2-15-6204/19 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2.Mõista kostjalt A B au ja väärikust solvava kommentaari avaldamise eest hageja 1 kasuks välja mittevaralise kahju õiglane hüvitis kohtu äranägemisel; Hageja 2 A B palub kohtult mõista kostjalt välja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liidu internetiportaalis infosila.ee avaldatud artikli „Meie inimesed taksoga saiapoodi ei sõidalibe“ kommentaaris A B au ja väärikust solvava kommentaari avaldamise eest kostja 2 kasuks välja mittevaralise kahju õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt ilmus MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit internetiportaalis infosila.ee 20.01.2015 O K artikkel „Meie inimesed taksoga saiapoodi ei sõida- libe“. Artikli autor linnavolikogu liige O K heidab selles Sillamäe linnavalitsusele ette puudusi talvisel lume- ja libedusetõrjega toimetulekul. Artiklis esitatu kohaselt, vaatamata asjaolule, et konkreetsete tööde tegemiseks oli linn sõlminud lepingu ettevõttega N&A, on linn jätnud töövõtjalt tegemata töö eest sisse nõudmata leppetrahvid, kuigi autori sõnul puudub linnal raha isegi nimetatud töövõtjaga sõlmitud lepingu tõlkimiseks vene keelde . Autor püstitab artiklit lõpetades küsimuse, kas ei peaks sellise korruptsioonihõngulise olukorraga tegelema õiguskaitseorganid. Avaldaja võimaldas artiklit kommenteerida. Üks kommentaaridest, nime all MURKA artiklile „Meie inimesed saiapoodi taksoga ei sõida-libe“ vastuseks „kodaniku“ ja „kannatanu“ tsitaadile, solvas hagejate au ja väärikust, sealhulgas oli selles esitatud ebaõigeid faktiväiteid hageja 1 kohta (tl 71). Kommentaaris kirjutati: „Linnamajanduskomisjon. Esimees- A B (väliselt väga sarnane Ossipenkoga ja nagu nähtub sisust, siis ka tema täpne koopia). Aseesimees- A B (kelle keskerakondlased ostsid ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku lammutamisega-endine ohvitseride maja). No ja mida võib oodata nendelt IDI....OOTIDELT.“. Hageja 1 on seisukohal, et artikli kõnesolevas kommentaaris on esitatud A B kohta ebaõigeid fakte. Faktiväitest, „ A B (kelle keskerakondlased ostsid ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku lammutamisega-endine ohvitseride maja“, jääb hageja 1 kohta kõlama väide, et isik on võtnud altkäemaksu või pistist ning on seega äraostetud Keskerakonna poolt.

Lisaks esitati kõnesolevas kommentaaris nii hageja 1 kui hageja 2 au teotav väärtushinnang. Sõna „idioot“ oli küll sõnastatud kommentaaris tähekombinatsiooni, kuid sellest on selgelt nähtav sõnumi sisu ja mõte. Selliste faktide avaldamisega on kostja tekitanud hagejatele 1 ja 2 mainele õigusvastaselt kahju. Antud juhul on ebakohase väärtushinnanguga („ja mida neilt idiootidelt oodata“) ning ebaõigete andmete avaldamisega (keskerakondlased ostsid A B ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku lammutamisega-endine ohvitseride maja“), solvatud hagejate au ja väärikust. Nimetatud õigusvastase tegevusega on tekitatud hagejatele mittevaralist kahju VÕS § 128 lg 5 tähenduses, kuna kommentaaris avaldatu põhjustas neile hingelisi kannatusi ning ebamugavustunnet. Hagi õigusliku põhistatuse kohaselt VÕS § 1046 lg 1 tähenduses võivad väärtushinnangud olla ebakohased nii oma negatiivse ja solvava/ebasündsa väärtushinnanguga, kui ka negatiivse ja tegelikke asjaolusid mittearvestava nn ülepingutatud väärtushinnanguga. Kui ebasündsa väljendi kasutamine isiku suhtes võib solvata isiku au ainuüksi juba isiku seostamisega ebasündsusega (konkreetsel juhul idioodiks nimetamisega), siis ka isiku tegevuse utreeritud mittereaalne iseloomustamine (antud juhul hageja 1 tegevuse iseloomustamist kui kuritegu), on samuti ebakohane. 