DKi (K) hagi NK vastu ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks ning NK vastuhagi DKi vastu ühisvara jagamiseks ja kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks tahteavalduse asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NK apellatsioonkaebus DKi vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind
3500 eurot 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DK (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Marina Simhes-Kazakova Kostja: NK (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Vladimir Kolga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2018 otsus osas, milles NKlt jäeti DKi kasuks välja mõistmata hüvitis summas 10 634,37 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista täiendavalt NKlt DKi kasuks välja hüvitis summas 10 634,37 eurot.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 23.03.2018 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
4.1.Jätta läbi vaatamata DKi haginõue DKi ja NK vahel 30.12.2015 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise kokkuleppega jagatud XXXXXXXXXX OÜ osa ja korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxx linn, Xxxxxxxx tn x-xx eest hüvitise summas 21 278 eurot väljamõistmiseks.
4.2.Hagi rahuldada osaliselt ja vastuhagi rahuldada osaliselt.
4.3.Jätta kinnistu nimega A/Ü xxxxxxxx krunt nr x, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, xxxxxxx vald, xxxxxxxx küla, xxxxxxxx tee xx DKi ainuomandisse.
4.4.Kohustada NKt andma nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) kinnistu registriosas nr xxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, küla, Xxxxxxxx tee xx selliselt, et kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse DK.
4.5.Jätta korteriomand, registriosa nr xxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx tee xx-xxx NK ainuomandisse.
4.6.Kohustada DKit andma nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) kinnistu registriosas nr xxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx tee xx-xxx selliselt, et kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse NK.
4.7.DKi ja NK ning Swedbank AS vahel 24.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192831-EL ja 15.02.2013 sõlmitud laenulepingu nr 07-192831-EL Lisast tulenev laenukohustus 88 108,36 eurot (seisuga 17.12.2012) jätta laenusaajate omavahelistes suhetes DKi kanda.
4.8.DKi ja NK ning Swedbank AS vahel 07.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192832-EV tulenev laenukohustus 26 479,18 eurot (seisuga 17.12.2012) jätta laenusaajate omavahelistes suhetes NK kanda.
4.9.DKi ja NK ning AS SEB Pank vahel 04.12.2003 sõlmitud laenulepingust 2540305940310 tulenev laenukohustus 12 089,36 eurot (seisuga 17.12.2012) jätta laenusaajate omavahelistes suhetes DKi kanda.
4.10.Välja mõista NKlt DKi kasuks hüvitis summas 52 518,18 eurot.
4.11.Jätta poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Kuna kohus jättis poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.DK (edaspidi hageja) esitas 13.12.2016 maakohtule hagiavalduse ja 27.12.2016, 12.02.2018 ning 07.03.2018 hagi täpsustused. Abielu lahutamise hetkel 17.12.2012 kuulusid poolte ühisvara koosseisu korteriomand aadressil Xxxxxxxx tee xx-xxx, Xxxxxxxxas (edaspidi korteriomand), ligikaudne maksumus 90 000 eurot, korteriomand on alates poolte kooselu lõppemisest kostja valduses; kinnistu aadressil Xxxxxxxx vald, Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxx tee xx (edaspidi kinnistu), väärtus hindamisakti kohaselt 65 000 eurot, kinnistul asub pooleliolev ehitis, mis jäi peale abielu lõppemist hageja kasutusse; osa osaühingus XXXXXXXXXX, nimiväärtusega 2556 eurot; korteriomand aadressil Xxxxxxxxxx, Xxxxxxx tn 7, mille väärtus oli määratud poolte 30.12.2015 kokkuleppega.
