lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-103217/9

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-103217/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastus
Viru Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-20
Selgitustaotlus
Viru Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-19
Pöördumine
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-19
Ettepanek
Justiits- ja Digiministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-25
Taotlus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-22
Hankija täiendav seisukoht
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-05-06

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 444 lg 1, 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 448 lg 41, 42Täiendav otsusELTS § 91 lg 1Võrgulepingu ülesütlemineTsMS § 162 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Energia AS10421629(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

08. oktoober 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-103217

Tsiviilasja hind

1137,79 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX AS (registrikood 10421629, asukoht XXX), lepinguline esindaja Kaili XXX (XXX ASXXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht registris XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

XXXAS hagi XXXvastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks põhivõlgnevus 577,56 eurot, leppetrahv 240 eurot, viivis 108,84 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks alates 06.05.2015 viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 468,72 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja XXX kanda.
5.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 200 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud ( lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
TsMS § 448
TsMS § 448
TsMS § 444

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1.XXXAS esitas 12.02.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXX603,80 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte ning, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 19.04.2015 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.21.04.2015 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 05.05.2015 (k.a).
3.05.05.2015 esitas XXXAS kohtule hagi XXX vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 577,56 eurot, leppetrahvi 240 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 108,84 eurot, alates 06.05.2015 viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas põhinõue ning menetluskulud. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
11.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajaga kuni 01.09.2015 võrgu- ja elektrilepingu nr 24026061/1, mille hageja allkirjastas 15.10.2010 ja kostja 13.10.2010 ning leping jõustus lepingu punkti 3 järgi alates 01.09.2010. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale elektrienergiat aadressil Lennu 30-23, Ämari, Vasalemma vald, Harju maakond ja kostja kohustus tasuma võrguteenuse ja elektrienergia eest kord kuus arve alusel, mille müüja väljastab ostja poolt fikseeritud näitude alusel (tl 29-30). Lepingule kohalduvad Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (tl 31-39). Kostja ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimist. Kuivõrd kostja ei sõlminud hiljemalt 01.01.2013 avatud tarne elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis osutas alates nimetatud kuupäevast kostjale üldteenust hageja. Üldteenuse osutamisele kohaldatakse Elektrilevi OÜ nimetatud müüja XXXAS üldteenuse tüüptingimusi (tl 5051).
13.Kostjaga lõpetati leping 14.04.2015 (tl 104). Tulenevalt lepingu lõpetamise ajal kehtinud elektrituruseadus (ELTS) § 91 lg 1 p 1 võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui ta on võrguühenduse katkestanud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 päeva ning lepingu teine pool ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud. Kuna tarbimiskohas Lennu 30-26, Ämari, Vasalemma vald, Harju maakond oli elektrienergia võrguühendus katkestatud alates 09.10.2014, seoses võlgnevusega, siis juhindudes ELTS § 91 lg 1 p 1 oli hageja õigustatud lepingu hagejaga lõpetama alates 14.04.2015.
14.Hageja on kostjale edastanud elektrienergiat ja Elektrilevi OÜ on osutanud võrguteenust, mille kohta on kostjale esitatud arveid perioodil mai 2014 – märts 2015 kokku summas 625,11 eurot (sh põhivõlgnevus 577,56 euro ja viivis 47,55 eurot) (tl 52-73). Kostja arveid tasunud ei ole. Kostja leiab, et arved on liiga suured. Kostja ei ole tarbinud elektrit 31.07.2014 arvel toodud summas 322,64 eurot (tl 56-57).
15.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kohustus kostja tasuma hagejale kord kuus arve alusel, mille müüja väljastab ostja poolt fikseeritud näitude alusel. Kostja näitude teatamise kohustust ei täitnud. Vastavalt võrgulepingu tüüptingimuste punktile 6.6, kui ostja ei esita punktides 6.4 ja 6.5 toodud juhtudel ja tähtaegadel arvesti näite, siis on võrguettevõtjal õigus arvesti näidud prognoosida varasema või oodatava tarbimise alusel, mida hageja ka käesoleval juhul tegi. 31.07.2014 arve summas 322,64 eurot on koostatud seoses võrguettevõtja poolt tegeliku näidu fikseerimisega, mida kostjale ka selgitati tulenevalt tema pretensioonist (tl 109). Kuna kostja näidu teatamise kohustust ei täitnud ja tarbitud kogused olid suurenenud, siis varasemad prognoosid ei vastanud tegelikkusele. 10.07.2014 näidu fikseerimisel vahetati arvesti (tl 112) ning oluliselt muutusid tarbimisharjumused, mida kinnitavad uue arvestiga fikseeritud tarbimiskogused (tl 107108). Kohus selgitab, et asjaolu, et kostja ei pruukinud ise tarbimiskohta kasutada ei lõpetanud kostjaga sõlmitud võrgu- ja elektrilepingut ega vabastanud kostjat tarbitud elektrienergia ja