07.09.2015 istungil selgitas hageja 1, et kostja avaldatud artiklit kommenteeriti pärast kohaliku omavalitsuse valimisi ning kommenteerija viitas hageja 1 erakondliku kuuluvuse vahetumist võimuloleva erakonna kasuks hagejale 1 osutatud väidetavate teenete eest. Vaidlust ei ole, et tee on tõepoolest asfalteeritud ja lammutusluba saadud. Hageja 2 sõnul on mõlemad hagejad Sillamäe Linnavolikogu liikmed, aastaid osalenud aktiivselt ja edukalt kohaliku omavalitsuse valimistel ning on Sillamäel üldtuntud. Kostja avaldas hageja 2 kohta ebakohase väärtushinnangu. Hagejad tunnevad end solvatuna. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Sõna „idioot“ kommentaaris kasutatud ei ole. Kommentaaris on kasutatud väljamõeldud sõna, millele võib omistada mistahes tähenduse. Kommenteeritav artikkel kritiseeris linnavalitsuse tegevust, hagejate näol pole tegemist linnavalitsuse liikmete ega ametnikega. Artikli eesmärk oli arutleda, kes volikokku valitud saadikutest peaks kontrollima linna majandamist ning kommentaaris avaldati, et hagejad on vastava komisjoni esimeheks ja aseesimeheks. Kommentaaris oli seega suunatud hüpoteetiliselt kõigi linnaametnike, saadikute ja nende valijate kohta. Sõnakasutus polnud mõeldud kellegi solvamisena, vaid otsese rahulolematuse väljendusena. Kostja eemaldas kommentaari pärast hagejate avaldust. Kostja leiab samuti, et hageja 1 kohta käiv faktiväide tuleneb varemavaldatust, mida hageja 1 ise pole kinnitanud ega ümber lükanud. Eelnevalt oli 19.09.2013 portaalis molodoi.ee sotsiaaldemokraatliku erakonna valimiseelse programmi kommentaarides analoogse sisuga, mida hageja 1 ja kommenteeris, kuid avaldatut ei eitanud ega lükanud ka ümber. Samuti 22.09.2013 ajalehes „Viru Prospekt“ avaldatud artiklis „Veekanalisatsiooni projekt kasvas üle tee projektiks“, arutleti hageja 1 erakonnavahetusega seonduva üle, millele hageja 1 ei ole reageerinud solvumisega (tl 29-30). Kostja leiab, et nii hageja 1poolt ebaõigete andmete avaldamisena kirjeldatu kui hagejate kohta käiv väidetav ebakohane väärtushinnang on esitatud kriitika ja irooniana, mis on suunatud hagejate kui poliitikute aadressil. Hagejad on omale selle staatuse vabatahtlikult võtnud ja peavad teravdatud tähelepanuga enda suhtes leppima. Kostja leiab, et ta ei ole kõnealuse kommentaari koostaja ega saa olla seetõttu selle avaldajaks. Hagejad pole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist.

Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta kogu ulatuses rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle:  20.01.2015 ilmus kostja poolt hallatavas infoportaalis artikkel „Meie inimesed taksoga saiapoodi ei sõida- libe“;  Kostja võimaldas artiklit kommenteerida (tl.9);  Nimetatud artikli kohta avaldatud kommentaaridest ühes vastatakse küsimusele, kes kontrollib linnavalitsust linna heakorra tagamisel, kommentaariga sõnastuses „Linnamajanduskomisjon. Esimees- A B (väliselt väga sarnane Ossipenkoga ja nagu nähtub sisust, siis ka tema täpne koopia). Aseesimees- A B (kelle keskerakondlased ostsid ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku lammutamisega-endine ohvitseride maja). No ja mida võib oodata nendelt IDI....OOTIDELT.“;  Hagejate nõudmisel eemaldas kostja kommentaari;  Hageja 2 on Sillamäe Linnavolikogu linnavarakomisjoni esimees ja hageja 1 selle aseesimees Pooled vaidlevad selle üle:  kas kostja on kommentaari avaldajaks;  kas kommentaaris on avaldatud faktiväide „ A B (kelle keskerakondlased ostsid ära asfaltteega tema hoone juurde ja ajaloolise hoone ebaseadusliku lammutamisega-endine ohvitseride maja“, on õigusvastane;  kas kommentaaris avaldatud väärtushinnang „No ja mida võib oodata nendelt IDI....OOTIDELT.“ käib äratuntavalt hagejate kohta ja on nende mainet õigusvastaselt kahjustav.  