6.Välja mõista T.P. lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot, mille tasumise osas sai E.P. ringkonnakohtult menetlusabi. Nimetatud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole.
7.6. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb T.P. l tasuda alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.E.P. (hageja) esitas T.P. (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta hageja perekonnanimeks tema praegune perekonnanimi. Hagiavalduse kohaselt tarvitab kostja alkoholi ning on vägivaldne nii hageja kui tema poja suhtes. Poolte ühine tütar on saanud kostja joomise pärast stressi ning lasteneuroloog diagnoosis tal kroonilised motoorsed tikid. Poolte kooselu lõppes umbes aasta tagasi, hageja elab koos lastega üüripinnal. Poolte abielu sõlmiti XXXXXXXXXX , hageja ühisvara jagamist selles menetluses ei soovi.
2.Kostja oli abielu lahutamisega nõus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus lahutas hageja ja kostja abielu. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 164 lg 1) alusel poolte endi kanda. Perekonnaseaduses (PKS) § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotuse. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Kostja ei olnud nõus kohtuväliselt abielu lahutama. Hageja palus hagiavalduses jätta menetluskulud kostja kanda, sest hageja on püüdnud korduvalt kostjaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuid see on osutunud kostja pideva alkoholijoobe tõttu võimatuks. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise. Hageja on väga raskes majanduslikus olukorras seoses kostja vägivaldse käitumise tagajärjel. Hageja jaoks on riigilõivu tasumine suur väljaminek. Hageja palub kohtul kaaluda, kas menetluskulud on õigesti jaotatud. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja leiab, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole õiglane ja kahjustab hageja majanduslikku olukorda. Kostja võttis hagi õigeks, kuid kohus jättis siiski menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei ole menetluskulude jaotust põhjendanud.
5.Kostja (vastustaja) apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning tühistab maakohtu otsuse osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 100 eurot.
7.Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas hagi abielu lahutamiseks ning tasus hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot, seega jäi riigilõivu tasumisest tingitud menetluskulu maakohtu otsuse kohaselt hageja kanda. Hageja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ning kohtul tulnuks lähtuda menetluskulude jaotusel sama paragrahvi lõikest 2. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli hagilistes perekonnaasjades, mille kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samas TsMS § 164 lg 2 võimaldab jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. TsMS § 164 lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning seda on võimalik kohaldada, kui esineb mõistlik põhjus (Riigikohtu
5.märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13, p 10).
8.Maakohus ei ole otsuses menetluskulude jaotamist TsMS § 164 lg 1 alusel põhjendanud ega märkinud, et ei esine TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud aluseid (vt nt Riigikohtu 1. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 21). Järelikult ei ole maakohus kaalunud TsMS § 164 lg 2 kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud põhjendused abielu lahutamiseks annavad aluse jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 2 alusel kostja kanda. Hageja on hagiavalduses põhjalikult kirjeldanud kostja vägivaldsest käitumisest poolte abielu ajal, mis päädis kahel korral kriminaalmenetlusega. Hageja on kirjeldanud oma rasket majanduslikku olukorda, kuivõrd pidi poolte ühisest kodust välja kolides tasuma nii uue korteri üüri, kui vana korteri pangalaenu.
Lisaks palus hageja hagis jätta menetluskulud kostja kanda põhjusel, et kostja polnud nõus kohtuväliselt abielu lahutama, mistõttu pidi hageja üldse kohtu poole pöörduma. Ka viitas hageja hagiavalduses soovist esitada lähenemiskeelu kohaldamise avaldus ning on seda ka teinud (tsiviilasi nr 2-19-7596). Kostja ei ole hageja väidetele vastuväiteid esitanud. Tuvastatud asjaoludel ei ole õiglane jätta hagi esitamisega seotud kulu riigilõivu tasumiseks hageja kanda.. Eeltoodu tõttu kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse täpsustuses (lk 33) on hageja avaldanud, et pooled oleksid nõustunud loobuma apellatsioonkaebuse esitamise õigusest maakohtu lahendile, kui maakohus oleks pooltele sellist võimalust selgitanud. Ringkonnakohus selgitab, et õigus loobuda apellatsioonkaebuse esitamisest enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist, tekib poolel siis, kui maakohus on teinud otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444). Kohtuotsuse tegemine ilma kirjeldava või põhjendava osata on aga kohtu diskretsiooniõigus, mida menetlusosalised võivad kohtult taotleda ja selle tegemiseks kohtule nõusoleku anda (TsMS § 444 lg 5), kuid selle võimaluse kasutamata jätmine ei ole maakohtule etteheidetav. 9.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Ringkonnakohus vabastas hageja menetlusabi korras apellatsioonkaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb seetõttu välja mõista riigilõivuna 50 eurot riigituludesse. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi TsMS § 179 lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.