XXX hagi XXX vastu 312 318,14 euro või alternatiivselt 175 000 euro väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine
Tsiviilasi
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Erki Kergandberg ja Elmer Muna, e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX, lepinguline esindaja advokaat Margus Kiir, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada XXX(hageja) ja XXX(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Kostja ja hageja tunnistavad, et hageja on kehtivalt taganenud kinnisasja müügilepingust, st 18.09.2012 Tallinna notar Alla Ševtšuki juures sõlmitud hoonestatud kinnistu müügilepingust, hüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingutest (notari ametitegevuse raamatu nr XXX; edaspidi Leping), mille esemeks oli kinnisasi asukohaga XXX, Tallinn (edaspidi Kinnisasi). 1.2.Kostja tasub hagejale võlgnevuse summas 339 000 (kolmsada kolmkümmend üheksa tuhat) eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX (Danske Bank) 3 (kolme) kuu jooksul alates käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1.3.Juhul, kui kostja rikub punktis 1.2. toodud kohustust, on hagejal koheselt õigus nõuda kostjalt kogu punktis 1.2. nimetatud summa tasumist ja pöörata nõue koheselt täitmisele. 1.4.Hagejal on õigus nõuda kostjalt punktis 1.2. nimetatud summa tasumisega viivitamisel viivist 0,03% päevas. Viivist arvestatakse punktis 1.2. nimetatud tähtaja saabumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 1.5.Kostja tasub punktis 1.2. nimetatud summa ühe maksena Tallinna notar Tiit Sepa deposiitkontole (Rävala pst 3/ Kuke tn 2, Tallinn) punktis 1.2. nimetatud tähtaja jooksul.
2-13-58140 1.6.Pooled on kokku leppinud, et Harju Maakohtu 12.12.2013 kohtumäärusega seatud kohtulik hüpoteek jääb kompromissi sõlmimisel tagama kompromissist tulenevaid hageja nõudeid kostja vastu. 1.7.Kostja ja hageja sõlmivad asjaõiguslepingu Kinnisasja omandiõiguse üleandmise kohta Kalev Kaivale või tema poolt nimetatud isikule 10 (kümne) päeva jooksul arvates punktis 1.2. nimetatud summa notari deposiitkontole laekumisest. 1.8.Kostja teavitab hagejat 3 (kolm) tööpäeva enne asjaõiguslepingu sõlmimist, selle ajast ja kohast hageja e-postiaadressile XXX edastatud kirjaga. 1.9.Hageja tagab asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks hüpoteegipidaja vormikohase nõusoleku Kinnisasjale seatud hüpoteegi lõpetamiseks (Danske Bank A/S kasuks seatud hüpoteek summas 78 000 eurot, 18.09.2012 Tallinna notar Alla Ševtšuki juures sõlmitud hoonestatud kinnistu müügileping, hüpoteegiga koormamise leping).
1.10.Valdus Kinnisasjale antakse kostjale või tema poolt nimetatud isikule üle esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui 1 (ühe) kuu jooksul arvates punktis 1.7. nimetatud asjaõiguslepingu sõlmimisest.
1.11.Kõik tehingu tegemisega kaasnevad notari tasud ja riigilõivud kannab kostja.
1.12.Asjaõiguslepingu sõlmimisel kohustub hageja andma vormikohased nõusolekud/tahteavaldused (mis on kohtulike hüpoteekide lõpetamise aluseks) järgnevate hüpoteekide lõpetamiseks:
1.12.1.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandile asukohaga Tallinn XXX , korter 67 kohtulik hüpoteek summas 105 000 eurot;
1.12.2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXkantud kinnisasjale asukohaga Tallinn XXX kohtulik hüpoteek summas 160 000 eurot;
1.12.3.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale asukohaga XXX kohtulik hüpoteek summas 38 151,80 eurot;
1.12.4.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasjale asukohaga XXX kohtulik hüpoteek summas 70 000 eurot.
1.13.Kinnisasja omandiõiguse üleandmise eelduseks on vormikohaste nõusolekute ja tahteavalduste esitamine punktides 1.9. ja 1.12. loetletud hüpoteekide lõpetamiseks.
1.14.Hageja kinnitab, et ta ei ole Kinnisasja koormanud kolmandate isikute õigustega (sh kasutus- või üürilepingutega) ja ei ole kinnistusosakonnale esitanud kinnistamisavaldusi. Hageja kohustub hoiduma eeltoodud toimingutest kuni Kinnisasja omandi üleandmiseni.
