1.Kasenurm Transport OÜ (hageja) esitas 21. mail 2014 Pärnu Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Sarbuss (kostja) vastu 3655 euro 19 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi 7. juuli 2014. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 25 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Maakohus toimetas 18. augustil 2014 hagimaterjalid kostjale kätte avaliku e-toimiku kaudu. Kostja hagile ei vastanud. 29. septembril 2014 rahuldas Pärnu Maakohus hagi tagaseljaotsusega.
2.Kostja esitas 13. oktoobril 2014 maakohtu otsuse peale kaja. Kostja väitel lähtus kohus tagaseljaotsuse tegemisel ekslikust asjaolust, nagu oleks kostjale hagimaterjalid kätte toimetatud
18.augustil 2014 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja seaduslik esindaja (T. Tuisk) püüdis augustis 2014
korduvalt leida avalikust e-toimikust menetlusdokumentide hulgast hagiavaldust, kuid seda seal ei olnud. Võttes ühendust Kuressaare kohtumaja kantseleiga, selgus, et kohtumaja andmetel peaks tsiviilasjas augusti seisuga olema tehtud 12 ühikut kandeid, kuigi kostja seaduslikule esindajale näitas e-toimik vaid 4 ühikut kandeid. Kuressaare kohtumaja kantseleist avaldati arvamust, et võib-olla ei ole osa menetlusdokumente avalikuks tehtud. Kuna peale korduvaid proovimisi ei õnnestunud kostja seaduslikul esindajal augustis 2014 hagiavaldust e-toimikust leida, siis palus kostja praegune lepinguline esindaja (J. Reede), kellel puudus sel ajal pädevus hageja nimel menetluses osaleda, saata hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale e-postiga. Kuressaare kohtumaja edastas hagiavalduse koos lisadega kostja seaduslikule esindajale 1. septembril 2014, mil kostja seaduslikul esindajal oli esimene puhkuse päev, ja tervikliku hagimaterjali sai ta kätte pärast 21. septembrit 2014, kui tuli puhkuselt tagasi.
3.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Kostja ei ole usutavalt põhistanud, et T. Tuisk oli
1.septembrist kuni 21. septembrini 2014 puhkusel. Ei ole usutav, et lepinguline esindaja J. Reede palus kohtul saata hagimaterjalid T. Tuisu e-postile ajal, kui T. Tuisul algas kohe puhkus. Kostja esitas puhkuse põhistamiseks käskkirja selle kohta, et T. Tuisk määrab enda asendajaks puhkuse perioodil A. Pulga. Nimetatud käskkiri ei ole usaldusväärne tõend T. Tuisu puhkuse kohta, kuna sellel puudub kuupäev ja selle on allkirjastanud T. Tuisk ise. Kui T. Tuisu puhkus algas 1. septembril 2014, siis peab kostja olema selle vormistanud käskkirjaga.
4.Pärnu Maakohus jättis 3. detsembri 2014. a määrusega kaja rahuldamata. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hagi menetlusse võtmise määrus avaliku e-toimiku kaudu kostjale nähtavaks tehtud ja kättetoimetamiseks saadetud 7. juulil 2014. Hagiavaldus on kostja seaduslikule esindajale avaliku e-toimiku kaudu kättetoimetamiseks saadetud 14. augustil 2014. Kohus on saatnud kostjale e-kirjaga hagiavalduse koos lisadega 14. augustil 2014. Kostja ei ole e-kirja kättesaamist kinnitanud, seega ei saa arvestada 14. augustil 2014 saadetud e-kirja hagiavalduse kättetoimetamisena. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kostja esindaja saanud kätte hagi menetlusse võtmise määruse avaliku e-toimiku kaudu 18. augustil 2014 kell 10.29 ning hagimaterjalid avaliku etoimiku kaudu 18. augustil 2014 kell 10.28. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega on tõendatud, et kostja seaduslikule esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 18. augustil 2014. Kuivõrd menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud, peab kostjal olema kaja esitamisel näidatud ka tegevusetuse mõjuv põhjus. Lisaks peab mõjuv põhjus olema selline, mis takistas kostjat tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast, või esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha (TsMS § 417 lg 2). Kostja väidetest nähtuvalt oli kostja seaduslik esindaja enne puhkusele minekut 1. septembril 2014 teadlik sellest, et kostja vastu on esitatud hagi. See, et kostja seaduslik esindaja pidas vajalikuks
puhkusele minna ilma hagimaterjalidega sisuliselt tutvumata, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Eespool nimetatud asjaolusid ei ole kostja kajas välja toonud.
