esindaja Taimi Käsper Kostja XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
23. september 2015. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Taimi Käsper
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühingu XXX kasuks põhivõlg 29 513,76 eurot, viivis 2151,69 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühingu XXX kasuks menetluskuludena riigilõiv 1000 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.09.2015). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
2-14-56682 kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.Osaühingu XXX (hageja) esitas 01.09.2014 maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 29 513,76 euro, viivise 2151,69 euro ja sissenõudmiskulude 40 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud Osaühingult XXX nõude kostja vastu. Osaühingu XXX (müüja) ja kostja vahel oli sõlmitud septembris 2013. a kaupade müügi- ja paigaldusleping. Müüja tarnis kostjale XXX ja XXX KÜ XXXobjektidele terasuksi ja – aknaid. Tarnitud kauba eest on kostjale esitatud arved: 30.09.2013 arve nr 20130636 summas 40 218 eurot maksetähtajaga 21.10.2013; 27.01.2014 arve nr 20140077 summas 4513,76 eurot maksetähtajaga 17.02.2014. Kostja on jätnud arved osaliselt tasumata. Arve nr 20130636 maksis kostja osaliselt 27.11.2013 summas 10 218 eurot. Müüja pöördus korduvalt kostja poole võlgnevuse tasumiseks ja kostja saatis 08.01.2014 maksegraafiku arvest nr 20130636 tuleneva võlgnevuse 30 000 eurot tasumiseks. Pärast seda tasus kostja ühe makse 24.01.2014 summas 5000 eurot. 07.03.2014 saatis kostja müüjale elektronkirja, vabandades kohustuse mittetäitmist rahade mittelaekumisega. Kostja lubab „Prillimäe arve“ tasumist 11 nädala esimeses pooles. Hageja on arvestanud kostjale seadusjärgset viivist summas 2151,69 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab, et müüja ja kostja vahel olid lepingueelsed läbirääkimised, kuid pooled ei sõlminud lepingut. Maksegraafikuga tegi kostja müüjale ettepaneku osamaksetena tasumiseks. Kostja pidi enne kauba saamist tasuma müüjale kogu arve. Muude tingimuste osas pooled kokku ei leppinud. Alternatiivselt leiab kostja, et müüja ei ole kaupa üle andnud. Üle on andmata ka vastavussertifikaadid ja dokumendid. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.Käesolevas asjas on võlausaldaja loovutanud nõude kostja vastu hagejale (tl 10). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
2-14-56682
5.Vastavalt kostja vastuväitele tuleb kohtul esmalt anda hinnang, kas müüja (Osaühingu XXX) ja kostja vahel on lepinguline suhe, millega müüja müüs, tarnis ja paigaldas vastavalt kostja tellimusele kahele objektile (XXX ja KÜ XXX) terasuksed. Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid kaks müügilepingut VÕS § 208 tähenduses. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingute sõlmimine on tõendatud hinnapakkumistega, kostja 08.01.2015 maksegraafikuga (tl 8), 07.03.2014 elektronkirjaga (tl 9), paigalduse töökäskudega (tl 80-82, 147-153), kostja seadusliku esindaja elektronkirjadega (tl 83-84, 118, 126, 156, 208-209, 211-212, 214) ja kostja poolt ettemaksude tasumistega (tl 119, 131, 133, 136-137, 139).
