Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 21.05.2019 oma seadusliku esindaja M.S. (ema) kaudu maakohtule U.S. i (kostja, isa) vastu hagi, milles palus kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis 270 eurot kuus alates 01.06.2019. Elatis tasuda hageja Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX .
2.Kostja palus kirjalikus vastuses jätta hagi rahuldamata. Kostja väitis muu hulgas, et ostab ise hagejale riided ja toidu. Hageja soovib, et elatis makstaks hageja pangakontole, Riigikohtu praktika järgi tuleb elatis maksta lapse seadusliku esindaja kontole. Hageja seaduslikul esindajal on kostjaga võrdne kohustus hagejat ülal pidada. Kostja taotles, et kohus teeks kindlaks kostja varandusliku seisukorra.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28. juuni 2019 otsusega hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistis U.S. ilt välja elatise 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, A.A. kasuks alates 1. juunist 2019 kuni täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hageja A.A. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank selgitusega „A.A. elatisraha“. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Menetluskulusid maakohus ei tuvastanud. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja võttis 18.06.2019 kohtuistungil hagi õigeks ja õigeksvõtt on protokollitud. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaolude ja lisatud dokumentaalsete tõenditega. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2019 270 eurot. Lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel võib otsuse kirjeldava osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.U.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. juuni 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, jättes hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et kõik hageja väited on tõendatud. Kohus jättis kostja menetlusdokumentides esitatud väited tähelepanuta ja asjakohased materiaalõiguse sätted
kohaldamata. Kohus rikkus poolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõtet ning tõendamiskohustust ja väljus erapooletuse piiridest; 2) on hagi rahuldatud alusetult suures ulatuses. Kohus peab arvestama kostja maksevõimet ega tohi teha otsust, mida kostja ei ole võimeline täitma. Kostjal puuduvad rahalised vahendid hagejale elatise maksmiseks ilma enda ülalpidamist kahjustamata. Võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga on kostja majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Kostja on alates 17. juunist 2019 haiguslehel, juulist algab kollektiivpuhkus. Kostjal puhkust saada ei ole, seega peale haiguslehe lõppu jääb kostja palgata puhkusele ja asub tööle alles augustis. Palka saab kostja septembris. Kostja tasub maksegraafiku alusel kohtukulusid ja inkassofirmadele. Kostja palub elatise suurust vähendada ning muuta elatise maksmise korda vastavalt kostja maksevõimele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 28.06.2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu seisukoht 24.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud õigeksvõtuotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 21.04.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12), et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Seega peab kostja õigeksvõtuotsuse tegemiseks olema hageja nõuet ühemõtteliselt tunnustanud. Kohtul on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe ja kohtuotsuses tuleb lühidalt märkida ka järelduskäik, millest tulenevalt kohus järeldas, et tegemist on õigeksvõtuga. Maakohus on otsuses üldsõnaliselt märkinud, et kostja on 18.06.2019 kohtuistungil hagi õigeks võtnud ja õigeksvõtt on protokollitud. Kohtuistungi protokollis on kirjas kostja lause: „Kostja on nõus elatist maksma miinimummääras.“ Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja kohtuistungi helisalvestisega, leiab, et kohtuistungil kostja poolt räägitust ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, et ta peab hageja nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Kostja tegelikus tahtes hageja nõue õigeks võtta annab alust kahelda ka asjaolu, et kirjalikus hagivastuses vaidles kostja nõudele täies ulatuses
vastu. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kostja hageja nõuet täies ulatuses ei tunnista. Seega puudus maakohtul alus teha asjas õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu seisukoht nt 17.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-135, p 12.1). Maakohus on jätnud asjas eelmenetluse sisuliselt läbi viimata, selgitamiskohustuse täitmata, tõendid kogumata ja asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata. Maakohtu otsus on eeltoodu tõttu olulises osas põhjendamata. Kuna pooli ei esindanud õigusteadmistega esindajad ja kostja oli kirjalikus hagivastuses hagile vastu vaielnud, esitades muu hulgas ka taotluse teha kindlaks enda varaline seisund, oleks maakohus TsMS § 392 lg-s 1 toodud eesmärkide täitmiseks pidanud viima läbi põhjaliku eelmenetluse ning pöörama kohtuistungil selgitamiskohustusele täitmisele erilist tähelepanu.
8.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ületanud ka nõude piire, rikkudes TsMS §-s 439 sätestatut. Maakohus mõistis kostjalt hageja välja kasuks välja elatise suuruses 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduses nõutakse elatist summas 270 eurot kuus. Elatise väljamõistmist miiniumsummas ei ole hageja hagiavalduses nõudnud (hagiavalduse blanketil on vastav lahter täitmata). Seega ei olnud maakohtul õigust siduda elatisesumma suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et hagiavalduses väljatoodud hageja vajadused moodustavad 395 eurot kuus, st jäävad oluliselt alla miinimumpalga. Ka see on asja lahendamisel oluline, kuna eelduslikult on vanemate ülalpidamiskohustus hageja ees võrdne (PKS § 116 lg 1). Selgitamist vajab lisaks see, miks on hageja taotlenud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise kandmist mitte lapse seadusliku esindaja (ema), vaid hageja enda pangakontole. Kostja on sellele asjaolule hagivastuses asjakohaselt tähelepanu juhtinud.
9.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda. Maakohtul tuleb teha kindlaks vanemate varaline seisund ja lapse vajadused ning vajadusel koguda selleks tõendeid ka omal algatusel.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.