2.Poolte ühised kohustused on Swedbank AS-iga 24.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07192831 EL ning selle 15.02.2013 lisast tulenev kohustus, jääk 01.12.2016 seisuga 76 767,14 eurot; Swedbank AS-iga 07.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192832-EV tulenev kohustus, jääk 01.12.2016 seisuga 20 445,39 eurot ja AS-iga SEB Pank 04.12.2003 sõlmitud laenulepingust nr 2540305940310 tulenev kohustus, jääk 01.12.2016 seisuga 7996,64 eurot. 30.12.2015 jagasid pooled notariaalselt osa osaühingus XXXXXXXXXX ning korteriomandi aadressil Xxxxxxxxxx, xxxxxx tn x, kokku väärtuses 42 556 eurot. Vara oli jäetud kostja ainuomandisse ilma hagejale hüvitist tasumata. Seega kohtuvälise jagamise tulemusel kostja poolt saadud vara väärtus ületab kostja osa ühisvaras 21 279 (42 556:2) euro võrra. Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et korteriomand ja kinnistu jäävad hageja ainuomandisse. AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust ja Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused jäävad hageja kanda. Hageja palus kostjalt hageja kasuks enamsaadud vara arvelt välja mõista rahaline hüvitis summas 9962,3 eurot.
3.12.02.2018 esitatud menetlusdokumendis täpsustas hageja hüvitise nõuet (II kd, tl 1-2, tl 17) ja teatas, et ei soovi osaühingu XXXXXXXXXX osa ning korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxx, Xxxxxxx tn x-x jagamise kohtuvälisest kokkuleppest tuleneva hüvitise kindlaksmääramist käesolevas menetluses ja võttis nimetatud vara eest kostjalt hüvitise summas 21 278 eurot väljamõistmise nõude tagasi. Hageja palus jagada poolte ühisvara järgmiselt: - jätta kinnistu hageja ainuomandisse, mille maksumus ilma kinnistut koormava laenukohustuseta moodustab 64 000 eurot. Kinnistuga seotud laenu jäägi tagastamise kohustuse täitmise eest Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu 07-192831-EL järgi, mille jääk moodustab praeguse aja seisuga 72 493 eurot, samuti laenu jäägi tagastamise kohustuse täitmise eest AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu 2540305940310 järgi, mille jääk moodustab praeguse aja seisuga 6617,33 eurot ja mille tagastamine on tagatud hageja vanemate korterile seatud hüpoteegiga, jätta poolte omavahelistes suhetes vastutavaks hageja; - kostja omandisse jätta korteriomand aadressil Xxxxxxx xx-xxx, Xxxxxxxx, maksumusega 81 000 eurot. Jätta kostja poolte omavahelistes suhetes vastutavaks Swedbank AS laenulepingust 07-192832-EV tuleneva laenu jäägi tagastamise eest suuruses 18 319,77 eurot; - asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus hageja kinnistu kinnistusraamatusse ainuomanikuna kandmiseks.
4.Hüvitise suurus, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb, moodustab 52 518,18 eurot (8500+29394,78+14623,40), lähtuvalt järgnevast arvestusest: - 72 500 ((64000 eurot+81000 eurot) : 2) eurot on kummagi poole osa vara maksumusest. Vara eest peab kostja hüvitama hagejale 8500 (81000-72500) eurot; - 48 714,55 ((72493+18319,77+6617,33):2) eurot on kummagi poole osa väärtus laenukohustuste jäägist. Tegelikult nende kohustuste eest ulatuses 79 110,33 eurot jääb vastutavaks hageja, ulatuses vaid 18 319,77 eurot aga kostja. Seega peab kostja hüvitama hagejale viimase poolt enda peale võetavate kostja laenu tagastamise kohustuste eest 29 394,78 eurot (48 714,55 – 18 319,77); - mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks, arvestades hageja poolt peale abielu lahutamist oma lahusvarast laenu tagastamiseks teostatud väljamakseid suuruses 29 246,80 eurot (seisuga 17.12.2012 laenu jääk Swedbank AS-ile, leping 07-192831-EL 88 108,36 eurot - 72 493,00 eurot jääk veebruaris 2018.a = 15 615,36 eurot on tasutud lahusvarast) + (laenukohustus abielu lahutamise aja seisuga 26 479,18 eurot samale pangale, leping 07-192832-EV, 18 319,77 eurot jääk veebruaris 2018.a = 8 159,41 eurot on tasutud lahusvarast) + (12 089,36 eurot laenu jääk AS-ile SEB Pank abielu lahutamise aja seisuga, 6617,33 eurot jääk veebruaris 2018.a, 5472,03 eurot on tasutud lahusvarast). Seega oma lahusvarast on hageja täitnud kostja osa kohustustest suuruses 14 623,40 (29246,80:2) eurot.