6.26.07.2013 tegi müüja kostjale hinnapakkumise nr 4455-1 Narva Kesklinna Gümnaasiumi objektile summas 45 600 eurot (tl 129-130). 01.10.2013 tegi müüja kostjale hinnapakkumise nr 11013 Narva Kesklinna Gümnaasiumi objektile summas 1404 eurot talade paigalduse, terasluugi ja servariivi ümbertegemise kohta (tl 128). Kostjal tuli tasuda ettemaksu. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja pidi tasuma ostuhinna terves ulatuses enne lepingu sõlmimist. Müüja toimetas kauba objektile ning 01.10.2013 kostja kinnitas elektronkirjaga, et XXX ukse ja tala võib töösse panna (tl 140-146, 146). 02.01.2014 on XXX saadetud müüjale ja kostjale elektronkiri, et vastavalt lepingule paigaldatud tuletõkke uks ei sulgu ning kas on võimalik teha garantiitöid (tl 154). 27.11.2013 kirjavahetuses lubab kostja võlgnevuse tasuda (tl 126). Kohtu hinnangul on müügilepingust tulenev nõue muutunud sissenõutavaks. 08.01.2014 on kostja esitanud müüjale maksegraafiku (tl 8). Kostja tunnistab, et tegemist on tema poolt koostatud dokumendiga. Nimetatud dokumendis on kostja võtnud kohustuse tasuda 30 000 eurot osamaksetena. Kohtu hinnangul saab eeltoodud maksegraafikut käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 3 järgi võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Maksegraafikuga on kostja tunnistanud võlgnevust, mis tuleneb XXX objektile müüdud kaubast (arve nr 20130636, tl 5). Puudub vaidlus, et kostja asus osaliselt eeltoodud kokkulepet täitma, tasudes esimese osamakse. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja pole tõendanud, et hageja nõudis ettemaksuna kogu arve tasumist. Hageja on tõendanud, et vastavalt poolte kokkuleppele tasus kostja ettemaksuna 4560 eurot. Seega on tegemist sissenõutavaks muutunud võlgnevusega ning see muudab pooltevahelist tõendamiskoormust. Kostja pidi tõendama, et tal ei ole maksegraafikuga tunnistatud võlga. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud asjaolu tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et müüja on jätnud lepingust tuleneva kohustuse täitmata, st et kostjale ei ole kaupa üle antud või kaup ei vasta lepingutingimustele. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks müüjat teavitanud lepingurikkumisest või kauba lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS §-d 217, 220). Kuna kostja oli müügilepingu sõlminud oma majandustegevuses, tuli tal ostetud kaup viivitamata üle vaadata ning lepingule mittevastavust müüjale mõistliku aja jooksul teatama ja sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS §-d 219 lg 1, 220 lg 1, 2). Kostja on need väited esitanud kohtumenetluses ning kohtu hinnangul ei saa kostja asja lepingutingimustele
2-14-56682 mittevastavusele enam tugineda (VÕS § 220 lg 3). Lisaks sellele on kõik kostja sellekohased väited tõendamata. 02.04.2015 kohtuistungil selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist (tl 200-201). Kostja ei ole pärast 02.04.2015 kohtuistungit kohtule oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue, mis tuleneb Narva Kesklinna Gümnaasiumi objektist (arve nr 20130636) summas 25 000 eurot on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.01.10.2013 tegi müüja kostjale hinnapakkumise nr 5063-1 Prillimäe objektile (KÜ XXX, XXX) summas 4755,95 eurot (tl 120). Kostja on tasunud XXX objekti eest 30% ettemaksu (tl 121). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja pidi tasuma ostuhinna terves ulatuses enne lepingu sõlmimist. Seega on tegemist kostja paljasõnalise väitega. Vastavalt töökäskudele on kaup paigaldatud Prillimäe objektile. 19.02.2014 kirjavahetusest nähtub, et kostja kinnitab, et uksed on pretensioonideta paigas ning müüja saatis kostjale 21.02.2014 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 125). KÜ XXX objekti osas on müüja esitanud kostjale arve nr 20140077 summas 4513,76 eurot (tl 7). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et lepinguga võetud kohustused on nõuetekohaselt täidetud ning ostuhind on muutunud sissenõutavaks. Vastavalt töökäskudele on kaup paigaldatud Prillimäe objektile (tl 80-82). 19.02.2014 kirjavahetusest nähtub, et kostja palub müüjal saata paigaldatud toodete nimekirja ning müüja saatis kostja nõudel 21.02.2014 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, tuues välja muudatused sulgurite paigalduse osas (tl 212-213). Müüja 21.02.2014 elektronkirjast nähtuvalt on ostuhinna tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks ning müüja küsib kostjalt arve laekumise kohta. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks müüjat teavitanud lepingurikkumisest või kauba lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS §-d 217, 220). Kuna kostja oli müügilepingu sõlminud oma majandustegevuses, tuli tal ostetud kaup viivitamata üle vaadata, lepingule mittevastavust müüjale mõistliku aja jooksul teatada ja seda piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS §-d 219 lg 1, 220 lg 1, 2). Kostja on need väited esitanud kohtumenetluses ning kohtu hinnangul ei saa kostja asja lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda (VÕS § 220 lg 3). Lisaks sellele on kõik kostja sellekohased väited jäänud tõendamata. 07.03.2014 elektronkirjas lubab kostja arve tasuda (tl 9).
8.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 2151,69 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist (vt hagiavalduses esitatud tabel, tl 2). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
2-14-56682
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 1. lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja nõuab menetluskuludena riigilõivu 1000 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 1000 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.