Kas hagejad on kandnud mittevaralist kahju Kommentaari avaldaja Vaidlust ei ole, et kostja hallatavas internetiportaalis „infosila.ee ilmus artikkel „Meie inimesed taksoga saiapoodi ei sõida- libe“, avaldajaks. Internetiportaalis uudiste ja kommentaaride avaldamine on ajakirjanduslik tegevus. Riigikohtu praktika kohaselt on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali kaudu avalikkusele kättesaadavaks. Majandusliku huvi tõttu kommentaaride avaldamise vastu on internetiportaali pidaja avaldaja ettevõtjana. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb kostjat käsitleda kommentaari avaldajana, isegi kui ta ei ole selle koostaja. Kostja tegevus kommentaaride avaldamisel ei ole üksnes tehnilise ja passiivse iseloomuga. Kostja on integreerinud oma infoportaali osaks kommenteerimiskeskkonna ja kutsub üles portaalis avaldatud artikleid ja uudiseid kommenteerima. Kostja on kommentaaride avaldamisest majanduslikult huvitatud, sest selle arvukusest sõltub reklaamist teenitav tulu. See, et kostja ei ole kommentaari koostajaks, ei tähenda, et kostjal ei ole kontrolli kommenteerimiskeskkonna üle. Kostja teenuse kasutajal ei ole võimalik endal kommentaare muuta või kustutada. Kostja võimuses on seega määrata, millised kommentaarid avaldatakse ja millised mitte. Vaidlus puudub, et kostja eemaldas ebasobiva kommentaari hagejate taotlusel. Järelikult, kostja, valitsedes kommenteerimiskeskkonda talletatud teavet, osutab sisuteenust ja temale ei laiene infoühiskonna teenuste seaduse §-s 10 sätestatud vastutust välistavad asjaolud (Riigikohtu lahend 3-2-1-43-09).

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse järgi võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Faktiväite ümberlükkamise nõude saab kohus rahuldada eeldusel, et hageja on konkreetse väite ümberlükkamist selgelt taotlenud. Kommentaar võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid. Kohtumenetluses ümberlükatav ja tõendatav saab olla üksnes faktiväide, mitte hinnangute tõele vastavus. Seega tuleb kohtul VÕS §1046 ja § 1047 kohaldamisel eristada faktiväiteid väärtushinnangutest. Hagiavalduses asus hageja 1 seisukohale, et kostja poolt avaldatud kommentaaris, mis on kindlalt määratletud, on ühest küljest esitatud ebaõiged faktiväited, ja teisest küljest on hageja 1 kohta kasutatud ebasündsat väljendit. Hageja 1 taotleb kahe väite ümberlükkamist, mille kohaselt esiteks A B on keskerakondlaste poolt ära asfaltteega, ning teiseks, et keskerakondlased ostsid A B ära sellega, et väljastasid lammutusloa ajaloolise hoone-endise ohvitseride maja. lammutamiseks. Seega peaks kostja hageja 1 arvates ümber lükkama väite, et eeltoodu oli keskerakonna poolt vastusoorituseks hagejale 1 mingite tegude eest. Kostja tõlgenduse kohaselt taotletakse väidete ümberlükkamist, mis käsitlevad hageja 1 tegevust poliitikuna ja rahvaesindajana. Kohus nõustub kostjaga, et kommentaaris avaldatut ei saa pidada puhtalt faktiväiteks, vaid see sisaldab samaaegselt hinnangut ja arusaamu linnajuhtimisest üldse. Vaidlust ei ole, et kommentaaris käsitletakse hageja tegevust volikokku valitud saadikuna ja komisjoni liikmena. Kohalikku võimuorganisse valituks osutunud saadikud vastutavad tervikuna omavalitsusüksuses toimuva eest. Volikogu saadiku tegevuse kritiseerimine seoses tema saadikuülesannetega kujutab endast kriitikat munitsipaalvõimu aadressil ega ole sellest lahutatav. Volikogu liikmena tegutsemine ei ole kutsetegevus VÕS § 1047 lg 1 tähenduses, mille kohta oleks keelatud avaldada taunivaid seisukohti. Põhiseaduse §-dest 40, 41 ja 45 tulenevate sõnavabaduse, mõttevabaduse ja ajakirjandusvabaduse põhimõtetega oleks vastuolus tõlgendada VÕS § 1047 lg 1 selliselt, et kohaliku omavalitsuse