Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-14-40440 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Imre Tinti vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 64,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Aktiva Finants (reg nr 10746479, asukoht Tallinn, A.Weizenbergi 20), hageja esindaja Kadri Timuska, kostja Imre Tint (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxx x) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Imre Tintilt 64,49 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulud jätta Imre Tinti kanda. Välja mõista Imre Tintilt riigilõiv 75.- eurot ja 63,91 eurot tasu õigusabi eest OÜ Aktiva Finants kasuks. Välja mõista Imre Tintilt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja K.Timuska palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 64,49 eurot,; riigilõivu 75.- eurot, tasu õigusabi eest 63,91 eurot, viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 4, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 5 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 3 sätestab, et kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Tele2 Eesti AS ja kostja 14.02.2012 liitumis- ja järelmaksulepingutega nr 10138276 loeb kohus tuvastatuks, et Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning
kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja sai endale 0,00 eurose sissemaksega telefoni Samsung S5690 Galaxy Xcover. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Järelmaksulepinguga kaasnes teenuse tarbimiskohustus kuni 01.09.2013. Tele2 Eesti AS täitis endale võetud kohustused ja esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas esitatud arvetel. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles, saates 09.07.2012 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, millega andis kostjale veel viimase võimaluse 7 päeva jooksul võlgnevus summas 254,78 euro likvideerimiseks. Seega andis Tele2 Eesti AS kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 alusel. Ka täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei likvideerinud ning Tele2 Eesti ASil oli VÕS §de 114 lg 4; 116 lg 1; 116 lg 2 p 5; 116 lg 3 alusel õigus leping üles öelda, kuna tal õigustatult ei olnud kohustuse osalise täitmise vastu huvi. Tele2 Eesti AS loovutas 27.05.2014 nõude põhisummas 118,37 eurot OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja edastas kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi (04.06.2014, 16.06.2014, 09.12.2014), millele kostja ei reageerinud. Kirjad on saadetud kostja poolt lepingu sõlmimisel avaldatud aadressile, mis on ühtlasi ka kostja rahvastikuregistrijärgseks aadressiks. Kui kostja reaalselt antud aadressil ei elanud, siis oli tal kohustus tulenevalt sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.1.7.1 teavitada hagejat oma kontaktandmete muutumisest. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud järgmiselt: 26.09.2014 25.- eurot; 16.12.2014 25.- eurot; 17.01.2015 122,20 eurot. Kokku 172,20 eurot, millest 118,32 eurot luges hageja viivise katteks ja 53,88 eurot põhivõla katteks. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingute lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Viivise arvestus: 118,37x764x0,15%=135,65 eurot. Hageja vähendas viivise põhivõla summani 118,32 eurot. Viivise nõue on täidetud. Kostjal on arvete aprill 2012 kuni oktoober 2012 eest tasumata põhivõlgnevus 64,49 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja seletus selle kohta, et Tele2 Eesti AS esinduses oli klienditeenindaja palunud kostjal tasuda 122,20 eurot ja sellega loetakse võlgnevus tasutuks ning Tele2 Eesti AS müüs kostjale katkise telefoni ja kostja soovis telefoni remontida, on paljasõnaline seletus ega ole mitte millegagi tõendamist leidnud. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 64,49 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 75.- eurot ja tasu õigusabi eest summas 63,91 eurot. OÜ Julianuse Õigusbüroo arvest nr 1814843 27.05.2015 nähtub, et esindustasu suurus on 63,91 eurot. VÕS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja taotletav esindustasu summas 63,91 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.