5.Hageja leiab, et laenukohustuste jääke tuleb arvestada hüvitise kindlakstegemisel mh selle tõttu, et hagejale jääva laenu jääk ületab tema omandisse jääva vara maksumust. Laenukohustus AS SEB Pank ees, mis jääb samuti hagejale, pole üldse kinnistuga seotud. Kui varaga seotud kohustusi arvesse aga ei võeta, siis tuleb hageja arvates määrata kindlaks kummagi poole omandisse jääva vara väärtus, mitte vaid turuhinnast lähtuvalt, aga sellest hinnast kohustuste suuruse mahaarvamisega. Sellisel juhul moodustab kinnistu maksumus miinus 11 493 eurot (64 000 eurot on kinnistu turuhind - 72 493 eurot kinnistuga seotud laenukohustus), korteriomandi maksumus aga 62 680,23 eurot (81 000 eurot on turuhind 18 319,77 eurot on korteriga seotud laenu jääk). Koos juba kostja eest alates abielu lahutamist täidetud kohustustega on hagejal sel moel õigus hüvitisele suuruses 52 518,18 (8 500 + 29394,78 + 14623,4) eurot. Kostja vastuhagi
6.Kostja esitas 28.02.2017 vastuhagi. Kostja nõustub hagejaga, et jagamisele kuuluvaks ühisvaraks on korteriomand aadressil Xxxxxxxx tee xx-xxx, Xxxxxxxx ja kinnistu aadressil Xxxxxxxx tee xx, Xxxxxxxx vald. Samuti nõustub kostja sellega, et ühisvara jagamisel tuleb võtta arvesse laenulepingutest tulenevaid nõudeid kogusummas 105 209,17 eurot, kuid kostja ei nõustu hageja taotletava vara jagamise viisiga. Kostja palub lõpetada ühisomand korteriomandile aadressil Xxxxxxxx tee xx-xxx, Xxxxxxxx ja kinnistule aadressil Xxxxxxxx tee 18, Xxxxxxxx vald viisil, mille kohaselt müüa asjad avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning korteriomandi ja kinnistu müügist saadud summad lähevad laenukohustuste katteks ning ülejäänud summad jagatakse poolte vahel võrdsetes osades (sellest nõudest kostja 02.11.2017 kohtuistungil loobus).
7.Alternatiivselt nõuab kostja lõpetada ühisomand korteriomandile ja jätta see kostja ainuomandisse ning määrata hagejale hüvitis 8000 eurot; asendada kohtuotsusega hageja tahteavaldus kinnistusraamatusse vajalike kannete tegemiseks ühisomandis olnud korteriomandi andmiseks kostja ainuomandisse; lõpetada ühisomand kinnistule ja jätta see hageja ainuomandisse ilma kohustuseta maksta kostjale hüvitist; jätta AS-iga SEB Pank
04.12.2003 sõlmitud laenulepingust, Swedbank AS-iga 07.11.2007 ja 24.10.2007 sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused pooled kanda võrdsetes osades solidaarselt. Vastuväited vastuhagile
8.Hageja ei nõustu korteriomandi ja kinnistu jagamisega enampakkumise müügi teel, kuna nii kaotavad mõlemad pooled, sh ka lapsed oma eluaseme. Kostja pakutud alternatiivsele ühisvara jagamise viisile hageja vastu ei vaidle, kuid leiab, et siinjuures tuleb arvestada ka laenukohustusi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.23.03.2018 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata hageja nõude hageja ja kostja vahel 30.12.2015 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise kokkuleppega jagatud XXXXXXXXXX OÜ osa ja korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxx linn, Xxxxxxx tn x-xx eest hüvitise summas 21 278 eurot väljamõistmiseks, kuna hageja võttis selles osas nimetatud vara eest kostjalt hüvitise summas 21 278 eurot väljamõistmise nõude tagasi. Ülejäänud osas rahuldas kohus nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt.
