1.Täiendada Tartu Maakohtu 7. juuni 2019 otsuse resolutsiooni p 2 selliselt, et elatis mõistetakse välja alates 7. juunist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXX) ja resolutsiooni p 4 selliselt, et elatis mõistetakse välja alates 7. juunist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXX ).
2.Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 7. juuni 2019 otsus muutmata, kuid täiendada selle põhjendusi.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 7. juuni 2019 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Välja mõista I.K. (K.) A.A. (A.) kasuks igakuuline elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 07.06.2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni (XXXX).
3.3.Välja mõista I.K. A.A. kasuks ühekordne elatis perioodi 22.03.2019 - 06.06.2019 eest summas 681 eurot 10 senti.
3.4.Välja mõista I.K. B.B. (B. ) kasuks igakuuline elatis 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 07.06.2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXX ).
3.5.Välja mõista I.K. B.B. kasuks ühekordne elatis perioodi 22.03.2019-06.06.2019 eest summas 681 eurot 10 senti.
3.6.Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele N.K. i (K.) arveldusarvele (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX , selgitus: elatis).
3.7.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
3.8.Jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.04.2018-21.03.2019 eest.
3.9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.10.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.“
4.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 22. märtsil 2019 hagiavalduse I.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks, paludes kostjalt enda kasuks välja mõista igakuine elatis pooles Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras selliselt, et elatise summa vastaks igakordsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisele. Samuti palusid hagejad välja mõista elatis tagasiulatuvalt aprillist 2018 kuni märtsini 2019 summas 2090 eurot. Hagejad palusid kohustada kostjat kandma igakuise elatise nende seadusliku esindaja arvelduskontole iga jooksva kuu 5. kuupäevaks. Lisaks palusid hagejad jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on hagejate vanemate kooselu lõppenud, mille järgselt jäid hagejad elama ema juurde. Kostja on maksnud hagejatele elatist alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära. Kostja poolt varasemalt teostatud maksetest ei piisa hagejate kasvatamisega seotud kulude kandmiseks. Kostja on tasunud lastele elatist alates aprillist 2018 igakuiselt 400 eurot ja jaanuarist 2019 summas 430 eurot, st 2018. aastal tasus hageja igakuiselt 100 eurot vähem kui seaduses sätestatud, ning 2019. aastal 110 eurot vähem. Seega nõuavad hagejad vähem makstud elatise tasumist alates aprillist 2018 kuni märtsini 2019 summas 2090 eurot. Hageja hinnangul on kostja varakas, tal on piisavalt rahalisi vahendeid elatise alammäära tasumiseks. Kostjale kuulub kolm kinnistut ning hagejate seaduslikule esindajale teadaolevalt planeerib eramu ehitust. Kuna kostja töö on hooajaline, on tal võimalik teenida lisatulu. Kuigi kostjal on veel kaks last, ei saa eelistada üht last teistele ning see ei ole erandlik asjaolu elatise vähendamiseks. Kostja on teiste laste emaga abielus, nad elavad koos ning neil on ühine majapidamine. Hagejate seaduslik esindaja on üksikvanem, kellel on kolm last (noorem 1-aastane) ning kelle sissetulekuteks on sotsiaal- ja riiklikud toetused.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei nõustunud elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt, oli vastu viivisenõudele ning palus jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Kostja kooselu hagejate seadusliku esindajaga lõppes, kuna viimane leidis endale uue suhte. Kostja on abielus XX D.K. ja neil on kaks last, mistõttu on kostja teinud hagejate seaduslikule esindajale ettepaneku lahendada asi kokkuleppel kohtusse pöördumata. Kostja maksis alates aprillist 2018 elatist summas 400 eurot kahe lapse kohta, kuna majandusliku olukorra tõttu oleksid teised kaks last jäänud oluliselt vähem kindlustatuks. Hagejate seaduslik esindaja oli eelpool toodud asjaolust teadlik ega esitanud üheksa kuu vältel vastuväiteid, st hagejate seadusliku esindajaga oli saavutatud kokkulepe. Väide, et hagejate seaduslik esindaja on korduvalt palunud tasuda elatist igakuiselt 500 eurot kuus kahe lapse kohta, on väär. Kostja maksis jaanuari 2019 eest elatist 430 eurot, kuid seejärel keeldus hagejate seaduslik esindaja raha vastu võtmast ning nõudis esmakordselt 540 euro tasumist. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2019 määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-19-1999 kohustub kostja tasuma igakuiselt elatist 540 eurot kuus S.K. ja D.K. alates 1. veebruarist 2019 kuni nende täisealiseks saamiseni. Kostjal on D.K. ühine majapidamine, kuigi nende kooselu on lõppenud ja elab kahe teise lapsega koos. Kostja on põllumees (FIE), mistõttu on sissetulek ebaregulaarne. Kostja on võimeline maksma igakuist elatist 200 eurot kuus kahele lapsele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole tõendanud lastele tehtavaid kulutusi ning kostja poolt makstud elatist ei ole hagejate seaduslik esindaja kasutanud eesmärgipäraselt laste huvides.