5.Kostja palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus oleks pidanud kaja rahuldama ja asjas menetluse taastama, kuna lisaks hagile tähtajaks vastamata jätmise mõjuva põhjuse olemasolule esineb ka seaduslik alus kaja rahuldamiseks sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2015. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole kajas ega kaebuses esile toonud mõjuvat põhjust, mis oleks tema seaduslikul esindajal takistanud õigel ajal hagile vastamast. T. Tuisk ei ole eitanud, et ta sai 18. augustil 2014 e-toimiku kaudu menetlusdokumente, vaid väidab, et tal ei olnud võimalik hagiavaldusega tutvuda. Samas nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et
14.augustil 2014 saadeti kostjale hageja taotlus, hagiavaldus koos lisadega ning maakohtu 7. juuli 2014. a ja 8. juuli 2014. a määrused, kokku 16 dokumenti. Samuti nähtub KIS-st, et kostja seaduslikule esindajale T. Tuisule on hagiavaldus kätte toimetatud 18. augustil 2014 kell 10.28. Seega pidi T. Tuisk talle edastatud menetlusdokumendid, mille hulgas oli ka hagiavaldus, avama e-toimikus või kinnitama nende vastuvõtmist dokumenti avamata või võimaldama muul isikul e-toimikus dokumente näha, sest dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS § 3111 lg 3). Juhul, kui kostja seaduslikul esindajal oli 18. augustil 2014 probleeme dokumentide avamisega, oleks ta pidanud kohe pöörduma kohtu või ka e-toimiku kasutajatoe poole. Kuna kostja seaduslik esindaja sai hagiavalduse kätte 18. augustil 2014, tuli vastus hagiavaldusele esitada kohtule hiljemalt 12. septembril 2014. Toimiku materjali põhjal ei ole võimalik nõustuda kostja käsitlusega, et tal oli võimalik kohtumaterjaliga tutvuda alles puhkuselt naastes 21. septembril 2014. Isegi juhul, kui dokumentidega olekski ilmnenud mingeid tõrkeid, oli kostja seaduslikul esindajal enne puhkusele minekut piisavalt aega, et kohtuga ühendust võtta ja välja selgitada, mis dokumendid kohus talle edastas. Nähtuvalt KIS-st ja kohtutoimikust võttis kostja kohtuga ühendust esimest korda aga pärast tagaseljaotsuse saamist, esitades kaja. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja viibis 1.−21. septembrini 2014 puhkusel, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ega anna alust kaja rahuldada ja menetlust taastada. Kuigi kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et hageja nõue oleks õiguslikult põhjendamatu, käsitles ringkonnakohus ka küsimust, kas hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavaldus selles esitatud nõude ulatuses avalduses
märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu määruse ning rahuldada kaja. Kaebuse järgi ei ole kostja hagiavaldust 18. augustil 2014 kätte saanud. Kohtud on pimesi uskunud infotehnoloogilisi lahendusi, ilma et oleksid asja sisusse süüvinud. Avalikus e-toimikus olid hagejale
18.augustil 2014 kättesaadavad vaid 4 dokumenti, nende hulgas ei olnud hagi. Selle tõendamiseks esitas kostja tõendina seadusliku esindaja e-kirja J. Reedele, mille manuses oli vaid 4 dokumenti. Kostja suhtles ka maakohtuga, kes edastas hagimaterjalid 1. septembril 2011, mil seaduslikul esindajal oli esimene puhkuse päev. Avalik e-toimik ei võimalda eelnevalt näha vastuvõetavate dokumentide koosseisu ja mahtu. Seega vajutatakse linki „võta dokumendid vastu" sisuliselt pimesi, teadmata, kas seal on kõik dokumendid olemas või mitte. Menetluse taastamise alus on TsMS § 415 lg 1 p 1, vaja ei ole mõjuvat põhjust. Hagi ei ole ka õiguslikult põhjendatud.