10.Maakohus jättis kinnistu asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxx tee xx hageja ainuomandisse ning kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete muutmiseks selliselt, et kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Maakohus jättis korteriomandi asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx tee xx-xxx kostja ainuomandisse ning kohustas hagejat andma nõusoleku kinnistusraamatu kannete muutmiseks selliselt, et kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja. Maakohus jättis hageja ja kostja ning Swedbank AS vahel 24.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192831-EL ja 15.02.2013 sõlmitud laenulepingu nr 07-192831-EL lisast tuleneva laenukohustuse 88 108,36 eurot (seisuga 17.12.2012) laenusaajate omavahelistes suhetes hageja kanda, hageja ja kostja ning Swedbank AS vahel 07.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192832-EV tuleneva laenukohustuse 26 479,18 eurot (seisuga 17.12.2012) kostja kanda ning hageja ja kostja ning AS SEB Pank vahel 04.12.2003 sõlmitud laenulepingust 2540305940310 tuleneva laenukohustuse 12 089,36 eurot (seisuga 17.12.2012) hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 41 883,81 eurot.
11.Maakohus leidis, et ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 17.12.2012), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuli kohtul jagada poolte vahel järgnev vara: korteriomand asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx tee xx-xxx; kinnistu asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxx tee xx (registriosa nr xxxxxx); laen vastavalt laenulepingule nr 07-192831-EL ja laenulepingu nr 07-192831-EL Lisale; laen vastavalt laenulepingule nr 07-192832-EV; laen vastavalt laenulepingule nr 2540305940310.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi turuväärtus on 81 000 eurot, korteriomand on abikaasade ühisvara, kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja (I kd, tl 12). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomand koormatud hüpoteekidega. Samuti ei ole vaidlust, et kinnistu turuväärtusega 64 000 eurot (tl 138-162) on abikaasade ühisvara, kinnistusraamatusse on pooled kantud ühisomanikena ja kinnistu on koormatud hüpoteegiga (I kd, tl 13). Pooled olid lõpuks ühel meelel, et kinnistu jääb hagejale ja korteriomand kostjale.
13.PKS §-st 38 tulenevalt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamisel või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. PKS §-st 38 tulenevalt saab jagada vaid üksnes neid kohustusi, mis olid abielu lõppemise ajaks täitmata ehk siis laenujääki. Riigikohus on 13.12.2017 otsuses 2-15-15138 asunud seisukohale, et ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete alusel tulenevalt PKS § 37 ja AÕS § 77-st. Ühisvara jagamisel tuleb PKS kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi ning üldjuhul tuleks eelistada nende kohustuste täitmist. Kui aga kohustused jagada, tuleb abikaasade solidaarkohustuste puhul arvestada, et jagamisega saavad abikaasad reguleerida vaid omavahelisi suhteid solidaarvõlgnikena. Pärast omavahelist solidaarkohustuste jagamist jäävad abikaasad võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lõike 2 mõttes.
14.Abielu lõppemise aja, s.o 17.12.2012 seisuga oli 24.10.2007 Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr 07-192831-EL ja 15.02.2013 laenulepingu nr 07-192831-EL lisa (I kd, tl 41-44) alusel tagastamata laenusumma 88 108,36 eurot (kd I, tl 126). Laenu kasutamise sihtotstarve oli kinnistu ost. Laenu tagatiseks olid hüpoteegid kinnistule ja korteriomandile. 07.11.2007 Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr 07-192832-EV (I kd, tl 54-56) alusel tagastamata laenusumma oli 26 479,18 eurot (I kd, tl 127). Laenulepingu kasutamise sihtotstarvet ei olnud määratud. Laenu tagatiseks oli hüpoteek korteriomandile. 04.12.2003 AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu nr 2540305940310 (I kd, tl 57-61) alusel tagastamata laenusumma oli 12 089,36 eurot. Laenu kasutamise otstarve oli eluaseme asukohaga Xxxxxxxx tee xx-xxx, Xxxxxxxx ostmine. Kohustuse täitmine oli tagatud hageja vanemate korterile seatud hüpoteegiga ning vanemate käendusega. Vaidlust ei ole, et laenude tagasimaksmise kohustus kuulub poolte ühisvara hulka.