Hagejate seaduslik esindaja peaks samuti panustama laste ülalpidamisse. Hagejate seaduslik esindaja on võtnud kostjalt võimaluse oma laste kasvatamises ja nendega suhtlemises osaleda. Kostja on nõus võtma lapsed enda juurde elama.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 7. juuni 2019 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuulise elatise 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 7. juunist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kalendrikuu eest ette. Lisaks sellele mõistis maakohus kostjalt välja ühekordse elatise perioodi 22. märtsi 2019 kuni 6. juuni 2019 eest summas 681 eurot 10 senti kummagi hageja kasuks. Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude perioodi 1. aprill 2018 kuni 21. märts 2019 eest. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei saa kostja elatise suuruse vähendamisel alla miinimummäära tugineda väitele, et ta töötab FIE-na ning ei saa regulaarseid sissetulekuid igal kuul. Kostja pangaväljavõttest nähtuvad suurtes summades sularaha sissemaksed, mille päritolu on kohtule teadmata. Maakohus viitab siinjuures Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on lapsevanemal lapse ülalpidamiseks kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Juhul, kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või leidma uue tasuvama töökoha. Kostja on rõhutanud, et tal on veel kaks alaealist last, kelle kasuks on 11. veebruari 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-1999 välja mõistetud igakuine elatis summas 270 eurot ühe lapse kohta. Maakohtule jäi arusaamatuks, kuidas sai kostja kompromissi sõlmides asuda seisukohale, et ta on võimeline tasuma neile elatist miinimummääras. Kostja pidi arvestama, et ta peab olema võimeline maksma elatist miinimummääras ka hagejatele. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kostja on olnud nõus elatise väljamõistmisega hoolimata sellest, et ta elab alaealiste laste S.K. ja D.K. ühel aadressil ning samal aadressil elab ka laste ema, kellega on kostja väitel kooselu lõppenud. Maakohus mõistis kostjalt välja kummagi lapse kasuks miinimummääras elatise. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks välja ühekordse elatise kummagi hageja kasuks summas 681 eurot 10 senti 22. märtsist 2019 kuni 6. juunini 2019, s.o hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Maakohus jättis ajavahemiku 1. aprillist 2018 kuni 21. märtsini 2019 eest elatise välja mõistmata. Hagejate seaduslik esindaja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud elatise nõuet kohtusse varasemalt. Maakohus tugines enda seisukoha kujundamisel Riigikohtu praktikale. Tagasiulatuva elatis väljamõistmist reguleeriva PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis miinimummääras alates 7. juunist 2019, mis on käesoleval ajal 270 eurot. Kostja palub välja mõista igakuise elatise summas 216 eurot hageja kohta, mis on 80 % elatise alammäärast. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis summas 681 eurot 10 senti ning välja mõista tagasiulatuv elatis summas 544 eurot 90 senti, võttes aluseks 80 % kehtivast igakuisest elatise alammäärast. Lisaks palub kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega sätestati, et tulevikus tasutav elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning määrata, et elatis ei tohi olla väiksem kui 80 % elatise miinimummäärast või jätta tulevikumuutus otsusega määratlemata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega selle alammääras. Üldise riikliku miinimummäära kehtestamisel ei ole seadusandja arvestanud laste vanust, nende arvu ühes leibkonnas ning seda, kas elatisekohuslasest vanemal on rohkem alaealisi ülalpeetavaid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 30 selgitanud, et seadusega sätestatud elatisemäär on ebaproportsionaalne ning osadelt vanematelt tuleb jõukohane elatis välja mõista väiksemas suuruses. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 möönnud, et allapoole kehtivat üldist miinimumi väljamõistav elatis on muutumas pigem reegliks ning üldine minimaalmäär pigem erandiks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta vanemate võimalusi elatist maksta. Kostja on FIE, majandustegevus käib läbi tema konto ning käive on aasta lõikes ebaühtlane. Kohtulahendiga on tekitatud olukord, kus kostja peaks nelja lapse elatiseks (ülalpidamiskuludeks) tasuma kokku Eesti keskmist netokuupalka veidi ületava summa, mis on üle jõu käiv. Maakohus on võtnud arvesse tsiviilasjas nr 2-19-1999 sõlmitud kompromisskokkulepet kahele teisele lapsele elatise maksmise osas. Kostja nõustub, et lapsi tuleb kohelda ülalpidamise tähenduses