8.Hageja leidis vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Riigikohtu menetluses vaieldakse selle üle, kas kostjale toimetati hagiavaldus kätte 18. augustil 2014. Kostja on seisukohal, et talle ei olnud 18. augustil 2014 dokumente e-toimikus vastu võttes nähtavad kõik dokumendid, mis seal pidanuksid olema, sh puudus hagiavaldus.
11.Kolleegiumi hinnangul annavad menetluses ja määruskaebuses esitatud asjaolud vähemalt alust kahelda selles, kas hagiavaldus toimetati kostjale kätte 18. augustil 2014, nagu kohtud on leidnud. Kostjale hagiavalduse kättetoimetamise asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik saata asi tagasi ringkonnakohtule.
12.TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Riigikohus on olnud seisukohal, et kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud, vt Riigikohtu 8. aprilli
2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-15, p 11.
13.Ringkonnakohus on kostjale määruses kaks korda ette heitnud seda, et kostja ei pöördunud kohe pärast probleemi tekkimist kohtu või e-toimiku kasutajatoe poole. Samas ei ole ringkonnakohus analüüsinud kostja maakohtule kaja lisana esitatud tõendit (tl 73) selle kohta, et kostja pöörduski kohtu poole hagimaterjalide saamiseks. Kostja tõendist nähtuvalt on kohus saatnud 1. septembril 2014 kostja seaduslikule esindajale kahe e-kirjaga kohtuasja materjalid, sh hagiavalduse. Asjaolule, et kostjal võis 18. augustil 2014 olla probleeme e-toimikust hagiavalduse leidmisel, viitab ka kostja ja J. Reede kirjavahetus (tl 137-138), mis esitati tõendina ringkonnakohtule. Ka selle tõendi kohta ei ole ringkonnakohus seisukohta võtnud. Tõendite hindamata jätmise tõttu ei vasta ringkonnakohtu määrus seaduse nõuetele (TsMS § 654 lgd 4 ja 5, § 667 lg 1 esimene lause) ning tuleb tühistada.
14.Kolleegium lisab täiendavalt, et menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas olevat asjaolu e-toimiku süsteemi võimaliku tehnilise rikke kohta. Seetõttu võib vajalikel juhtudel osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine (nt e-toimiku haldurilt) kohtu kaasabil. Asjakohaste tõendite esitamise kohustusele peab TsMS § 392 lg 1 p 4 kohaselt tähelepanu juhtima kohus. Välistatud ei pruugi olla see, et e-toimiku süsteemis talletatud tehniliste andmete alusel on võimalik tuvastada, millised dokumendid olid 18. augustil 2014 e-toimikus nähtavaks tehtud, st kas võis esineda olukord, et hageja nägi ja võttis vastu 4 dokumenti, kuid süsteem registreeris rikke tõttu rohkemate dokumentide kättetoimetamise. Praegusel juhul olnuks kohtul võimalik asjaolude väljaselgitamiseks lisaks nõuda kostjalt tõendeid selle kohta, millal ja mil viisil pöördus kostja maakohtu poole palvega saata talle hagimaterjalid ekirjaga. Kohtu poole pöördumise vajadus võis tekkida sellest, et hageja ei saanud e-toimiku kaudu kätte hagiavaldust. Võimalik oleks kontrollida ka kostja väiteid vestluste kohta maakohtu kantseleiga. Kostjalt saanuks täpsustavalt küsida sedagi, mida vastas kostja J. Reede kirjale (tl 138), milles J. Reede küsis kostjalt hagiavalduse olemasolu kohta. Selle kohta ei ole kostja kohtule midagi avaldanud. Kokkuvõtvalt tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas hagiavalduse saab lugeda 18. augustil 2014 (või mõnel muul sellele järgneval kuupäeval) kostjale kättetoimetatuks. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei pea kolleegium vajalikuks vastata määruskaebuse ülejäänud väidetele.
15.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Jaak Luik, Malle Seppik, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.