15.Kuna kohus jätab kinnistu hageja ainuomandisse, on põhjendatud jätta ka sellega seotud laenukohustus laenulepingu nr 07-192831-EV ja selle laenulepingu nr 07-192831-EV lisa järgi summas 88 108,36 eurot (seisuga 17.12.2012) laenusaajate omavahelistes suhetes hageja kanda. Kuna korteriomand jääb kostjale, on põhjendatud jätta laenukohustus laenulepingust nr 07-192832 EV summas 26 479,18 eurot (seisuga 17.12.2012) laenusaajate omavahelistes suhetes kostja kanda. Laenulepingust 2540305940310 tuleneva laenukohustuse on hageja palunud jätta hageja kanda, millest tulenevalt jätab kohus laenulepingust 2540305940310 tuleneva laenukohustuse summas 12 089,36 eurot (seisuga 17.12.2012) laenusaajate omavahelistes suhetes hageja kanda.
16.Kui pärast abielu lõppemist on üks abikaasa tasunud laenu tagasimakseid oma lahusvara arvel, kuid ühisvara jagamisel jäetakse laenukohustus teise abikaasa kanda, võib laenukohustuse jagamisel arvestada abikaasa kasuks tema tasutud tagasimakseid (Riigikohtu 21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 14). Reeglina makstakse abielu ajal laenu tagasi ühisvara arvel. Pärast abielu lõppemist täidetakse kohustusi reeglina lahusvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et peale abielu lõppemist on laenumakseid tasunud hageja kokku summas 29 246,80 eurot, millest kostja osa on 14 623,40 eurot.
17.Et hageja ainuomandisse jääb kinnistu turuväärtusega 64 000 eurot ning tema kanda jäävad poolte omavahelises suhtes ka pangale laenude tagastamise kohustused summas 100 197,72 eurot (88 108,36 + 12 089,36), siis hageja kostjale hüvitist maksma ei pea. Kostja ainuomandisse jääb korteriomand väärtusega 81 000 eurot ja laenulepingust nr 07-192832EV tulenev laenu tagastamise kohustus summas 26 479,18 eurot, seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 27 260,41 eurot [(81 000-26 479,18) : 2], millele tuleb juurde liita kostja
osa hageja lahusvara arvelt tasutud laenumaksetest summas 14 623,40 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hagejale välja mõista hüvitis 41 883,81 eurot (27 260,41+14 623,40). Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab otsuse resolutsiooni punkte 2, 7, 8, 9, 10 ja 11 ning palub selles osas maakohtu otsus tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 19 395,40 eurot ning jätta ASiga SEB Pank 04.12.2003 ning Swedbank AS-iga 07.11.2007 ja 24.10.2007 sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused poolte kanda võrdsetes osades solidaarselt. Hilisemalt täiendas apellant oma nõuet ja palus alternatiivselt, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni ja kohustada kostjat kandma väljamõistetud hüvitis 41 883,81 eurot 24.10.2007 sõlmitud lepingust nr 07192831-EL ning selle 15.02.2013 lisast nr 07-192831-EL tulenevate kohustuste katteks.
19.Kostja ei nõustu maakohtu poolt hagejale kuuluva hüvitise suurusega summas 41 883,81 eurot. Kohtu arvestamise metoodikast lähtudes peab kostja hüvitama hagejale jagatava vara vahesumma. Lisaks sellele summeerib kohus topelt abielu lõpetamise ajaks (2012.a) sissenõutavaks muutunud laenumaksete jäägid ja 2018. aasta seisuga tasumisele kuuluvad laenumaksed. Isegi, kui kostja tasub hagejale hüvitise, siis lähevad need summad eelkõige kinnistu renoveerimisele, mitte laenumaksete tagastamisele. Vaatamata maakohtu otsusele jäävad pooled võlausaldajate ees solidaarvõlgnikeks ning sellisel juhul ei saa välistada asjaolu, et hageja kasutab kostjalt saadud hüvitist omal äranägemisel ning tasumata summasid hakatakse nõudma kostjalt. Hageja vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja vastuapellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 10 ja 11 ning teha nendes osades asja esimese astme kohtusse saatmata uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 52 518,18 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Hageja palus maakohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 52 518,18 eurot ning juhul, kui kummagi poole omandisse jääva varaga seotud kohustuste suurust kohus arvesse ei võta, pakkus hageja teise variandina määrata kindlaks vara maksumuse seda koormava kohustuse jäägi suuruse mahaarvamisega, mille