Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-4843 Tsiviilasi Teraskompanjon ASi hagi Jaluse Äri OÜ vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 12 013,45 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Teraskompanjon AS (reg nr 10201455, Artelli 10c, Tallinn), hageja lepinguline esindaja Dagne Niit, kostja Jaluse Äri OÜ (reg nr 11950383, Juuru vald, Jaluse küla), kostja lepinguline esindaja Kunnar Korsten Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Jaluse Äri OÜlt 10 946,74 eurot ja viivis 0,03% päevas põhinõudelt 9741,67 eurot alates 31.03.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni Teraskompanjon ASi kasuks. Menetluskulud jätta Jaluse Äri OÜ kanda. Välja mõista Jaluse Äri OÜlt riigilõiv 600.- eurot ja tasu õigusabi eest 240.- eurot Teraskompanjon ASi kasuks. Välja mõista Jaluse Äri OÜlt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Teraskompanjon ASi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja D.Niit palub VÕS §-de 76 lg 1; 82; 208; 101 lg 1 p 6; 1131 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 9741,67 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40.- eurot, viivise 1165,07 eurot ja jooksev viivis 0,03% päevas põhinõudelt alates 31.03.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 30.06.2010 sõlmitud ostu-müügilepinguga nr 2010-331/RJ loeb kohus tuvastatuks, et hageja müüs ja kostja ostis Nor-Maali, Jotun värve. Kostja oli kohustatud müüdud kauba eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja arveid ei tasunud. Hageja andis nõude kohtuväliseks sissenõudmiseks Intrum Justitia ASle, kes saatis 07.10.2014 kostjale võlateatise, milles palus võlgnevuse likvideerida hiljemalt 7 päeva jooksul. Kostja seda ei teinud ning 27.10.2014 saatis Intrum Justitia AS kostjale veel ühe meeldetuletuse. Peale seda tasus kostja 12.11.2014 100.- eurot, 26.11.2014 434,52 eurot, 08.12.2014 476,69 eurot ja 14.01.2015 78.eurot. Seega on kostjal veel tasumata 9741,67 eurot hageja arvete alusel perioodil 19.12.2013 kuni 14.03.2014. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud tõendina hageja müügireskontro, millest nähtub võlgnevuse summaks 5080,87 eurot. Seega ei vasta hagis esitatud põhinõude summa esitatud tõendile. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, mille kohaselt ettevõtte raamatupidamises tehakse majandusaasta lõpul nõuete inventuur ja osa nõuetest kantakse ebatõenäoliselt laekuvateks. See aga ei tähenda, et nõue oleks kadunud ja kostja ei oleks kohustatud antud arveid tasuma. Audiitorbüroo Harri Arming OÜ 16.03.2015 läbiviidud audiitorkontrolli kirjaga loeb kohus tuvastatuks, et vanade nõuete hindamist tuleb teha. Seega kostja esitatud müügireskontro kajastab olukorda 23.04.2015 seisuga, kui oli juba toimunud nõuete hindamine 16.03.2015. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustus lepingu 3.2 kohaselt tasuma saadud kauba eest hagejale 30 kalendripäeva jooksul, arvestades arve kuupäevast. Hagejal on õigus kostjalt nõuda kohustuse täitmist. Seega on kostja kohustus hageja ees muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks võlgnevus 9741,67 eurot sissenõudmisele VÕS §de 100; 101 lg
1 p 1; 108 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivise arvestus: arve nr 140303 alusel 855,60x0,03%x395=101,39; arve nr 140409 alusel 69,36x0,03%x387=8,05; arve nr 140460 alusel 92,40x0,03%x382=10,59; arve nr 140488 alusel 109,20x0,03x380=12,45; arve nr 140617 alusel 415,80x0,03x368=45,90; arve nr 140151 alusel 804,36x0,03%x408=98,45; arve nr 140549 alusel 448,08x0,03%x374=50,27; arve nr 140783 alusel 496,80x0,03%x355=52,91; arve nr 140161 alusel 624,60x0,03%x407=76,26;arve nr 140363 alusel 504x0,03%x389=58,82; arve nr 140741 alusel 170,64x0,03%x360=18,43; arve nr 134874 alusel 450,36x0,03%x432=58,37; arve nr 140058 alusel 1138,32x0,03%x416=142,06; arv nr 140237 alusel 975,60x0,03%x401=117,36; arve nr 140477 alusel 149,40x0,03%x381=17,08; arve nr 140849 alusel 248,40x0,03%x351=26,16; arve nr 134891 alusel 790,56x0,03%x424=100,56; arve nr 140333 alusel 239,04x0,03%x393=28,18; arve nr 140532x0,03%x375=13,61; arve nr 140203 alusel 138,72x0,03%x403=16,77; arve nr 140676 Alusel 18x0,03%x365=1,97; arve nr 140711 alusel 175,87x0,03%x362=19,10; arve nr 134840 alusel 360x0,03%436=47,09; arve nr 140037 alusel 345,60x0,03%x417=43,23. Kokku 1165,07 eurot seisuga 30,03.2015. Viivis on arvestatud korrektselt ja vastavalt lepingule 30.06.2010 ning kostjalt kuulub see väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.- eurot. Kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud, siis andis hageja põhjendatult nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia ASle, kes esitas kostjale enne hagiga kohtusse pöördumist korduvalt kohtuväliseid nõudeid ning palus võlgnetavate kohustuste tasumist. Seega on hageja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 40.- eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmisele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 9741,67 eurot. Seega on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Hageja palub määrata hageja kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 840.- eurot ja mõista see kostjalt hageja kasuks välja. Nimetatud summa koosneb tasutud riigilõivust 600.- eurot ja tasust õigusabile 240.- eurot. Kohus leiab, et tunnitasu 80.- eurot on mõistlik summa ja 3 tundi on käesoleva asja menetlemiseks hageja esindaja poolt põhjendatud aeg. Kostja ei ole hageja
menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud summas 840.- eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.