Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-19078 Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

Viru Maakohtule on esitatud A Z hagi A J vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Põlvnemise osas tegi kohus 10.05.2019 osaotsuse, millega tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Osaotsusega jättis kohus põlvnemise tuvastamise nõudega seotud kulud kostja kanda. Osaotsus jõustus 14.06.2019. Kohus tegi 17.06.2019 pooltele ettepaneku sõlmida elatise nõude osas kompromiss. Pooled sõlmisid ning esitasid 08.07.2019 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled kinnitasid ka, et nad on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte poolt sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega, kinnitab kohus A Z ja A J vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

2 (3)

2-18-19078 Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole kompromissimäärus edasikaevatav. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus elatise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Osaotsusega jättis kohus põlvnemise tuvastamise nõudega seotud menetluskulud kostja kanda. Põlvnemise tuvastamise nõudega seoses on menetluskuluks DNA-ekspertiisikulu summas 171 eurot, mida peab vastavalt osaotsusele kandma kostja. Hagejal ei ole põlvnemise tuvastamise nõudega seoses menetluskulusid tekkinud, ta ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus lahendab kostjalt ekspertiisikulude riigituludesse väljamõistmise eraldi määrusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.