võrdselt, kuid juhib tähelepanu, et nimetatud kompromiss sõlmiti enam kui kuu aega varem antud asjas hagi esitamisest. Kostja lootis õigustatult, et teiste laste osas on tal võimalik teostada kohtuvälist ülalpidamist suuruses, mis nominaalselt võib jääda veidi allapoole üldist minimaalmäära, kuid mis tagab laste toimetuleku Kesk-Eesti elukalliduse juures. Kompromisskokkuleppe sõlminud laste ema on nõus pidama läbirääkimisi elatise vähendamise osas. Kostja hinnangul on maakohus ületähtsustanud fakti, et kostja elab kahe teise lapsega koos, kelle ülalpidamiskohustuse täitmise osas sõlmiti kompromiss. Laste ja teise vanema elukoha registrikanne ei oma määravat tähtsust. Elatise väljamõistmise alus ei sõltu ühises hoones elamisest, vaid selles, kas pooled majandavad ühiselt laste ülalpidamisel ja kas alaealiste hagejate õigus saada ülalpidamist on rikutud või mitte. Kostja märgib, et hagejate seaduslikul esindajal on veel üks laps, mistõttu on talle tasutav riiklik peretoetus igakuiselt ligi 600 eurot. Lapsetoetuse fakt ei pruugi küll olla aluseks elatise vähendamisel, kuid arvestades lisafaktoreid – laste arvu – peaks kohus teise vanema riiklikke toetusi siiski arvestama.
5.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb osaliselt kohtuotsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21). Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada selliselt, et elatis mõistetakse välja alates 7. juunist 2019 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o kuni 21. novembrini 2020) ja hageja II täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXXXXXXXXXX ).
7.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras või tuleb elatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada.
8.Kostja heidab maakohtule ette, et elatis on välja mõistetud selle alammääras ning palub elatise välja mõista 80 % ulatuses kehtivast elatise alammäärast. Kostja väitel on ta põllumees (FIE) ning neljale lapsele makstav igakuine elatis selle alammääras on talle üle jõu käiv. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praeguses asjas tuleb hagejate kasuks välja mõista alammääras elatis ning puuduvad alused elatise määra vähendamiseks. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
9.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14; Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13; 26. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15; 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
10.Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, kas selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjas on kostja väitnud, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, mistõttu tuleks elatise alammäära vähendada. Ringkonnakohus märgib, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seega tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (st analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi).
11.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjal neli alaealist last, mis võib olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Seega tuleb esmalt analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele
elatist selle alammääras. Kostja on ise apellatsioonkaebuses märkinud, et tema sissetulek sarnaneb Eesti keskmisele, mis oli Statistikaameti kohaselt 2018. aastal 1310 eurot. Kostja on esitanud ka residendist füüsilise isiku 2018. a tuludeklaratsiooni (vorm A ja vorm E; tl 31-40) ja Luminor Bank AS konto väljavõtte perioodi 8. mai 2018 kuni 8. mai 2019 kohta (tl 74-92). 2018. a tuludeklaratsioonist nähtub, et isik on saanud ettevõtlustulu kogusummas 35 257 eurot, millest 18 042 eurot on tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest ning 16 315 eurot on toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega. Lisaks on Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud maksud summas 900 eurot. Seejuures töötajate tasu on märgitud summas 3234 eurot. Konto väljavõtte järgi on aasta jooksul kostjale toimunud laekumisi kogusummas 50 602 eurot 64 senti. Laekumistena on nt toetused PRIA-lt, arvete tasumised ja erinevates summades sularaha sissemaksed. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt laekuvad kontole ettevõtlusega seotud summad. Konto väljavõttest nähtuvad järgmised igakuised laekumised: maikuus 2018 summas 11 259 eurot 78 senti (sh PRIA toetus 11 250 eurot); juulikuus 2018 summas 13 860 eurot; augustikuus 2018 summas 5970 eurot; septembrikuus 2018 summas 1060 eurot; oktoobrikuus 2018 summas 904 eurot 68 senti; novembrikuus 2018 summas 734 eurot 96 senti; detsembrikuus 2018 summas 6443 eurot 94 senti (sh PRIA toetus 5065 eurot 14 senti); jaanuarikuus 2019 summas 655 eurot 36 senti; veebruarikuus 2019 summas 5593 eurot 92 senti; märtsikuus 2019 summas 3050 eurot; aprillikuus 2019 summas 1070 eurot. Lisaks eelpool toodule on hageja poolt esitatud tõendite alusel kostja nimel kolm kinnisasja (tl 53-56), millest üks kuulub kostja ja tema abikaasa ühisvara hulka.