lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-1347/72

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-1347/72
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
30.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
818
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-1347

Tsiviilasi

A.O. hagi A.O. vastu vara arestist vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 04. august 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.O. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): A.O. (isikukood XXXXXXX), esindaja Anu Toomemägi.

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 04. augusti 2015.a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 663 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 19. augusti 2014.a otsusega rahuldati A.O. hagi A.O. vastu vara arestist vabastamiseks TMS § 222 lg 1 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 09. veebruari 2015.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 14. märtsil 2015.a. Jõustunud kohtuotsustega on maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäetud A.O. kanda.
2.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
13. aprillil 2015.a kell 23:53 esitas hageja maakohtule e-kirjaga menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse koos lisadega. Kaaskirjas märgitu kohaselt ei olnud taotluse digiallkirjastamine tehnilistel põhjustel võimalik, kuid hageja teatas, et esitab kohtule allkirjastatud taotluse esimesel võimalusel. Digitaalselt allkirjastatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on maakohtule esitatud 14. aprillil 2015.a kell 00:23.

Hageja palus määrata kindlaks menetluskulud summas 3854 eurot, sh 500 eurot riigilõivu ja 3354 eurot lepingulise esindaja kulude katteks. Kostja esitas taotlusele 20. aprillil 2015.a oma vastuväited, milles muuhulgas asus seisukohale, et taotlus ei ole esitatud tähtaegselt. Hagejal tuli esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus hiljemalt 13. aprillil 2015.a.

3.Tartu Maakohus rahuldas oma 4. juuni 2015.a määrusega hageja taotluse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1508 eurot (sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulu 1008 eurot). Kohus asus seisukohale, et hageja taotlus tuleb lugeda tähtaegseks. Puudustega (allkirjastamata, riigilõiv tasumata) avaldus esitati 13.04.2015 kell 23:53 ja digitaalselt allkirjastatud taotlus esitati 30 minutit hiljem, s.o 14.04.2015 kell 00:23. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-21-65-13 (p 12) on avaldus esitatud tähtaegselt.
4.Hageja A.O. esitas 22. juunil 2015.a kohtumääruse peale määruskaebuse, milles palus teha uus määrus ning rahuldada hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus kogu ulatuses. Maakohus jättis oma 26. juuni 2015.a määrusega kaebuse käiguta ning andis A.O.le tähtaja kohtule allkirjastatud määruskaebuse esitamiseks ning riigilõivu (50 eurot) tasumiseks.
5.Kostja A.O. esitas 03. juulil 2015.a määruskaebuse, milles palus kohtumäärus tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on esitatud hilinenult ning taotluse lahendamine ei olnud võimalik tähtaega ennistamata. Kohtule taotluse esitamine ei ole samastatav kohtulahendi peale edasikaebamisega, mistõttu ei ole asjakohane tugineda Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13. Lisaks ei ole hageja tõendanud erakorralise ja ootamatu tehnilise tõrke esinemist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6.Maakohus jättis oma 04. augusti 2015.a määrusega nii A.O. kui A.O. määruskaebused menetlusse võtmata ja tagastas kaebused menetlusosalistele.
6.1.A.O. (hageja) määruskaebus on esitatud puudustega, mis ei võimalda kaebust menetleda. Määruskaebusel puudub allkiri ning kohtu määratud tähtpäevaks ei ole puudust kõrvaldatud, mistõttu jättis kohus TsMS § 637 lg 2 alusel määruskaebuse menetlusse võtmata.
6.2.A.O. (kostja) määruskaebus on esitatud hilinemisega. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja saanud maakohtu 04. juuni 2015.a määruse kätte 05. juunil 2015.a. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaeg kuni 20. juunini 2015.a kell 24:00. Määruskaebus on kohtule esitatud e-toimiku kaudu 03. juulil 2015.a. Seega tuleb määruskaebus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata ning tagastada.

MÄÄRUSKAEBUSE SISU

7.A.O. esitas maakohtu 04. augusti 2015.a määruse peale määruskaebuse, paludes kohtumäärus tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet (TsMS § 7). Kui kohus menetles hageja poolt hilinemisega esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, siis oleks tulnud menetleda ka kostja poolt kaebetähtaega ületades esitatud määruskaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu 04. augusti 2015.a määrus tuleb jätta muutmata. Kui määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus lahendas hageja 13./14. aprilli 2015.a menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse menetlusnormi rikkudes, siis tuli tal määruskaebus esitada seaduses ettenähtud tähtajaks – s.o hiljemalt 20. juuniks 2015.a kell 24:00. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja arvates tulnuks taotlus jätta hilinemise tõttu tähelepanuta, ei anna talle endale alust esitada kohtule määruskaebus märkimisväärse hilinemisega. Esitades määruskaebuse 03. juulil 2015.a on kaebaja lasknud menetlustähtaja mööda 13 päeva võrra. TsMS §-s 7 sätetatud võrdõiguslikkuse põhimõttest ei tulene, et väidetava kohtupoolse menetlusnormi rikkumise korral ühe poole kasuks tuleks kohtul olukorra tasakaalustamiseks rikkuda menetlusnormi ka teise poole kasuks. Poolte võrdsuse tagamise eesmärgil tuleb menetlusosalistel endil õigeaegselt kasutada nende käsutuses olevaid menetluslikke õiguskaitsevahendeid, s.o eeskätt esitada kohtu tegevuse peale vastuväide või määruskaebus. Menetlusseadustik eristab kohtule puudustega avalduse esitamist ja avalduse hilinemisega esitamist. Puudustega avalduse saamisel arvestab kohus vajadusega avaldus lahendada, võimaldades menetlusosalisel esmalt puudused kõrvaldada. Sellega ei ole võrdsustatav avalduse esitamine pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et olukorras, kus menetlusosaline on esitanud kohtule taotluse vm avalduse menetlustähtaega rikkudes (hilinemisega), ei tule kohtul anda menetlusosalisele omal algatusel tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 04. augusti 2015.a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.