama ette ning läbi viima võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku (ca 1 tund), koostama jaotusettepaneku (ca 1 tund), koostama lõpparuande või menetluse raugemisega lõppemise korral analoogse aruande (ca 1 tund), kuna üheks teadaolevaks võlausaldajaks on Soome riik, siis tuleb tellida pankrotimääruse vandetõlgi poolt kinnitatud tõlge maksumusega ca 300 eurot sõltuvalt määruse pikkusest. Seega kui halduri tasu arvestada analoogselt ajutise halduri tasuga 90 eurot tunni eest, siis moodustaks halduri tasu vähemalt 450 eurot, millele lisanduvad kulud (lisaks vandetõlgi tasule halduri erinevad büroo ja muud kulud vähemalt ca 300 eurot). Seega moodustavad ettenähtavad pankrotimenetluse kulud vähemalt 1050 eurot: 450 + 300 + 300, mis aga on võlgniku varaga täiesti katmata. Samas võivad lisanduda veel käesoleval ajal ettenägematud kulud (näit vara ning dokumentide hoiukulu, vara müügikulu, jne). Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankS § 30 lg 1

tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata vähemalt 1500 eurot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on võlgniku ebaõnnestunud äriplaan Soomes teenuse osutamiseks ning teadmatus seal kehtivatest reeglitest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks üle 30 000 euro. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid, on võlgnikul bilansilises väärtuses ainult 1122 eurot, mis on käibemaksu arvestamata ligikaudu samapalju, kui ajutise halduri mõistlik tasu ja kulud. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 25.09.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 05.10.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 990 eurot ja kinnitada kuludeks 44 eurot, kokku 1034 eurot, millele lisandub käibemaks 206,80 eurot, kõik kokku 1240,80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna võlgniku varast jagub väljamaksetest 1122 eurot, siis kuulub võlgnikult väljamõistmisele halduri tasu ja kulud summas 1122 eurot ning riigi arvelt kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu 118,80 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.