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on kostjal piisavalt vara, et maksta kõigile neljale lapsele miinimumelatist ning puuduvad alused igakuise elatise määra vähendamiseks. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole tõendanud, millised on tema muud kohustused (lisaks kahe teise lapse ülalpidamiskohustusele) ja millised teiste laste vajadused jäävad rahuldamata, mis võiksid olla aluseks elatise määra vähendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kostja poolt esitatud konto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks täitnud veebruaris 2019 sõlmitud kompromisskokkulepet tsiviilasjas nr 2-19-1999 ning maksnud selle alusel igakuist elatist. Isegi juhul, kui mõnes kuus laekumised puuduvad või on tavapärasest väiksemad, tuleb kostjal enda kulutusi planeerida või hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vahendid muu vara arvelt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid eelpool nimetatud asjaolud, mis võiksid mõjutada sissetuleku teenimise võimalusi. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kuivõrd kostjale kuuluvad kinnisasjad, on tal võimalik need müüa, et tasuda igakuist elatist, kui kinnistutega teenitav tulu ei ole piisav.
13.Lisaks tugineb kostja igakuise elatise määra vähendamisel asjaolule, et hagejate seaduslikul esindajal on veel üks laps, mistõttu ta saab igakuist riiklikku peretoetust ligi 600 eurot.
Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐35‐17, p 28.2; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Sealjuures on eelviidatud lahendites selgitatud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et tal on halb varaline seisund või hagejate vajadused on miinimummäärast väiksemad. Ringkonnakohtu hinnangul puudub antud juhul alus arvestada riiklikku peretoetust elatise määra vähendamiseks.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja peab kõiki oma alaealisi lapsi kohtlema ühetaoliselt. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kuna kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-1999 elatise tasumise osas teisele kahele lapsele sõlmiti enam kui kuu aega enne käesolevas asjas hagiavalduse esitamist, oli kostjal õigustatud lootus, et hagejate osas on võimalik tasuda elatist kohtuväliselt väiksemas ulatuses kui on seaduses sätestatud alammäär. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja nõustus maksma kahele lapsele elatist selle alammääras, pidi ta arvestama, et ka teisele kahele lapsele tuleb nende ühetaolise kohtlemise eesmärgil maksta elatist selle alammääras. Kostja on apellatsioonkaebuses möönnud, et lapsi tuleb ülalpidamise tähenduses kohelda võrdselt ning ei saa eelistada vanemast lahuselavaid lapsi vanemaga kooselavatele lastele ning vastupidi. Eelpooltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei esine aluseid elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.
15.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada ka tagasiulatuv elatis mõlema hageja kohta summas 681 eurot 10 senti. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole tagasiulatuva elatisega PKS § 108 tähenduses. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus on jätnud rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõude perioodi 1. aprill 2018 kuni 21. märts 2019 eest. Hagejate nõutav 681 eurot 10 senti kummalegi on ühekordne elatis, mis on arvestatud perioodi 22. märts kuni 6. juuni 2019 eest, st hagiavalduse esitamisest kuni maakohtus otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ühekordse elatise väljamõistmisel ega pea neid vajalikuks korrata.
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 2 ja 4 on elatis välja mõistetud alates kohtuotsuse tegemisest (7. juunist 2019) kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani peab kostja elatist maksma ehk seda, millal hagejad saavad täisealiseks. Hageja I on sündinud XXXX (tl 5), seega saab ta täisealiseks XXXX . Hageja II on sündinud XXXX (tl 6), seega saab ta täisealiseks XXXX . Selles osas tuleb maakohtu resolutsiooni täiendada.
17.Üldjuhul jäävad menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitanud isiku kanda. Arvestades seda, et praegusel juhul on
apellatsioonkaebuse esitajateks alaealised lapsed, kes nõudsid oma vanemalt elatist, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.