1.15.Pooled on kokku leppinud, et Kinnisasi antakse üle vähemalt samas koosseisus, kui Lepingu punktis 1.3 kirjeldatud ning samas seisukorras, kui kohtuasjas nr 2-13-58140 XXX poolt teostatud ehitustehnilise ekspertiisi teostamise ajal jaanuaris 2015. Hageja kohustub mitte halvendama Kinnisasja seisundit ajal, mil see on tema valduses.
1.16.Hageja kannab kõik Kinnisasjaga seotud kulud, mis arvestatakse kuni otsese valduse üleandmiseni.
1.17.Kompromissi täitmise viibimisel hagejast tuleneval asjaolul punktis 1.4. nimetatud viivis hageja kasuks arvestamisele ei kuulu. Takistuse ilmnemisel hüpoteekide lõpetamisel ei loeta seda kuni takistuse ära langemiseni kostja rikkumiseks.
1.18.Kostjal on õigus nõuda hagejalt punktis 1.7. nimetatud asjaõiguslepingu sõlmimise või Kinnisasja valduse üleandmisega viivitamisel leppetrahvi. Leppetrahvi arvestatakse punktis 1.2. nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates punktis 1.7. nimetatud tähtaja saabumisest kuni 2 (5)
2-13-58140 asjaõiguslepingu sõlmimiseni või alates punktis 1.10. nimetatud tähtaja saabumisest kuni valduse üleandmiseni. Kostja punktis 1.8. nimetatud kohustuse rikkumisel leppetrahv arvestamisele ei kuulu.
1.19.Hageja ja kostja kinnitavad, et neil ei ole peale kompromissis sätestatud kohustuste kohast täitmist mitte mingisuguseid nõudeid üksteise suhtes (sealhulgas viivised, intressid, kahjunõuded jms.).
1.20.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-13-58140 menetlus.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2015 kohtuotsus, millega kohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Tagastada hagejale pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot ning kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
6.Tagastada hagejale hagi tagamise tagatis summas 18 657,59 (kaheksateist tuhat kuussada viiskümmend seitse eurot ja 59 senti) eurot ning kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
7.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ning saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates määruse pooltele kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud
1.XXX(hageja) on Harju Maakohtule esitanud hagi XXX(kostja) vastu nõudega välja mõista kostjalt hageja kasuks 312 318,14 eurot, sh 18.09.2012 sõlmitud XXX kinnistu müügilepingu alusel saadud 300 000 eurot, sellelt arvestatud intress 2 628,08 eurot, lepingu esemele tehtud kulutused 8 281,80 eurot ja kahju 1 408,26 eurot, või alternatiivselt 175 000 eurot, ühtlasi viivis kohtuotsusega väljamõistetud summalt (v.a intressilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.
2.31.08.2015 rahuldas Harju Maakohus XXX hagi XXX vastu ning jättis menetluskulud kostja kanda.
3.30.09.2015 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu ja hagi tagamiselt tasutud tagatise tagastamiseks. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kohtumenetluse lõpetamisel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Pooled palusid TsMS § 661 lg 4 kohaselt vähendada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani määruse kättetoimetamise päevast arvates.
4.31.08.2015 tsiviilasjas nr 2-13-58140 tehtud kohtuotsus ei ole jõustunud. Kohtumääruse põhjendused
3 (5)
2-13-58140
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
7.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
8.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
9.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad käeoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolme) tööpäevani määruse kättetoimetamise päevast arvates.
10.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.TsMS § 4511 lg 1 alusel, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjasedasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Kuna pooled esitasid enne 31.08.2015 kohtuotsuse jõustumist kohtule kompromissi ja kohus kinnitas selle ning lõpetas käesolevas tsiviilasjas menetluse, tuleb Harju Maakohtu 31.08.2015 otsus tühistada.
12.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses 4 (5)
2-13-58140 asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on XXX tasunud 10.12.2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 2900072123 riigilõivu summas 2 550 eurot selgitusega „Riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt, XXXvs. XXX“ (I k lk 120), millest 50 eurot on hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-13-58140 tasutud riigilõivust, so 1 250 eurot.
13.Ühtlasi on pooled esitanud taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks hagejale. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel. Hageja on 10.12.2013 tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 3100057358 hagi tagamise tagatise 18 628,44 eurot ja hageja eest tasus Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS 11.12.2013 Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumbriga 3100057358 täiendava hagi tagamise tagatise 29,15 eurot. Kokku on hageja tasunud hagi tagamise tagatist 18 657,59 eurot. Kuivõrd pooled on käesolevas menetluses sõlminud kompromissi ning esitanud ühise taotluse tagatise tagastamiseks, leiab kohus, et hagejale tuleb tagastada hagi tagamise tagatis summas 18 657,59 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.