tulemusel moodustaks kostja omandisse jääva korteri maksumus 62 680,23 eurot, hageja omandisse jääva kinnistu maksumus aga miinus 11 493 eurot, millise summa võrra ületab kinnistut koormava laenukohustuse jääk kinnistu maksumust. Kohus nõustus hageja poolse hüvitise arvestusega osaliselt, määrates kostjale jääva korteri väärtuse seda koormava kohustuse suuruse mahaarvamisega, mis tuleneb otsuse p 23 viimases lõigus esile toodud hüvitise arvestusest korteri eest. Hagejale jääva kinnistu maksumuse kindlakstegemisel seda koormava ning kinnistu maksumust ületava kohustuse suurust arvestatud ei olnud. Samuti ei võtnud kohus arvesse kinnistuga mitteseotud ning samuti hagejale jäävat kohustust SEB panga ees. Kohus pidi arvestama ka poolte ühiste kohustuste suurust, mille eest jääb vastutavaks hageja, või põhjendama, miks need kohustused arvestamisele ei kuulu. Käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Vastused apellatsioonkaebustele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
23.Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata hüvitis summas 10 634,37 eurot. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja hüvitis summas 10 634,37 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
25.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste oluliste asjaolude üle: - pooled sõlmisid abielu 04.03.1994 ja poolte abielu lahutati 17.12.2012; - ühisvara koosseisu kuulub korteriomand asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx tee xx-xxx; kinnistu asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxx tee xx (registriosa nr xxxxx); laen vastavalt laenulepingule nr 07-192831-EL ja laenulepingu nr 07-192831-EL lisale; laen vastavalt laenulepingule nr 07-192832-EV; laen vastavalt laenulepingule nr 2540305940310; - korteriomandi turuväärtus on 81 000 eurot, kinnistu turuväärtus 64 000 eurot; - abielu lahutamise seisuga (17.12.2012) oli hageja ja kostja täitmata laenukohustus Swedbank AS ees 88 108,36 eurot, mis tulenes 24.10.2007 sõlmitud lepingust nr 07192831-EL ning selle 15.02.2013 lisast nr 07-192831-EL; laenukohustus sama panga ees 26 479,18 eurot, mis tulenes 07.11.2007 sõlmitud lepingust nr 07-192832-EV ning laenukohustus AS SEB Pank ees 12 089,36 eurot, mis tulenes 04.12.2003 sõlmitud lepingust nr 2540305940310.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistu väärtusega 64 000 eurot jääb hagejale ja korteriomand väärtusega 81 000 eurot kostjale. Sellest tulenevalt tuleb kostjal maksta hagejale hüvitist enamsaadu arvelt 8500 eurot. Vaidluse all on küsimus, kuidas jaotada laenulepingutest tulenevad kohustused ning kas ja millises ulatuses peaks kostjalt hageja kasuks välja mõistma hüvitise. Kuna poolte abielu lõppes 17.12.2012, siis lõppes ka poolte varaühisuse varasuhe PKS § 35 p 3 alusel 17.12.2012.
27.PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kolleegium selgitab, et kuigi ühisvarana jagatakse PKS §-st 25 tulenevalt esmajoones ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi õigusi, tuleb vara jagamisel PKS § 38 kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.
28.Poolte laenukohustused abielu lõppemise aja seisuga olid kokku 126 676,90 eurot (88108,36+12089,36+26479,18). Hageja on palunud jagada ühisvaral lasuvad kohustused selliselt, et 07.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192832-EV tulenev laenukohustus jääb kostja kanda (17.12.2012 seisuga jääk 26 479,18 eurot) ning 24.10.2007 sõlmitud lepingust nr 07-192831-EL, selle 15.02.2013 lisast nr 07-192831-EL ja 04.12.2003 sõlmitud lepingust nr 2540305940310 tulenevad laenukohustused jääksid hageja kanda (17.12.2012 seisuga jäägid vastavalt 88 108,36 eurot ja 12 089,36 eurot). Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt nt ka Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kuna üks pooltest on
taotlenud kohustuste jagamist, siis tuleb kohustused jagada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustused abielu lõppemise seisuga vastavalt jagada ning arvestades kummalegi poolele omavahelises suhtes jäävate laenukohustuste suurust, tuleb kostjal maksta hagejale hüvitist summas 36 859,27 eurot ((126676,90:2)- 26479,18).
