Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2015 Pärnu
Tsiviilasja number
2-15-13868
Tsiviilasi
J. J. hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. J. Kostja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu)
Keelduda menetlusse võtmast J. J. (J.) hagi Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu) vastu ning tagastada avaldus selle esitajale.
Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Edasikaebamise kord
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused J. J. esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale 16.09.2015 hagiavalduse, milles palub välja mõista Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonnalt nii varaline, kui ka mittevaraline kahju seoses kriminaalasja nr 08250001220 menetlemisega. Avaldus on pealkirjastatud tsiviilhagina kriminaalmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna tsiviilkohus ei ole antud asja pädev lahendama. TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Muuhulgas on HKMS § 5 lg 1 p 4 järgi halduskohtul õigus mõista välja kahju avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest.
Tsiviilasi nr 2-15-13868
Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega leiab, et antud nõue tuleb esitada riigivastutuse seaduse (RVastS) järgi. Nimelt sätestab antud seadus avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus, RVastS § 1 lg 1). RVastS § 2 lg 1 p 5 kohaselt võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 8 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannatanu nõuda järgmiste kulutuste hüvitamist: 1) vajalikud ravikulud; 2) vajaduste suurenemisest tingitud kulud; 3) töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sealhulgas sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju. Hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest ei saa nõuda osas, milles kannatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt saada töövõimetuspensioni. Püsiva terviserikke tekitamisel tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena iga kolme kuu eest ette. Kahju iseloomu arvestades võib hüvitise määramisel või väljamõistmisel seda ajavahemikku muuta või näha ette ühekordse makse. RVastS § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kahju tekitamise süülisust ei arvestata, kui mittevaralise kahju hüvitamist taotletakse Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse alusel, millega on tuvastatud avaliku võimu kandja poolt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumine. RVastS § 17 lg 1 kohaselt kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagiavaldust ei saa menetleda tsiviilkohtus, kuna see kuulub halduskohtu pädevusse või, kui eelnevalt esitatakse nõue kahju tekitanud avaliku võimu kandja vastu, siis vastava avaliku võimu kandja pädevusse. Seega keeldub kohus esitatud hagi menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Avalduse pealkirjastamine tsiviilhagina kriminaalmenetluses ei ole avalduse sisu arvestades asjakohane, kuivõrd tsiviilkostjaks ei saa olla kriminaalasja menetleja ise (avaldusest ei ole üheselt mõistetav, kas kriminaalmenetlus on lõppenud). Samuti ei ole hagi esitanud kolm isikut nagu avalduses kannatanutena märgitud, kuivõrd avaldusele ei ole lisatud volikirja ning selle on allkirjastanud üksnes J. J.. Kuivõrd politseiasutus (antud juhul Lääne Prefektuur) ei ole iseseisev menetlusosaline, saab nii tsiviil- kui haldusasjas olla kostjaks/vastustajaks Eesti Vabariik.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-15-13868 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, kuigi kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.