2-19-2331
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind Menetluse liik
Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 21. august 2019.a. Paide kohtumaja 2-19-2331 RH hagi AM vastu elatise nõudes Hageja: RH, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja SH, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht samas, e-post: x Kostja: AM, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post: x 2430 eurot (270 x 9) Kirjalik eelmenetlus
Menetluskulud kannab kostja täies ulatuses.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides
2-19-2331 selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus 13.02.2019 esitatud hagiavalduse ja 07.03.2019 hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2019.a 270 eurot kuus. Elatise nõuet põhjendatakse sellega, et kostja ei ole alates 2018 a novembrist hagejat toetanud. Alates 2018 novembrist ei ela enam lapse vanemad koos ning hageja esindaja kasvatab üksi kahte last. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja vastas kohtule e-postiga üldsõnaliselt, et ei soovi hageja esindajale raiskamiseks raha saata, soovides kohtuistungil asjade selgeks rääkimist, kuid ühtegi konkreetset vastuväidet kostja ei esitanud saamaks aru, millega ta nõus ei ole. Kohus jättis 30.04.2019 ja teistkordselt 11.06.2019 kohtumäärustega kostja vastuse hagile käiguta ja andis tähtaja vastamiseks, selgitades, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi vastuses ei kõrvaldata, jätab kohus vastuse tähelepanuta (§ 3401 lg 1, 3). Kostja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul vastuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 annab õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Hagi on kohtule esitatud 13.02.2019 ning hageja on nõudnud elatist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2018 kuni 01.02.2019 eest kokku summas 2770 eurot, sh perioodil 01.03.2018 kuni 31.12.2018.a. 250 eurot kuus ja alates 01.01.2019 kuni 01.02.2019.a. 270 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/
2-19-2331 Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.