kasutatud võrguteenuse eest tasumise kohustusest. Võrgulepingu tüüptingimuste punkti 14.1 alusel võrguleping jõustub selle allkirjastamisest mõlema poolt või poolte kokku lepitud ajal või kui tarbimiskohas on võrgulepingu sõlmimise ajal võrguühendus katkestatud, siis võrguühenduse taastamisest. Tüüptingimuste punkti 14.3 alusel võrguleping lõpeb: 14.3.1 tähtajalise võrgulepingu korral tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 kuu enne võrgulepingu kehtivusaja lõppu võrgulepingu lõppemisest; 14.3.2 poolte kirjalikul kokkuleppel, 14.3.3 võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õiguskaitses nimetatud põhjustel ühe poole kirjaliku avalduse alusel. Punkti 14.4 kohaselt kodutarbijast ostjal on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja on võrgu- ja elektrilepingu lõpetanud hagejaga. Seega on kostjal kohustus tasuda arved hagejale kuni lepingu lõppemiseni.

16.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjal on ka varasemal perioodil olnud võlgnevus. 09.04.2012 katkestati kostja tarbimiskohas võlgnevuse tõttu võrguühendus, mis taastati 25.10.2012 peale võlgnevuse likvideerimist ning taaspingestamise eest tasumist (tl 105-106). seega on asjakohatud kostja väited, et kostjal ei ole varasemalt kunagi võlgnevusi esinenud.
17.Kuna kostja ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja on hagejale arved tasunud, siis on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 577,56 eurot.
18.VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt võrgulepingu tüüptingimuste punktist 5.2.5 võrguettevõtjal on õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada nende tekkimist võrgu- ja/või elektrilepingu olulisel rikkumisel. Tüüptingimuste punkti 5.3.1 järgi loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks, kui ostja ei ole maksnud võrgu- ja/või elektrilepinguga ettenähtud tasu. Tüüptingimuste punkt 11.13 sätestab, et ostra ei või taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud ühendus võrguga on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud, siis on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 80 eurot ühenduse kohta. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja tarbimiskohas katkestati 09.10.2014 võrguühendus, kuid kontrollimise käigus 16.12.2014, 16.02.2015 ja 12.03.2015 avastati, et võrguühendus on taastatud (tl 40-42). Seoses võrguühenduse omavolilise taastamisega on hageja kostjale esitanud 30.03.2015. 28.02.2015 ja 30.12.2014 arved nr 000746126635, 00749842301 ja 000743827431 leppetrahvi tasumise kohta summas 240 eurot (tl 45-48). Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendtaud ja tõendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et võrguühendust ei taastatud omavoliliselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 240 eurot.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võrgulepingu tüüptingimuste punkti 9.11 järgi, kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Hageja on arvestanud esitatud arvetelt viivist kokku seisuga 05.05.2015 summas 108,84 eurot (tl 26). Lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 06.05.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõlgnevuse summa. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
23.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
24.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leiab, et tegemist põhjendatud ja vajaliku ning tõendatud kuluga, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval