Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-9947
Tsiviilasi
OÜ XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX, e-post XXX; ajutine pankrotihaldur Urmas Tross (OÜ Konkurss, Roosikrantsi 23-5, Tallinn 10119, e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-15-9947
02.07.2015 esitas OÜ XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 03.07.2015 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Trossi, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 24.08.2015 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. 26.08.2015 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.08.2015. Seisuga 29.09.2015 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
Ajutise halduri aruanne on koostatud kogutud dokumentide alusel. Aruanne on koostatud eeldusel, et esitatud dokumendid ja andmed vastavad tegelikult toimunule ja kajastavad andmeid õigesti. Aruande koostamisel on uuritud pankadest ja registritest andmeid võlgniku kohta, Avaldaja esindajalt saadud andmeid ja tuginetud pankrotiseaduse ning pankrotiseadusega seonduvate seaduste sätetele. Aruandele on lisatud dokumendid, mis on olnud aluseks aruandes esitatule. Kokkuvõtvalt võib seisuga 22.08.2015 olemasolevate andmete alusel Avaldajal vara puudub. Kokkuvõtvalt on Avaldaja kohustused seisuga 22.08.2015 summas ca 3 825.31 eurot.
2-15-9947 Tuginedes eeltoodule ja arvestades, et Avaldajal majandustegevus puudub alates juulist 2015, on Avaldajal õigus esitada pankrotiavaldus, kuna Avaldaja arvates on tekkinud püsiv maksejõuetus. Samas haldurile esitatud andemd lubavad järeldada, et Avaldaja on seisundis, mis eeldab menetluse raugetamist pankroti väljakuulutamata. Swedbank AS konto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemikus 01.01.2013 kuni 21.08.2015 kinnitab avalduses märgitut. Peamised partnerid on olnud isikud, kes on märgitud võlausaldajatena. Arveldus on toimunud osaliselt sularahas, kuna iseloomulik on raha maksmine rahaautomaadi kaudu kontole. Tähelepanu on äratanud asjaolu, et 19.02.2015 on Avaldaja võtnud laenu summas 2 000 eurot (leping nr XXX ). Saadud laenust on 19.02.2015 võetud sularahas kontolt välja 1 000 eurot. Sularaha on kontolt välja võetud ajavahemikus aprillist juunini 2015 väikeste summadena kokku ca 1 125 eurot. Antud juhul kinnitab kontväljavõte, et Avaldaja pankrotiavalduses märgitu tegevus oli objektiivne ja majandustegevus on lõpetatud juuni lõpus 2015. Toetudes aruandes eeltoodule on ajutine haldur arvamusel, et „tagantjärgi“ tarkusena on võimalik järeldada, et võlgniku majandustegevus oleks jätkunud, kui poleks hakanud kehtima uued nõuded vastavalt 05.12.2014.a vastuvõetud parandustele Tallinna Linnakogu määrusele Nr 30 18.09.2008.a, mis jõustusid alates 1.juulist 2015.a. Avaldajale kuuluv toiduainete kauplus ei vastanud enam uutele nõutavatele kriteeriumidele kaubanduspinna suurusele. Ajutine haldur on seisukohal, et Avaldaja oleks võimeline lahendama kohustuste küsimuse ka vabatahtliku likvideerimisega, kuid antud juhul on esitatud pankrotiavaldus. Otseselt maksejõuetust ei olnud, kuid muutunud oludes tuli äritegevus lõpetada. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevus on dokumenteeritud ja esitatakse andmed vastavalt vajadusele. Samas esitatud dokumendid ja selgitused lubavad järeldada, et puuduvad iseloomulikud jooned kas hooletusele või läbikaalutlemata tagajärgedega tegevusele , mis on põhjustanud asjaolu, et Avaldaja esindaja oli sunnitud esitama pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamise vajadus tekkis objektiivsel põhjusel - Avaldaja tegevuskoht ei vastanud enam uutele kehtestatud nõuetele. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. PankrS-es määratletu kohaselt võlgnikul puudub varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste katteks. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et Avaldaja avaldus on objektiivne, äriühing on maksejõuetu. Esinevad alused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 (1) alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri tasu taotlus Haldur palub tunnitasu määraks 96 eurot. Töötunde ajutise halduri ülesannete täitmiseks ja aruande kirjutamiseks on kulunud aega kokku alljärgnevalt : Pankadele ja registritele järelepärimiste esitamine 1 (üks) tund; äri-ja kinnisturegistrist teabe hankimine 2 (kaks) tundi; kirjavahetus esindaja ja endise prokuristiga, olemasolevate ja saadud dokumentide ning andmete läbitöötamine ning ajutise halduri aruande koostamine kokku 12 tundi. Kokku 15 töötundi.
2-15-9947 Ajutise haldur tasuks kujuneb 1 440 eurot (15 x 96), millele arvestatakse juurde käibemaks 20% summas 288 eurot tasumisel halduribüroole, kokku koos maksuga summas 1 728 eurot. Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 147.60 eurot (bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber). Vara puuduse tõttu palub ajutine haldur hüvitada ajutise halduri tasu osaliselt riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.40 eurot, kokku summas 476.40 eurot. Võlgniku juhatuse liige on istungil nõustunud halduri tasu ja kulude suurusega ning andnud oma nõusoleku katta isiklike vahendite arvelt ajutise halduri tasu summas 1 000 eurot aasta jooksul.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
2-15-9947
Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ-l XXX varad puuduvad ning kohustusi on vähemalt 3 825.31 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. OÜ XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Konkurss. OÜ Konkurss on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Võlgniku juhatuse liige on kohtule kinnitanud, et on nõus ajutise pankrotihalduri tasu summas kuni 1 000 eurot aasta jooksul tasuma. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja kulude katteks ning võlgniku juhatuse liikme poolt hüvitatavast summast ei piisa nimetatud tasu ja kulutuste katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused mis ületavad võlgniku juhatuse liikme poolt hüvitatavat summat, hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot ja PankrS § 150 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused osas, mis on jäänud katmata peale eelnimetatud hüvitamisi, tuleb jätta võlgniku kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 146 lg 1 p 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt XXX summas 1 000 eurot (mille isik kohustub tasuma aasta jooksul), riigivahenditest summas 397 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja jätta ülejäänud osas võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.
2-15-9947 Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXX (isikukood XXX).
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.