Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 07.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-8476/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.10.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 901

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank P&C Insurance AS11269248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-8476

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2015.a. Kuressaare kohtumaja, kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-15-8476

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS hagi K K vastu varakahju väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja volikirja alusel Kadri Erm (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja K K

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Swedbank P&C Insurance AS hagi K K vastu varakahju väljamõistmiseks ning tagastada hagimaterjalid hagejale peale käesoleva määruse jõustumist.

2.Määruse ärakiri saata hagejale.

3.Jätta hageja kantud menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud

1.Swedbank P&C Insurance AS esitas 4.06.2015 Viru Maakohtule hagi K K vastu 2967,85 euro tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduses on märgitud kostja K Ki elukohaks:

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lõike 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kuna käesolevas asjas on kostja elukoht välisriigis, kontrollib kohus esmalt, kas asi allub Eesti kohtule. TsMS § 70 lõike 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lõike 4 kohaselt TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 14.1 kohaselt ilma et see piiraks artikli 13 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga. Rahvastikuregistri andmetel on kostja K K alaline elukoht XXXXXX. Hagiavalduses hageja poolt kostja aadressiks märgitud XXXXXXXon rahvastikuregistri andmetel kostja elukohaks olnud ajavahemikus 13.06.1997 – 07.09.2009. Hagis märgitud kindlustusjuhtumi koht aadressil XXXXXXX on rahvastikuregistri andmetel kostja elukohaks olnud ajavahemikus 08.09.2009- 28.08.2012. Nimetatud aadressidel asuvad eluruumid (korteriomandid) ei kuulu kohtu kontrollitud andmetel käesoleval ajal enam kostjale, vaid kolmandatele isikutele /t.l. 5253/. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 määruse art 26 lg 1 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust. Kohus on küsinud kostjalt seisukohta, kas ta on nõus käesoleva hagi lahendamisega Eesti kohtus, kuid kostja ei ole kohtu päringutele reageerinud ega kohtule vastanud. TsMS § 75 lõike 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 371 lõike 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.