volikogus liikme tegevuse kritiseerimine eeldaks esitatavate seisukohtade eelnevat põhjalikku juriidilist analüüsi. Kommentaaris esitatu näol ei ole tegemist õiguslike väidetega hageja 1 õigusrikkumise kohta , vaid käsitletud problemaatikat tuleb mõista laiemalt. Kuna ajakirjandusliku artikli kohta avaldatud seisukohtadelt ei saa eeldada igakülgset juriidilist läbimõeldust ega kooskõla õigusalase terminoloogiaga, ei ole alust pidada hageja 1 kohta avaldatut ebaõigeks faktiväiteks. Kuna kohtu arvates on kommentaaris esitatu näol tegemist hinnanguga, ei saa seda ka ümber lükata. Osundatust tulenevalt tuleb hageja 1 nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamiseks jätta rahuldamata. Ebakohane väärtushinnang Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on Põhiseaduse §-s 17 sätestatud, et kellegi au ja head nime ei tohi teotada. Põhiseaduse § 19 lg 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muuhulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast on välja kujunenud standardid au ja väärikuse kaitse ulatusest eri situatsioonides ja eri isikute vahel (näiteks Lingensi kohtuasi). Sellest tulenevalt poliitiline väljendusvabadus ning avaliku tegelase au ja väärikuse kriitika piirid on laiemad kui eraisikute puhul. Erinevalt viimasest on poliitik vältimatult ja teadlikult andnud nii ajakirjandusele kui laiemale avalikkusele loa jälgida tähelepanelikult iga oma sõna ja tegu ning sellest tulenevalt peab poliitik üles näitama suuremat sallivust. Samas tuleb eristada ulatuslikku karmi kriitikat teotamisest. Riigikohus on pidanud vajalikuks märkida, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja hea nime eriti teotavaks. Kohus nõustub hagejatega, et nende suhtes negatiivse hoiaku väljendamist sõnaga „idioot“ saab pidada au teotavaks väärtushinnanguks, mis artikli ja kommentaari kontekstis väljub konstruktiivse kriitika piiridest ning teotab isiku , sealhulgas avaliku elu tegelase, au ja väärikust. Kohus nõustub teisest küljest ka kostjaga selles , et kommentaari konteksti ja avaldamisele eelnevat väitlust arvesse võttes, sisaldab kommentaaris esitatud väljend hinnangut suuremale grupile kui üksnes hagejad. Samas on konkreetsete isikutena äratuntavad neist ainult otsesõnu nimetatu hagejad. Väljendi kirjavormi eripära võimaldab raskusteta ja esmakordsel lugemisel tuvastada selle kirjapildi algupära. Väärtusotsustus väljendab inimesele antud hinnangut, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Kuigi kirjandusklassikast tuntud Dostojevki oma meistriteose „Idioot“ kallal töötades rõhutas, et „tema raamatu kangelaseks saab „täiuslik positiivne“ inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Kangelane oli teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri „Idioot“ oli mõeldud just kaastegelaste kohta.“, on kommentaari hinnates üldiselt selge, et see sisaldab hinnangut, mis on inimväärikust alandav ja mille eest peab iga isik olema kaitstud. Kohus jõuab eeltoodut kokkuvõttes järeldusele, et hageja 1 ja hageja 1 isiklikke õigusi on ebakohase väärtushinnangu avaldamisega rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamine VÕS § 134 lõikest 2 tulenevalt tuleb isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Hageja 1 tundis end solvatult (tl 69), hageja 2 tundis ärritust ja rahulolematust (tl 69). Kohtule nähtub asja materjalidest ja istungil hagejate poolt antud selgitustest , et kommentaari lugemisega tekkinud ajutise ebamugavustunde ja meeleolulangusega ei kaasnenud olulisi muudatusi hagejate elukorralduses, suhetes teiste isikutega või tagasilööke hagejate poliitilises tegevuses, millest võiks mõista hagejate maine silmnähtavat ja olulist kahjustumist, mida saaks rahaliselt hüvitada.