29.Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa abikaasade ühisvara jagamisel muuta võlausaldaja nõusolekuta ära abikaasade solidaarset vastutust võlausaldaja ees, st vabastada ühte endist abikaasat vastutusest võlausaldaja ees, vaid üksnes reguleerida kohustuse täitmise korraldust endiste abikaasade vahelises suhtes. Selleks, et abikaasad vabaneksid omavahel solidaarkohustust jagades solidaarvastutusest võlausaldaja ees, peab võlausaldaja nõustuma kohustuse üleminekuga ühele abikaasale.
30.Maakohtu menetluses tehti kindlaks, et hageja on alates abielu lahutamisest 17.12.2012 kuni 2018. aasta veebruarini tasunud enda lahusvara arvelt laenumakseid kokku summas 29 246,80 eurot (15615,36+8159,41+5472,03). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-13-07 tehtud 21.03.2007.a kohtuotsuse p-s 14 selgitanud, et pärast abielusuhete lõppemist täidetakse kohustusi reeglina lahusvara arvel. Kohustuse suurus määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kui pärast abielusuhete lõppemist on üks abikaasa tasunud laenu tagasimakseid oma lahusvara arvel, kuid ühisvara jagamisel jäetakse laenukohustus teise abikaasa kanda, võib laenukohustuse jagamisel arvestada abikaasa kasuks tema tasutud tagasimakseid. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul saab arvesse võtta neid laenumakseid, mida hageja on tasunud kostjale jääva laenukohustuse katteks. Seega 2018. a veebruari seisuga tuleb kostjalt hageja kasuks 07.11.2007 sõlmitud laenulepingu järgi tehtud maksete katteks välja mõista 8159,41 eurot. Nende maksete osas, mida hageja on teinud selle laenulepingu katteks, mis on jäänud poolte omavahelistes suhetes tema kanda, ei saa kostjalt täiendavalt hageja kasuks hüvitist välja mõista, kuna abielusuhete lõppemisele järgneva perioodi eest on kostjalt hageja kasuks kohustuste jagamisel juba hüvitis välja mõistetud.
31.Eelnevast tulenevalt tuleks kostjal hüvitada hagejale 53 518,68 eurot (8500+36859,27+8159,41). Hageja on taotlenud kostjalt hüvitise väljamõistmist summas 52 518,18 eurot. Kohus on seotud hageja nõudega ning ei saa suuremas ulatuses hageja kasuks kostjalt hüvitist välja mõista. Maakohus mõistis vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 41 883,81 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista hüvitis summas 10 634,37 eurot (52518,18-41883,81).
32.Ringkonnakohus märgib, et kuigi apellatsioonimenetluses on esitatud tõendeid laenulepingujärgsete maksete tegemise kohta 2018.a detsembri seisuga ja hageja on arvestanud 25.01.2019 menetlusdokumendis hüvitise suurust selle menetlusdokumendi esitamise aja seisuga, lähtub kolleegium 2018.a veebruarini tehtud maksetest, s.o maakohtus arutluse all olnud perioodist. Hilisemaid laenumakseid, mida pooled on teinud laenukohustuste katteks, ringkonnakohus käesoleva menetluse raames arvesse ei võta. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Lisaks ei ole pooled esitanud andmeid laenulepingute järgsete maksete tegemise kohta ringkonnakohtu otsuse seisuga.
33.Kostja on alternatiivses taotluses palunud, et teda kohustataks tasuma väljamõistetav hüvitis 24.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192831-EL ja 15.02.2013 sõlmitud laenulepingu nr 07-192831-EL lisast tulenevate kohustuste katteks. Kolleegium leiab, et see taotlus ei ole
põhjendatud, kuna seadusest ei tulene alust kohustada kostjat tasuma hüvitis hageja asemel pangale. Menetluskulude jaotus
34.Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse osas, ei anna see kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja taotles maakohtu kõigi menetluskulude kostja kanda jätmist, ei ole kolleegiumi arvates selleks alust. Kuna tegemist on hagilise perekonnaasjaga, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Riigikohtu 05.03.2014 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13 (p 10) tuleneb, et TsMS § 164 lg 1 kohaldub kõigi kohtuastmete suhtes. Kuna apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda, siis puuduvad pooltel ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.