Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Põhjendused Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 396 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista 20.03.2014 laenulepingu nr XXX järgne põhivõlg 162 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 11,76 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise seadusjärgsest määrast ja arvestanud viivist 17.09.2015-10.08.2015. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 11,76 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 11.08.2015 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 11.08.2015 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 162 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 150,24 eurot (162 põhinõude summa – 11,76 väljamõistetud viivis). Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 44 eurot. Kahju on tekkinud kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest. Kohus leiab, et hageja põhjendatud toiminguteks võla sissenõudmisel tuleb lugeda 20.08.2014 lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmist (pealkirjastatud meeldetuletus II) ja selle teatise põhjendatud hinnaks tuleb lugeda 5 eurot, mis võiks hõlmata endas nii postiteenuse tasu, töövahendite ja tööjõukulu teatise koostamisel. Korduvate

meeldetuletuste saatmist ei pea kohus põhjendatuks ja leiab, et nende saatmisega on hageja ise end kahjustanud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ulatuses, milles kohus hagi rahuldab, so 78% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud hagilt tasutud riigilõivu 75 eurot, õigusabikulu 90 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kokku 201 eurot. Hageja taotlus riigilõivu hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Õigusabile on hagejal kulunud 1 tund (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine, dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine), mis ei ole ülemäärane eelmärgitud toimingute eest. Kohtutäituri tasu kuulub hagejale hüvitamisele käibemaksuta summas ehk summas 30 eurot, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 195 eurot ja kostjal tuleb sellest summast hüvitada 78% ehk 152,10 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.